Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja pärast Jehoova sulase Moosese surma Jehoova kõneles Nuuni poja Joosuaga, Moosese teenriga, üteldes:
2
"Mooses, mu sulane, on surnud. Ja nüüd võta kätte, mine üle selle Jordani, sina ja kogu see rahvas, maale, mille ma annan neile, Iisraeli lastele!
3
Kõik paigad, kuhu teie jalatald astub, ma annan teile, nagu ma Moosesele olen ütelnud:
4
kõrvest ja siit Liibanonist kuni suure jõeni, Frati jõeni, kogu hetiitide maa kuni suure mereni päikeseloojaku pool saagu teie maa-alaks.
5
Ükski ei suuda sulle vastu panna kogu su eluajal; nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha!
6
Ole vahva ja tugev, sest sina pead andma sellele rahvale pärisosaks maa, mille ma vandega nende vanemaile tõotasin neile anda!
7
Ole ainult vahva ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu käsuõpetuse järele, mille mu sulane Mooses sulle andis; ära kaldu sellest ei paremale ega vasakule, et sa võiksid teha targasti kõikjal, kuhu sa lähed!
8
Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!
9
Eks ole mina sind käskinud: ole vahva ja tugev? Ära kohku ja ära karda, sest Jehoova, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!"
10
Ja Joosua andis käsu rahva ülevaatajaile, üteldes:
11
"Käige leer läbi ja andke rahvale käsk, üteldes: Valmistage enestele teemoona, sest kolme päeva pärast te lähete üle selle Jordani, et minna vallutama maad, mille Jehoova, teie Jumal, annab teile pärida!"
12
Aga ruubenlastele, gaadlastele ja Manasse poolele suguharule rääkis Joosua, üteldes:
13
"Tuletage meele käsku, mille Jehoova sulane Mooses teile andis, üteldes: Jehoova, teie Jumal, lubab teile rahu ja annab teile sellesinase maa.
14
Teie naised, väetimad lapsed ja lojused jäägu maale, mille Mooses teile on annud siinpool Jordanit. Aga teie ise, kõik võitlusvõimelised, peate võitlusvalmilt minema üle jõe oma vendade eel ja aitama neid,
15
kuni Jehoova on annud rahu teie vendadele nagu teilegi ja nemadki on pärinud maa, mille Jehoova neile annab; seejärel võite minna tagasi oma pärismaale ja pärida, mis Jehoova sulane Mooses teile on annud siinpool Jordanit, päikesetõusu pool."
16
Ja nad vastasid Joosuale, üteldes: "Me teeme kõik, mida sa meid käsid, ja läheme igale poole, kuhu sa meid läkitad!
17
Nagu me kõiges kuulasime Moosest, nõnda tahame kuulata sind! Olgu ainult Jehoova, su Jumal sinuga, nagu ta oli Moosesega.
18
Igaüks, kes paneb vastu su käsule ega kuula sinu sõnu kõiges, mida sa meid käsid teha, surmatagu! Ole ainult vahva ja tugev!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Joosua, Nuuni poeg, läkitas salaja Sittimist kaks meest maakuulajaiks, üteldes: "Minge vaadake maad ja Jeerikot!" Ja nad läksid ning tulid ühe naise kotta, kes oli hoor, Raahab nimi; ja nad jäid sinna.
2
Aga Jeeriko kuningale räägiti ja üteldi: "Vaata, mehed Iisraeli laste hulgast on öösel tulnud siia maad kuulama!"
3
Ja Jeeriko kuningas läkitas Raahabile ütlema: "Too välja need mehed, kes su juure tulid, kes tulid su kotta, sest nad on tulnud läbi uurima kogu maad!"
4
Aga naine võttis need kaks meest ja peitis ära ning ütles nõnda: "Mehed tulid küll minu juure: ega mina teadnud, kust nad pärit olid!
5
Kui värav pimeduse tulles pidi suletama, siis läksid mehed välja. Mina ei tea, kuhu mehed läksid. Ajage usinasti neid taga, küllap te saate nad kätte!"
6
Tema aga oli nad viinud üles katusele ja peitnud linavarte alla, mis tal katusele olid laotatud.
