Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui kõik kuningad, kes olid siinpool Jordanit mägestikus, madalikul ja kogu suure mere rannikul Liibanoni suunas, hetiidid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, sellest kuulsid,
2
siis nad kogunesid kokku üksmeelselt, et sõdida Joosua ja Iisraeli vastu.
3
Aga kui Gibeoni elanikud olid kuulnud, kuidas Joosua oli talitanud Jeerikoga ja Aiga,
4
siis tegutsesid ka nemad, aga kavalasti: nad läksid ja tegid endid käskjalgadeks! Nad panid oma eeslite selga kulunud kotid ja vanad viinalähkrid, lõhkised ja kokkuseotud,
5
iseendile jalga kulunud ja paigatud kingad, selga kulunud riided, ja kõik leib teeroaks oli kuivanud ja murenenud.
6
Siis nad läksid Joosua juure Gilgali leeri ja ütlesid temale ja Iisraeli meestele: "Me tuleme kaugelt maalt; tehke nüüd meiega leping!"
7
Aga Iisraeli mehed vastasid hiivlastele: "Võib-olla te elate meie keskel? Kuidas võiksime siis teha teiega lepingu?"
8
Siis nad ütlesid Joosuale: "Me oleme sinu sulased!" Ja Joosua küsis neilt: "Kes te olete ja kust te tulete?"
9
Ja nad vastasid temale: "Su sulased tulevad väga kaugelt maalt Jehoova, su Jumala nime pärast, sest me oleme kuulnud temast kuuldusi ja kõike, mis ta tegi Egiptuses,
10
ja kõike, kuidas ta talitas kahe emorlaste kuningaga, kes olid sealpool Jordanit: Siihoniga, Hesboni kuningaga, ja Oogiga, Baasani kuningaga, kes oli Astarotis.
11
Meie vanemad ja kõik meie maa elanikud rääkisid meile, üteldes: Võtke enestega ühes moona teekonna tarvis, minge neile vastu ja ütelge neile: Me oleme teie sulased, tehke nüüd meiega leping!
12
See on meie leib; me võtsime selle soojalt oma kodadest teeroaks päeval, mil väljusime, et tulla teie juure; ja vaata, see on nüüd kuivanud ja murenenud!
13
Ja need viinalähkrid, milled me täitsime, olid uued, aga vaata, need on nüüd lõhkenud! Ja meie riided ja kingad on kulunud väga pikal teel!"
14
Siis mehed võtsid nende teeroast ega küsinud nõu Jehoovalt.
15
Ja Joosua tegi nendega rahu ning sõlmis nendega lepingu, et ta jätab nad elama; ja koguduse ülemad vandusid neile.
16
Aga pärast kolme päeva möödumist, kui nad olid teinud nendega lepingu, said nad kuulda, et need olid nende lähedalt ja elasid nende keskel!
17
Siis Iisraeli lapsed läksid teele ja jõudsid kolmandal päeval nende linnade juure; nende linnad olid Gibeon, Kefiira, Beerot ja Kirjat-Jearim.
18
Aga Iisraeli lapsed ei löönud neid maha, sest koguduse ülemad olid neile vandunud Jehoova, Iisraeli Jumala juures; ent terve kogudus nurises ülemate pärast.
19
Siis ütlesid kõik ülemad tervele kogudusele: "Me oleme neile vandunud Jehoova, Iisraeli Jumala juures, nüüd me ei või neisse puutuda.
20
Me teeme nendega seda, et jätame nad elama, et meie peale ei tuleks viha vande pärast, mille neile vandusime!"
21
Ja ülemad ütlesid neile, et nad jäävad elama; ja neist said puuraiujad ja veekandjad tervele kogudusele, nagu ülemad neile ütlesid.
22
Ja Joosua kutsus nad ning rääkis nendega, üteldes: "Miks petsite meid ja ütlesite: Me oleme teist väga kaugel, ise aga elate meie keskel?
23
Seepärast olge nüüd neetud! Ärgu lõppegu iialgi teie hulgast sulased, puuraiujad ja veekandjad mu Jumala koja tarvis!"
24
Ja nemad vastasid Joosuale ning ütlesid: "Et su sulastele oli kindlasti räägitud, kuidas Jehoova, su Jumal, oma sulast Moosest oli käskinud anda teile kogu maa ja hävitada teie eest kõik maa elanikud, siis me kartsime teie ees väga oma elude pärast ja tegime seda.
25
Ja nüüd, vaata, me oleme sinu käes, talita meiega, nagu sinu silmis hea ja õige on teha!"
26
Ja ta talitas nendega nõnda: ta päästis nad Iisraeli laste käest ja neid ei tapetud.
