Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Mooses läks ning rääkis kõik needsinased sõnad kogu Iisraelile.
2
Ja ta ütles neile: "Mina olen nüüd sada kakskümmend aastat vana, ma ei jaksa enam minna ega tulla; ja Jehoova on mulle ütelnud: "Sina ei lähe üle selle Jordani!"
3
Jehoova, su Jumal, läheb ise üle su ees, tema hävitab needsinased rahvad su eest ja sina vallutad nad. Joosua, tema läheb üle su ees, nõnda nagu Jehoova on ütelnud.
4
Ja Jehoova talitab nendega, nagu ta talitas Siihoni ja Oogiga, emorlaste kuningatega, ja nende maaga, kelled ta hävitas.
5
Jehoova annab nad teie kätte; talitage nendega täiesti käsu kohaselt, mille ma teile olen annud.
6
Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu nende ees, sest Jehoova, su Jumal, käib ise ühes sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha!
7
Ja Mooses kutsus Joosua ning ütles temale kogu Iisraeli silma ees: "Ole vahva ja tugev, sest sina pead selle rahvaga minema maale, mille Jehoova vandega nende vanemaile on tõotanud neile anda, ja sina pead andma selle neile pärisosaks.
8
Ja Jehoova ise käib su ees, tema on sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ära karda ega kohku!"
9
Ja Mooses pani kirja selle käsuõpetuse ning andis preestritele, Leevi poegadele, kes kandsid seaduselaegast, ja kõigile Iisraeli vanemaile.
10
Ja Mooses käskis neid, üteldes: "Igal seitsmendal aastal, vabastusaastal, seatud ajal, lehtmajade pühal,
11
kui kogu Iisrael tuleb, et ilmuda Jehoova, su Jumala ette paika, mille ta on valinud, loe seda käsuõpetust kogu lisraeli ees nende kuuldes.
12
Kogu kokku rahvas, mehed ja naised ja lapsed, ka võõrad, kes on su väravais, et nad kuuleksid ja õpiksid ning kardaksid Jehoovat, teie Jumalat, ja teeksid hoolsasti kõigi selle käsuõpetuse sõnade järele,
13
ja et nende lapsed, kes seda veel ei tunne, kuuleksid ja õpiksid kartma Jehoovat, teie Jumalat, kogu aja, mis te elate maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida!"
14
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Vaata, see aeg ligineb, mil sa pead surema! Kutsu Joosua ja astuge kogudusetelki, siis ma annan temale kohustuse!" Siis Mooses läks ühes Joosuaga, ja nad astusid kogudusetelki.
15
Ja Jehoova ilmutas ennast telgis pilvesambas, ja pilvesammas seisis telgi ukse kohal.
16
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Vaata, sa lähed magama oma vanemate juure, aga seesinane rahvas võtab kätte ja käib hoorates võõraste jumalate järel sellel maal, kuhu ta nüüd jõuab; ta jätab mind maha ja tühistab mu lepingu, mille ma temaga olen teinud.
17
Sel ajal süttib mu viha põlema tema vastu ja ma jätan ta maha ning peidan oma palge tema eest ja teda hävitatakse ning teda tabab palju õnnetusi ja ahastusi. Sel ajal ta ütleb: "Eks ole needsinased õnnetused mind tabanud, sellepärast et mu Jumal ei ole minu keskel?"
18
Aga sel ajal ma peidan oma palge täiesti kõige selle kurja pärast, mis ta on teinud, pöördudes teiste jumalate poole!
19
Ja nüüd kirjutage endile üles see laul! Õpeta seda Iisraeli lastele ja pane see neile suhu, et see laul oleks mulle tunnistajaks Iisraeli laste vastu.
20
Sest ma tahan neid viia sellele maale, mille ma nende vanemaile vandega tõotasin, mis piima ja mett voolab. Nad söövad, nende kõhud saavad täis ja nad rasvuvad, aga nad pöörduvad teiste jumalate poole ja teenivad neid, nad põlgavad mind ja tühistavad minu lepingu.
21
Kui neid tabavad suured õnnetused ja ahastused, siis kõneleb seesinane laul tunnistajana nende vastu, sest see ei tohi ununeda nende järglaste suust, sellepärast et ma tunnen nende mõtteid, mis nad nüüd mõlgutavad, enne kui ma viin nad maale, mille ma vandega olen tõotanud neile anda!"
22
Ja Mooses kirjutas sel päeval üles selle laulu ning õpetas seda Iisraeli lastele.
23
Ja Jehoova andis käsu Joosuale, Nuuni pojale, ning ütles: "Ole vahva ja tugev, sest sina pead viima Iisraeli lapsed sellele maale, mille ma vandega olen tõotanud neile anda, ja mina olen sinuga!"