7
Siis ajasid mehed neid taga mööda Jordani teed kuni koolmeteni; ja kui nende tagaajajad olid väljunud, suleti värav.
8
Aga enne kui nad olid magama heitnud, läks ta nende juure üles katusele
9
ja ütles meestele: "Ma tean, et Jehoova on annud selle maa teile ja et meid on vallanud hirm teie ees, ja teie ees värisevad kõik maa elanikud.
10
Sest me oleme kuulnud, kuidas Jehoova kuivatas teie eest Kõrkjamere vee, kui te Egiptusest väljusite, ja mida te tegite kahe emorlaste kuningaga teispool Jordanit, Siihoni ja Oogiga, kelled te hävitasite sootumaks.
11
Kui me seda kuulsime, siis läksid meie südamed araks ja kelleski pole enam vastupanuvaimu teie ees, sest Jehoova, teie Jumal, on Jumal ülal taevas ja all maa peal!
12
Ja nüüd vanduge mulle Jehoova juures, sest ma olen teile head teinud, et ka teie teete head mu isa perele; ja andke mulle kindel märk,
13
et jätate ellu mu isa ja ema, vennad ja õed ja kõik, kes neil on, ja päästate meie hinged surmast!
14
Ja mehed ütlesid temale: "Me ise sureme teie asemel! Kui teie ei tee teatavaks seda meie asja ja Jehoova annab selle maa meile, siis oleme su vastu head ja ustavad!"
15
Seepeale ta laskis nad läbi akna nööriga alla, sest ta koda oli linnamüüri sees ja seetõttu ta elaski linnamüüri sees.
16
Ja ta ütles neile: "Minge mägestikku, et tagaajajad teid ei kohtaks, ja varjake endid seal kolm päeva, kuni tagaajajad tagasi tulevad; pärast seda minge oma teed."
17
Ja mehed ütlesid temale: "Vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda, me vabaneme nõnda:
18
vaata, kui me tuleme maale, siis seo see punasest lõngast nöör akna külge, millest sa meid alla lasksid, ja kogu enese juure kotta oma isa, ema, vennad ja kõik oma isa pere.
19
Igaühe veri, kes siis su koja uksest väljub, tulgu tema enese pea peale, ja igaühe veri, kes sinuga kojas on, tulgu meie pea peale, kui kellegi käsi teda puudutab.
20
Aga kui sa sellest meie asjast teatad, siis oleme vabad su vandest, mida sa meid oled lasknud vanduda!"
21
Ja tema vastas: "Olgu nõnda, nagu on teie sõnad!" Ja ta saatis nad minema ning nad läksid ära; ja ta sidus punase nööri akna külge.
22
Siis nad läksid ja tulid mägestikku ning jäid sinna kolmeks päevaks, kuni tagaajajad olid läinud tagasi; ja tagaajajad otsisid neid teel kõikjalt, aga ei leidnud mitte.
23
Ja need kaks meest, kui nad mägestikust olid alla tulnud, pöördusid tagasi ja läksid üle jõe ning tulid Nuuni poja Joosua juure ja jutustasid temale kõik, mis neile oli juhtunud.
24
Ja nad ütlesid Joosuale: "Tõesti, Jehoova on annud meie kätte kogu maa, kõik maa elanikud juba värisevad meie ees!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Joosua tõusis hommiku vara ja nad läksid teele Sittimist ning tulid Jordani ääre, tema ja kõik Iisraeli lapsed; ja nad ööbisid seal, enne kui nad üle läksid.
2
Kolme päeva pärast aga käisid ülevaatajad leeri läbi
3
ja andsid rahvale käsu, üteldes: "Kui te näete Jehoova, oma Jumala seaduselaegast ja leviitpreestreid seda kandvat, siis minge oma asukohast teele ja käige selle järel.
4
Aga teie ja selle vahel olgu vahet umbes kaks tuhat mõõdetud küünart - te ei tohi minna selle ligi - et te teaksite teed, mida teil tuleb käia, sest varem te ei ole seda teed käinud!"
5
Ja Joosua ütles rahvale: "Pühitsege endid, sest homme teeb Jehoova teie keskel imetegusid!"
6
Ja Joosua rääkis preestritega, üteldes: "Kandke seaduselaegast ja minge rahva eel!" Ja nemad tõstsid seaduselaeka üles ning käisid rahva eel.