27
Ja sel päeval pani Joosua nad puuraiujaiks ja veetoojaiks kogudusele ning Jehoova altarile kuni tänapäevani paigas, mille tema välja valib.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Adonisedek, Jeruusalema kuningas, kuulis et Joosua oli vallutanud Ai ja oli hävitanud selle sootumaks, et nõnda nagu ta oli talitanud Jeerikoga ja selle kuningaga, nõnda oli ta talitanud ka Aiga ja selle kuningaga, ja et Gibeoni elanikud olid Iisraeliga rahu teinud ja nende keskele jäänud,
2
siis kartsid nad väga, sest Gibeon oli suur linn, nagu mõni kuningalinn, Aist suurem, ja kõik selle mehed vaprad.
3
Ja Jeruusalema kuningas Adonisedek läkitas ütlema Hebroni kuningale Hohamile, Jarmuti kuningale Piramile, Laakise kuningale Jaafale ja Egloni kuningale Debirile:
4
"Tulge üles mu juure ja aidake mind! Me lööme Gibeoni, sellepärast et ta tegi rahu Joosuaga ja Iisraeli lastega!"
5
Siis nad kogunesid ja tulid üles, need viis emorlaste kuningat: Jeruusalema kuningas, Hebroni kuningas, Jarmuti kuningas, Laakise kuningas, Egloni kuningas - nemad ja kõik nende sõjaleerid, ja asusid leeri Gibeoni vastu ning sõdisid temaga.
6
Aga Gibeoni mehed läkitasid ütlema Joosuale, kes oli leeris Gilgalis: "Ära tõmba oma kätt oma sulaste juurest tagasi! Tule ruttu üles meie juure ja päästa ning aita meid, sest kõik emorlaste kuningad, kes elavad mägestikus, on kogunenud meie vastu!"
7
Siis Joosua läks Gilgalist üles, tema ja kõik sõjamehed ühes temaga, ja kõik vaprad võitlejad.
8
Ja Jehoova ütles Joosuale: "Ära karda neid, sest ma annan nad sinu kätte; ükski neist ei suuda seista sinu ees!"
9
Ja Joosua läks äkitselt neile kallale, olles öö jooksul Gilgalist üles tulnud.
10
Ja Jehoova viis nad segadusse Iisraeli ees, kes valmistas neile suure kaotuse Gibeoni juures ja ajas neid taga Beet-Hooroni tõusutee suunas ning lõi neid kuni Asekani ja Makkedani.
11
Aga kui nad Iisraeli eest põgenedes olid Beet-Hooroni nõlvakul, siis heitis Jehoova taevast nende peale suuri kive kuni Asekani, nõnda et nad surid; neid, kes surid rahekividest oli rohkem kui neid, kelled Iisraeli lapsed tapsid mõõgaga.
12
Siis Joosua rääkis Jehoovaga sel päeval, kui Jehoova andis emorlased Iisraeli laste kätte, ja ütles Iisraeli nähes: "Päike, püsi paigal Gibeonis ja kuu, Ajjaloni orus!"
13
Ja päike püsis paigal ning kuu jäi seisma, kuni rahvas oli kätte maksnud oma vaenlastele! Eks see ole kirja pandud Õiglase raamatus? Ja päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva!
14
Ei enne ega pärast ole olnud selle päeva sarnast, et Jehoova oleks võtnud kuulda ühe mehe häält! Aga Jehoova sõdis Iisraeli eest!
15
Seejärel tuli Joosua ja ühes temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.
16
Aga need viis kuningat põgenesid ja peitsid endid ühte koopasse Makkedas.
17
Sellest teatati Joosuale ja üteldi: "Need viis kuningat on leitud peitu pugenuina ühes koopas Makkedas!"
18
Siis ütles Joosua: "Veeretage suured kivid koopasuule ja pange selle ette mehi neid valvama.
19
Aga teie ise ärge seiske paigal! Ajage taga oma vaenlasi ja hävitage nende järelvägi, ärge laske neid minna nende linnadesse, sest Jehoova, teie Jumal on annud nad teie kätte!"
20
Kui siis Joosua ja Iisraeli lapsed olid valmistanud neile väga suure kaotuse kuni täieliku hävinguni, pääsnud aga olid põgenenud ja jõudnud kindlustatud linnadesse,
21
tuli kogu rahvas rahuga tagasi Joosua juure Makkeda leeri; ükski ei julgenud oma keelt liigutada kellegi vastu Iisraeli laste hulgast.
22
Siis ütles Joosua: "Avage koopasuu ja tooge need viis kuningat koopast välja minu juure!"
23
Ja nad tegid nõnda ning tõid koopast välja ta juure need viis kuningat: Jeruusalema kuninga, Hebroni kuninga, Jarmuti kuninga, Laakise kuninga ja Egloni kuninga.