24
Ja kui Mooses oli raamatusse täielikult üles kirjutanud selle käsuõpetuse sõnad algusest lõpuni,
25
siis käskis Mooses leviite, kes kandsid seaduselaegast, üteldes:
26
"Võtke see käsuõpetuse raamat ja pange ta Jehoova, oma Jumala seaduselaeka kõrvale, et see oleks seal tunnistajaks sinu vastu,
27
sest ma tunnen sinu vastupanu ja kangekaelsust! Vaata, minu nüüd veel elades üheskoos teiega, olete te olnud Jehoovale vastupanijad, saati siis pärast minu surma!
28
Koguge minu juure kõik oma suguharude vanemad ja ülevaatajad, siis ma räägin nende kuuldes need sõnad ja võtan tunnistajaiks nende vastu taeva ja maa!
29
Sest ma tean, et te pärast minu surma käitute väga kõlvatumalt ja lahkute teelt, mille ma teile olen annud. Aga tulevasil päevil tabab teid õnnetus, kui te teete, mis kuri on Jehoova silmis, pahandades teda oma kätetööga!"
30
Ja Mooses rääkis kogu Iisraeli koguduse kuuldes sellesinase laulu sõnad algusest lõpuni:
Flash tuleb sisse lülitada
1
"Pange tähele, taevad, sest mina räägin, ja kuule, maa, mu suu kõnesid!
2
Mu õpetus voolaku vihmana, mu kõne nõrgugu kastena, nagu haljusele vihmasagar ja rohule vihmatilgad!
3
Sest ma kuulutan Jehoova nime, andke au meie Jumalale!
4
Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane!
5
Pahasti on tehtud temaga: need ei ole tema lapsed - häbiplekk, nurjatu ja pöörane sugupõlv!
6
Kas te nõnda tasute Jehoovale, jõle ja tarkuseta rahvas? Eks ta ole su isa, sinu looja? Tema on sind teinud ja valmistanud!
7
Meenuta muistseid päevi, pane tähele aastaid põlvest põlve! Küsi oma isalt, et ta jutustaks sulle, oma vanadelt, et nad räägiksid sulle!
8
Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärisosa, kui ta jaotas inimlapsi, siis seadis ta kindlaks rahvaste rajad vastavalt Iisraeli laste arvule,
9
sest Jehoova omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärisosa on Jaakob!
10
Ta leidis tema kõrvemaalt, tühjast paigast, uluvast kõrvest; ta võttis tema oma kaitse alla, hoolitses tema eest, ta hoidis teda nagu oma silmatera!
11
Nõnda nagu kotkas oma pesakonda lendu ergutades hõljub kaitstes oma poegade kohal, nõnda laotas ta oma tiivad, võttis tema ja kandis teda oma tiivasulgedel!
12
Jehoova üksi juhtis teda, ükski võõras jumal ei olnud ühes temaga!
13
Ta sõidutas teda üle maa kõrgendike ja tema sõi väljade vilju: Ta imetas teda meega kaljust ja õliga ränikivist!
14
Võid veistelt ja piima pudulojustelt, juures tallede ja jäärade rasv; Baasani härgi ja sikke, lisaks nisu, otsegu neerurasv! Ja viinamarja verest sa jõid viina!
15
Ja Jesurun rasvus, aga muutus tõrksaks - sa läksid lihavaks, paksuks, täidlaseks - ta hülgas Jumala, oma Looja, ja põlgas oma päästekaljut!
16
Nad ärritasid teda võõraste jumalatega, nad vihastasid teda oma jäledustega!
17
Nad ohverdasid haldjaile, kes ei ole jumalad, jumalaile, keda nad ei tunnud, kes olid uued, äsja tulnud, kelledest teie vanemad ei teadnud!
18
Sa ei mäletanud kaljut, kes sind sünnitas, ja unustasid Jumala, kes andis sulle elu!
19
Kui Jehoova seda nägi, siis ta põlastas neid tusast oma poegade ja tütarde pärast!
20
Ta ütles: "Ma peidan oma palge nende eest ja vaatan, milline on nende lõpp, sest nad on pöörane sugu, lapsed, kelledes ei ole truudust!
21
Nad on mind ärritanud nendega, kes ei ole jumalad, on mind vihastanud oma tühisustega! Aga mina ärritan neid rahvaga, kes ei ole rahvas: ma vihastan neid mõistmatute paganatega!
22
Sest mu vihatuli on süttinud põlema ja lõõmab hauasügavusest saadik; see hävitab maa ühes saagiga ja põletab mägede alused!