7
Ja Jehoova ütles Joosuale: "Täna ma hakkan sind suureks tegema kogu Iisraeli silmis, et nad teaksid, et mina olen sinuga, nõnda nagu ma olin Moosesega.
8
Käsi preestreid, kes kannavad seaduselaegast, ja ütle: Kui te jõuate Jordani vee ääre, siis jääge peatama Jordani kaldale."
9
Ja Joosua ütles Iisraeli lastele: "Tulge siia ja kuulge Jehoova, oma Jumala sõnu!"
10
Ja Joosua kõneles: "Sellest te saate teada, et elav Jumal on teie keskel ja ajab tõesti teie eest ära kaananlased, hetiidid, hiivlased, perislased, girgaaslased, emorlased ja jebuuslased:
11
vaata, kogu maailma Issanda seaduselaegas läheb teie eel läbi Jordani!
12
Nüüd aga võtke endile Iisraeli suguharudest kaksteistkümmend meest, igast suguharust mees.
13
Niipea kui preestrite jalatallad, kes kannavad Jehoova, kogu maailma Issanda seaduselaegast, laskuvad Jordani vette, katkeb Jordani veevool; vesi, mis voolab ülalt poolt, jääb seisma paisu taha!"
14
Ja rahvas läks oma telkidest teele, et minna üle Jordani, ja preestrid, kes kandsid seaduselaegast, olid rahva eel.
15
Ja niipea kui need, kes kandsid laegast, jõudsid Jordani ääre ja laegast kandvate preestrite jalad puudutasid vee äärt, kõik Jordani kaldad on ju täis vett kogu lõikuseaja,
16
jäi ülalt poolt voolav vesi seisma, jäädes paisu taha väga kaugel Aadami juures, linn, mis on Saartani kõrval, ja vesi, mis voolas alla lausikmaa merre, Soolamerre, kadus täiesti; ja rahvas läks üle Jeeriko kohalt.
17
Preestrid, kes kandsid Jehoova seaduselaegast, jäid kindlalt seisma kuivale keset Jordanit, ja kogu Iisrael läks üle kuiva mööda, kuni kogu rahvas viimseni oli läinud üle Jordani.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga keegi mees, Ananias nimi, oma naise Safiiraga müüs oma varanduse
2
ja mees toimetas oma naise teades muist hinda kõrvale ja muist ta tõi ning pani apostlite jalgade ette.
3
Aga Peetrus ütles: "Ananias, mispärast on saatan täitnud su südame, et sa valet rääkisid Pühale Vaimule ja kõrvale toimetasid muist põllu hinda?
4
Eks see su käes olles olnud sinu oma, ja kui see oli müüdud, eks see olnud ka siis sinu meelevallas? Mispärast oled sa seda ette võtnud oma südames? Sina ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale!"
5
Kui nüüd Ananias kuulis neid sõnu, langes ta maha ja heitis hinge. Ja suur kartus tuli kõikide peale, kes seda kuulsid.
6
Aga noored mehed tõusid ning koristasid ta ära ja kandsid ta välja ning matsid maha.
7
Arvata kolme tunni pärast tuli tema naine ega teadnud, mis oli sündinud.
8
Aga Peetrus küsis talt: "Ütle mulle, kas te selle hinnaga müüsite põllu?" Tema vastas: "Selle hinnaga jah!"
9
Siis ütles Peetrus talle: "Mispärast on teil üks nõu olnud kiusata Issanda Vaimu? Vaata, nende jalad, kes su mehe matsid, on ukse ees ja kannavad sindki välja!"
10
Siis langes naine kohe maha tema jalge ette ja heitis hinge. Ja kui noored mehed tulid sisse, leidsid nad ta surnud olevat ja kandsid ta välja ning matsid ta tema mehe kõrvale.
11
Ja suur kartus tuli kõige koguduse peale ja kõikide peale, kes seda kuulsid.
12
Aga palju tunnustähti ja imesid sündis rahva seas apostlite käte läbi. Ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni võlvitud hoones.
13
Muudest inimestest aga ei julgenud ükski liituda nende hulka, rahvas aga pidas neist suurt lugu.