24
Ja kui nad olid toonud need kuningad Joosua juure, siis kutsus Joosua kõik Iisraeli mehed ja ütles sõjameeste pealikuile, kes ühes temaga olid käinud: "Astuge ligi, pange oma jalg neile kuningaile kaela peale!" Ja nad astusid ligi ning panid oma jala neile kaela peale.
25
Ja Joosua ütles neile: "Ärge kartke ja ärge kohkuge, olge vahvad ja tugevad, sest nõnda talitab Jehoova kõigi teie vaenlastega, kelledega teil tuleb tapelda!"
26
Ja pärast seda Joosua lõi neid ning surmas nad ja poos nad viide puusse; ja nad rippusid puis kuni õhtuni.
27
Aga päikeseloojakul Joosua andis käsu ja nad võeti puist alla ning visati sinna koopasse, kuhu nad olid peitu pugenud, ja koopasuule pandi suured kivid, mis on seal tänapäevani.
28
Ja samal päeval Joosua vallutas Makkeda ning lõi mõõgateraga seda ja selle kuningat, hävitades sootumaks need ja kõik hingelised, kes seal sees olid, mitte kedagi säästes; ja ta talitas Makkeda kuningaga, nagu ta oli talitanud Jeeriko kuningaga.
29
Siis läks Joosua ja ühes temaga kogu Iisrael Makkedast Libnasse ja sõdis Libna vastu.
30
Ja Jehoova andis Iisraeli kätte ka selle ja selle kuninga; ja Joosua lõi mõõgateraga neid ja kõiki hingelisi, kes seal sees olid, mitte kedagi säästes; ja ta talitas selle kuningaga, nagu ta oli talitanud Jeeriko kuningaga.
31
Siis läks Joosua ja ühes temaga kogu Iisrael Libnast Laakisesse, piiras seda ja sõdis selle vastu.
32
Ja Jehoova andis Laakise Iisraeli kätte, kes vallutas selle teisel päeval ja lõi mõõgateraga seda ja kõiki hingelisi, kes seal olid, just nagu ta oli talitanud Libnaga.
33
Siis tuli Geseri kuningas Horam Laakisele appi, aga Joosua lõi teda ja tema rahvast, jätmata temale järele ainustki põgenikku.
34
Ja Laakisest läks Joosua ja ühes temaga kogu Iisrael Eglonisse, ja nad piirasid seda ning sõdisid selle vastu.
35
Ja nad vallutasid selle samal päeval ning lõid mõõgateraga seda ja kõiki hingelisi, kes seal olid, hävitades need selsamal päeval sootumaks, just nagu ta oli talitanud Laakisega.
36
Siis läks Joosua ja ühes temaga kogu Iisrael Eglonist üles Hebronisse, ja nad sõdisid selle vastu.
37
Ja nad vallutasid selle ning lõid mõõgateraga selle kuningat ja kõiki selle juure kuuluvaid linnu, ja kõiki hingelisi, kes seal olid; ta ei jätnud järele ainustki põgenikku, just nagu ta oli talitanud Egloniga; ja ta hävitas sootumaks selle ja kõik hingelised, kes seal olid.
38
Siis läks Joosua ja ühes temaga kogu Iisrael tagasi Debirisse, ja nad sõdisid selle vastu
39
ning vallutasid selle ja selle kuninga ja kõik selle linnad; ja nad lõid neid mõõgateraga ning hävitasid sootumaks kõik hingelised, kes seal olid, ilma kedagi järele jätmata; ta talitas Debiriga ja selle kuningaga, nagu ta oli talitanud Hebroniga ja nagu ta oli talitanud Libnaga ja selle kuningaga.
40
Nõnda lõi Joosua kogu maad, mägestikku ja Lõunamaad, madalmaad ja nõlvakuid, ja kõiki kuningaid, säästmata kedagi ja hävitades sootumaks kõik elavad olendid, nagu Jehoova, Iisraeli Jumal, oli käskinud.
41
Joosua lõi neid Kaades-Barneast kuni Assani, kogu Goosenimaad kuni Gibeonini.
42
Kõik need kuningad ja nende maad vallutas Joosua ühe hoobiga, sest Jehoova, Iisraeli Jumal, sõdis Iisraeli eest.
43
Siis läks Joosua ja ühes temaga kogu Iisrael tagasi Gilgali leeri.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Saulusel oli hea meel Stefanose surmast. Sel ajal algas suur Jeruusalema koguduse tagakiusamine. Ja kõik peale apostlite hajutati Juuda- ja Samaariamaale.
2
Aga mõned jumalakartlikud mehed matsid Stefanose maha ja leinasid väga tema pärast.
3
Ent Saulus rüüstas kogudust, käies mööda kodasid, ja tõi välja mehi ja naisi ja andis nad vangi.