23
Ma kuhjan nende peale õnnetusi, ma raiskan nende vastu kõik oma nooled!
24
Neid peab kurnama nälg, purema palavikutaud ja pahatõbi; ma saadan nende kallale metsaliste hambad ja põrmus roomajate mürgi!
25
Väljas laastab neid mõõk ja sees hirm, niihästi noori mehi kui neitseid, imikuid ühes hallipäiste meestega!
26
Ma oleksin pidanud ütlema: neil on lõpp, ma kaotan nende mälestuse inimeste hulgast,
27
kui ma ei oleks kartnud vaenlase valmistatud meelepaha, et nende vastased seda ei tunnusta, üteldes: "Meie käsi on ulatunud kõrgele, Jehoova ei ole kõike seda teinud!"
28
Sest see on rahvas, kellele nõuanne on asjatu - neil ei ole taipu!
29
Kui nad oleksid targad, siis nad taipaksid seda, nad mõistaksid oma lõppu!
30
Kuidas võis üksainus jälitada tuhandet ja kaks kihutada põgenema kümme tuhat, kui mitte nende kalju ei oleks neid müünud ja Jehoova nad loovutanud?
31
Sest nende kalju ei ole meie kalju sarnane: seda võivad otsustada meie vaenlasedki!
32
Tõesti, nende viinapuu on Soodoma viinapuust ja Gomorra väljadelt; nende marjad on mürgised marjad, neil on kibedad kobarad!
33
Nende viin on lohemürk, rästikute ohtlik mürk!
34
Eks see ole talletatud minu juures, pitseriga suletud minu varakambris?
35
Minu käes on kättemaks ja tasumine ajaks, mil nende jalg vääratab! Jah, nende õnnetuse päev on ligidal ja tõttab, mis neile on valmistatud!
36
Sest Jehoova tahab mõista kohut oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui ta näeb, et nende jõud on kadunud ja ei ole enam orja ega vaba!
37
Siis ta ütleb: Kus on nende jumalad, kalju, mille peal nad pelgupaika otsisid,
38
kes sõid nende tapaohvrite rasva ja jõid nende joomaohvrite viina? Tõusku nad nüüd üles ja aidaku teid, olgu nad teile varjupaigaks!
39
Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina suretan ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest!
40
Sest ma tõstan oma käe taeva poole ja ütlen: Nii tõesti, kui ma igavesti elan!
41
Kui ma olen ihunud oma välkuva mõõga ja mu käsi hakkab kohut pidama, siis ma maksan kätte oma vaenlastele ja tasun neile, kes mind vihkavad!
42
Ma lasen oma nooled joobuda verest ja mu mõõk hakkab sööma liha, mahalöödute ja vangide verest, vaenlaspealikute päid!
43
Ülistage, paganad, tema rahvast! Sest ta maksab kätte oma sulaste vere eest, tasub oma vastastele ja toimetab lepitust oma maale ja rahvale!"
44
Ja Mooses tuli ning rääkis kõik sellesinase laulu sõnad rahva kuuldes, tema ja Joosua, Nuuni poeg.
45
Kui Mooses oli rääkinud kõik need sõnad kogu Iisraelile,
46
siis ta ütles neile: "Võtke südamesse kõik need sõnad, mis ma täna teile kordan, mis te peate andma käsuna oma lastele, et nad teeksid hoolsasti sellesinase käsuõpetuse kõigi sõnade järele!
47
Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal, kuhu te lähete üle Jordani, et seda pärida!
48
Ja Jehoova rääkis Moosesega veel selsamal päeval, üteldes:
49
"Mine üles siia Abarimi mäele, Nebo mäele, mis on Moabimaal Jeeriko kohal, ja vaata Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele päranduseks!
50
Siis sa sured seal mäe peal, kuhu sa üles lähed, ja sind koristatakse oma rahva juure, nagu suri su vend Aaron Hoori mäel ja koristati oma rahva juure,
51
sellepärast et te ei olnud truud minule Iisraeli laste keskel Meriba vee juures Kaadesis, Siini kõrves, sellepärast et te mind ei pidanud pühaks Iisraeli laste keskel!
52
Sa näed küll eemalt seda maad, aga sa ei pääse sinna, maale, mille ma annan Iisraeli lastele!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kui nelipühipäev kätte tuli, olid kõik ühes paigas koos.
2
Ja taevast sündis äkitselt kohin, otsegu oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid.
3
Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast.
4
Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5
Aga Jeruusalemas oli elamas juute, jumalakartlikke mehi kõigist rahvaist taeva all.
6
Kui nüüd see hääl tekkis, tuli rahvahulk kokku ja kohkus ära, sest igaüks kuulis neid rääkivat oma keelemurret.