14
Seda enam aga lisandus neid, kes uskusid Issandasse, nii mehi kui naisi suurel hulgal!
15
Kandsid ju inimesed haigeid uulitsailegi ja asetasid neid vooditesse ja raamidele, et kui Peetrus tuleb, tema vari langeks mõne peale nendest.
16
Ka tuli rahvast kokku Jeruusalema ümberkaudseist linnadest, tuues haigeid ja rüvedaist vaimudest vaevatuid, ja need kõik said terveks.
17
Aga ülempreester tõusis ning kõik ta kaaslased, saduseride lahk, ning said täis viha,
18
ja pistsid oma käed apostlite külge ning panid nad üldisesse vanglasse.
19
Aga Issanda ingel tegi öösel vangihoone uksed lahti ja viis nad välja ning ütles:
20
"Minge, esinege ning rääkige rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad!"
21
Kui nad seda olid kuulnud, läksid nad koidu ajal pühakotta ja õpetasid. Aga ülempreester ja tema kaaslased tulid ja kutsusid kokku Suurkohtu ja kõik Iisraeli laste vanematekogu ja läkitasid sulased vangitorni neid tooma.
22
Kui nüüd sulased kohale jõudsid, ei leidnud nad neid vangihoonest. Nad tulid tagasi ja andsid seda teada,
23
üteldes: "Vangla me leidsime küll hästi hoolsasti lukustatud olevat ja hoidjad väljas uste ees seisvat, aga kui me avasime, ei leidnud me kedagi seest!"
24
Kui pühakoja pealik ja ülempreestrid neid sõnumeid kuulsid, jäid nad kahevahele, mis sellest arvata.
25
Siis tuli keegi ja jutustas neile: "Vaata, mehed, kelled te panite vanglasse, seisavad pühakojas ja õpetavad rahvast!"
26
Siis läks pealik sulastega ja tõi nad ära; aga mitte vägisi, sest nad kartsid, et rahvas nad kividega surnuks viskab.
27
Ja nad tõid ning seadsid nad Suurkohtu ette. Ja ülempreester küsis neilt ning ütles:
28
"Kas me teid ei ole kõvasti keelanud õpetamast sellesinase nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalema täitnud oma õpetusega ja tahate selle inimese vere saata meie peale!"
29
Aga Peetrus ja teised Apostlid kostsid ning ütlesid: "Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.
30
Meie esiisade Jumal on üles äratanud Jeesuse, kelle te olete poonud puu külge ning surmanud.
31
Tema on Jumal oma parema käega tõstnud Juhiks ja Õnnistegijaks, andma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist.
32
Ja meie oleme kõigi nende asjade tunnistajad ja samuti Püha Vaim, keda Jumal on annud neile, kes võtavad kuulda tema sõna!"
33
Aga kui nad seda kuulsid, käis see nende südamest läbi, ja nad võtsid nõuks nemad ära tappa.
34
Kuid Suurkohtus tõusis üles üks variser, Gamaaliel nimi, käsuõpetaja, keda kõik rahvas austas, ja käskis mehed välja viia natukeseks ajaks,
35
ja ütles siis koosolijaile: "Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud sellega, mida te nende inimestega mõtlete teha.
36
Sest mitte ammu tagasi tõusis Teudas ning ütles enese midagi olevat, ja temaga liitusid arvult ligi nelisada meest; tema tapeti ja kõik, kes nõustusid temaga, hajutati ja hävisid.
37
Pärast teda astus üles galilealane Juudas rahvalugemise päevil ja ahvatles rahva enese järele; ka tema sai hukka ja kõik, kes heitsid tema nõusse, hajutati.
38
Ja nüüd ma ütlen teile: Jätke need inimesed rahule ja laske nad minna! Sest kui see nõu ja töö on inimestest, siis läheb see tühja,
39
aga kui see on Jumalast, siis te ei või seda tühjaks teha, et te kuidagi ei osutuks jumalavastasteks!" Ja nad võtsid kuulda tema nõu.
40
Ja kui Apostlid olid sisse kutsutud, peksid nad neid ja keelasid neid rääkimast Jeesuse nimel ja lasksid nad minna.
41
Aga nemad läksid Suurkohtu eest minema, rõõmsad sellest, et neid oli väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.
42
Ja nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest.