4
Siis käisid hajaliolevad mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi sõna.
5
Aga Filippus tuli Samaaria linna ja kuulutas neile Kristust.
6
Ja rahvas pani ühel meelel seda tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes imetähti, mida ta tegi.
7
Sest paljude seest, kelledel olid rüvedad vaimud, läksid need välja suure häälega kisendades, ja palju halvatuid ja jalutumaid sai terveks.
8
Ja suur rõõm oli selles linnas.
9
Aga üks mees, Siimon nimi, oli enne juba seal linnas ja nõidus ning eksitas Samaaria rahvast, üteldes enese midagi suurt olevat.
10
Teda panid tähele kõik, nii pisukesed kui suured, ning ütlesid: "See on Jumala vägi, mida kutsutakse Suureks!"
11
Ja nad hoidsid tema poole, sest et ta kaua aega oli neid nõidusega eksitanud.
12
Aga kui nad Filippust uskusid, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.
13
Ka Siimon ise sai usklikuks, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juure ja pani väga imeks, nähes sündivat imetähti ja suuri vägevaid tegusid.
14
Aga kui Jeruusalemas olevad Apostlid said kuulda, et Samaaria linn oli Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juure Peetruse ja Johannese.
15
Kui need sinna said, palvetasid nad nende eest, et nad saaksid Püha Vaimu.
16
Sest Vaim ei olnud veel langenud ühegi peale nende seast, vaid nemad olid ainult ristitud Issanda Jeesuse nimesse.
17
Siis panid nad oma käed nende peale, ja nad said Püha Vaimu.
18
Aga kui Siimon nägi, et apostlite käte pealepanemise läbi anti Püha Vaimu, pakkus ta neile raha
19
ning ütles: "Andke ka minule see meelevald, et see, kelle peale ma iganes oma käed panen, saaks Püha Vaimu."
20
Aga Peetrus ütles talle: "Kadugu su raha sinuga tükkis, et sa mõtled Jumala andi saada raha eest!
21
Sul ei ole jagu ega osa sellest sõnast, sest su süda ei ole avameelne Jumala ees.
22
Sellepärast paranda meelt sellest oma kurjusest ja palu Issandat, et sinu südame mõte sulle vahest andeks antaks.
23
Sest ma näen sind viha sapis ja ülekohtu sõlmes kinni olevat!"
24
Aga Siimon vastas ning ütles: "Paluge teie Issandat minu pärast, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete ütelnud!"
25
Kui nad nüüd olid tunnistanud ja rääkinud Issanda sõna, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid evangeeliumi mitmes Samaariamaa alevis.
26
Aga Issanda ingel rääkis Filippusega ja ütles: "Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis Jeruusalemast läheb alla Gaasa poole, see on kõrvetee!"
27
Ja ta tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia mees, etiooplaste kuninganna Kandake suur kojaülem, kogu ta varanduse hooldaja, kes oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama,
28
oli tagasi minemas ning istus oma tõllas ja luges prohvet Jesaja raamatut.
29
Ja Vaim ütles Filippusele: "Mine ja astu selle tõlla lähedale!"
30
Aga kui Filippus jooksis tõlla juure, kuulis ta teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ja küsis: "Kas sa ka mõistad, mida sa loed?"
31
Tema ütles: "Kuidas ma võin mõista, kui keegi mind ei juhata?" Ja ta palus Filippust astuda tõlda ja istuda tema kõrvale.
32
Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: "Nagu lammas viidi ta tappa, ja nagu tall oma niitja ees on vait, nõnda ei avanud ta oma suud!
33
Teda alandades võeti kohus ta pealt! Kes kõneleb tema päritolust? Sest ta elu võeti ära maa pealt!"
34
Aga kojaülem hakkas rääkima Filippusega ning ütles: "Ma palun sind, kellest räägib prohvet seda? Kas enesest või kellestki teisest?"
35
Aga Filippus avas oma suu ja lähtudes sellest kirjakohast ta kuulutas temale evangeeliumi Jeesusest.
36
Ent kui nad teed edasi läksid, jõudsid nad vee juure ja kojaülem ütles: "Ennäe vett! Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?"
37
[Aga Filippus ütles: "Kui sa usud kõigest südamest, siis võib see sündida!" Tema vastas ning ütles: "Mina usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!"]
38
Ja ta käskis tõlla peatada, ja nad astusid mõlemad maha vette, Filippus ja kojaülem; ja ta ristis teda.
39
Aga kui nad veest välja tulid, võttis Issanda Vaim Filippuse ära, ja kojaülem ei näinud teda enam. Aga ta läks oma teed rõõmuga.
40
Aga Filippus leiti Asdodist ja ta käis mööda maad ning kuulutas evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.