7
Ja nad hämmastusid kõik ja panid imeks ning ütlesid üksteisele: "Vaata, eks need kõik, kes räägivad, ole Galilea mehed?
8
Kuidas me siis kuuleme igaüks oma keelemurret, mille sees me oleme sündinud?
9
Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes elame Mesopotaamias, Judeas ning Kapadookias, Pontoses ja Aasias,
10
Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Küreene-poolses Liibüas, ja siin asuvad roomlased, juudid ühes nende usku pöördunutega,
11
kreetalased ja araablased, kuidas me kuuleme neid rääkivat meie omis keeltes Jumala suuri asju?
12
Nad kõik olid hämmastunud ja kahevahel ning küsisid üksteiselt: "Mis see küll peaks tähendama?"
13
Aga teised irvitasid ning ütlesid: "Nad on täis magusat viina!"
14
Siis Peetrus astus esile ühes nende üheteistkümnega, tõstis oma häält ning seletas neile: "Juuda mehed ja kõik teie, Jeruusalema elanikud, see olgu teile teada ja pange tähele mu sõnu!
15
Ei ole need sugugi, nagu te arvate, joobnud, sest see on kolmas päevatund;
16
vaid see on, mis on üteldud prohvet Joeli kaudu:
17
"Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie noored mehed näevad nägemusi, ja teie vanemad uinuvad unenägusid nähes!
18
Ja neil päevil ma valan oma Vaimu oma sulaste ja ümmardajate peale ja nemad ennustavad;
19
ja ma annan näha imesid ülal taevas ja tunnustähti all maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid!
20
Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja auline!
21
Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!
22
Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellest Jumal andis tunnistuse väe ja imede ja tunnustähtedega, mis Jumal tegi tema läbi teie seas, nõnda nagu isegi teate,
23
tema te olete, kui ta Jumala määratud otsusel ja etteteadmist mööda oli loovutatud teie kätte, ülekohtuste käte läbi risti naelutanud ning tapnud;
24
kuid Jumal on tema üles äratanud, päästes teda surma valudest, sest ei olnud ju võimalik, et surm oleks teda kinni pidanud.
25
Sest Taavet ütleb tema kohta: "Ma pean Issandat alati oma silma ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks!
26
Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu keel ilutseb, ja mu ihugi võib hingata lootuses!
27
Sest sina ei jäta mu hinge surmavalda ega lase oma püha näha kõdunemist!
28
Sa annad mulle teada elutee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees!
29
Mehed, vennad, olgu lubatud teie peavanemast Taavetist lausa ütelda, et ta on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänapäevani.
30
Et ta nüüd oli prohvet ja teadis, et Jumal temale oli vandega tõotanud seada tema ihusoost järglase tema aujärjele,
31
siis ta rääkis ette nähes Kristuse ülestõusmisest, et tema hinge ei jäeta surmavalda ja et tema liha ei näe kõdunemist.
32
Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik.
33
Et ta nüüd Jumala parema käe läbi on ülendatud ja on Isalt saanud Püha Vaimu tõotuse, siis on tema selle välja valanud, nõnda nagu te nüüd näete ning kuulete.
34
Sest Taavet ei ole läinud taevasse, aga tema ütleb: "Issand on ütelnud minu Issandale: Istu minu paremale käele,
35
kuni ma panen su vaenlased sinu jalajäriks!
36
Kindlasti teadku nüüd kogu Iisraeli kodakond, et Jumal on teinud tema Issandaks ning Kristuseks, selle Jeesuse, kelle te risti lõite!"
37
Aga kui nad seda kuulsid, läks see neil südamest läbi ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: "Mehed, vennad, mis me peame tegema?"
38
Aga Peetrus ütles neile: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni.
39
Sest teie ja teie laste päralt on see tõotus ja kõikide päralt, kes on kaugel, keda iganes Issand, meie Jumal, kutsub enese juure."
40
Ja veel paljude muude sõnadega tunnistas ja manitses ta ning ütles: "Laske endid päästa sellest pöörasest soost!"
41
Kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti, ja nõnda lisati sel päeval nende juure ligi kolm tuhat hinge.
42
Aga nemad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse.
43
Aga igale hingele tuli kartus; ja palju imesid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.
44
Aga kõik need, kes uskusid, olid üheskoos ja kõik, mis neil oli, oli neil ühine.
45
Omandi ja vara nad müüsid ära ja jagasid, mis saadi, igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.
46
Ja nad viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ja murdsid leiba kodasid mööda ja võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega,
47
kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures. Aga Issand lisas iga päev nende ühendusele juure neid, kes päästeti.
