Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kui sa tõesti kuulad Jehoova, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki tema käske, milled ma täna sulle annan, siis tõstab sind Jehoova, su Jumal, kõrgemaks kõigist rahvaist maa peal!
2
Ja kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui sa võtad kuulda Jehoova, oma Jumala häält:
3
Õnnistatud oled sa linnas ja õnnistatud oled sa väljal!
4
Õnnistatud on su ihuvili, su maapinna saak, su lojuste juurekasv, su veiste vasikad ja su pudulojuste talled!
5
Õnnistatud on su korv ja su leivaküna!
6
Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes!
7
Jehoova paneb vaenlased, kes kipuvad sulle kallale, su ette kaotust kandma: üht teed nad tulevad su vastu, aga seitset teed nad põgenevad su eest!
8
Jehoova käsib seda õnnistust olla sinuga su aitades ja kõiges, mille külge sa oma käe paned, ja ta õnnistab sind maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab!
9
Jehoova ülendab sind enesele pühitsetud rahvaks, nagu ta sulle on vandega tõotanud, kui sa pead Jehoova, oma Jumala käske ja käid tema teedel!
10
Ja kõik maailma rahvad näevad, et sinule on pandud Jehoova nimi, ja nad kardavad sind!
11
Ja Jehoova annab sulle külluses head su ihuvilja, lojuste kasvu ja maapinna saagi poolest maal, mille Jehoova, su Jumal, vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda!
12
Jehoova avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su käte töid; ja sina võid laenata paljudele rahvastele, aga sa ise ei tarvitse laenata!
13
Ja Jehoova paneb sind peaks ja mitte sabaks, sa lähed ikka ülespoole, aga mitte allapoole, kui sa kuulad Jehoova, oma Jumala käske, mida ma täna sind käsin pidada ja täita,
14
ja kui sa ei kaldu kõrvale kõigist sõnust, mis ma täna teile käsuna annan, ei paremale ega vasakule, ega käi teiste jumalate järel, et neid teenida!
15
Aga kui sa ei kuula Jehoova, oma Jumala häält, ei pea hoolsasti kõiki tema käske ja seadlusi, milled ma täna sulle annan, siis tulevad su peale kõik need needused ja tabavad sind:
16
Neetud oled sa linnas ja neetud oled sa väljal!
17
Neetud on su korv ja su leivaküna!
18
Neetud on su ihuvili ja su maapinna saak, su veiste vasikad ja su pudulojuste talled!
19
Neetud oled sa tulles ja neetud oled sa minnes!
20
Jehoova saadab sulle needuse, segaduse ja ähvarduse kõiges, mille külge sa oma käe paned, mida sa teed, kuni sa hukkud ja kuni sa äkitselt kaod oma kurjade tegude pärast, sellepärast et sa mind oled maha jätnud!
21
Jehoova nakatab su külge katkutõve, kuni see lõpetab sind sellelt maalt, mida sa lähed pärima!
22
Jehoova lööb sind kõhetustõvega, palavikuga, põletikuga, kuumtõvega, põuaga, viljakõrvetuse ja -roostega, ja need jälitavad sind, kuni sa hukkud!
23
Siis on su pea kohal olev taevas nagu vask ja su all olev maa nagu raud!
24
Jehoova muudab su maa vihma tolmuks ja põrmuks: see sajab taevast su peale, kuni sa kaod!
25
Jehoova paneb sind su vaenlaste ette kaotust kandma: üht teed sa lähed nende vastu, aga seitset teed sa põgened nende eest, ja sa oled hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal!
26
Su laibad jäävad roaks kõigile taeva lindudele ja maa loomadele ja ükski ei peleta neid!
27
Jehoova lööb sind Egiptuse paisetega, katkumuhkudega, kärnadega ja sügelistega, milledest sa ei parane!
28
Jehoova lööb sind hullumeelsusega, sõgedusega ja meeltesegadusega!
29
Sa kobad päise päeva ajal nagu pime, kes kobab pimeduses, ja su teekond ei õnnestu: üksnes rõhutav ja röövitav oled sa kogu aja ja ükski ei päästa sind!
30
Sa kihlud naisega, aga teine mees häbistab teda; sa ehitad koja, aga ei saa sinna asuda; sa istutad viinamäe, aga ei saa seda kasutada!
31
Su härg tapetakse su silma all, aga sa ei saa sellest süüa; su eesel röövitakse su nähes, aga sa ei saa seda tagasi; su pudulojused antakse su vaenlastele, aga ükski ei aita sind!
32
Su pojad ja su tütred antakse võõrale rahvale; su silmad näevad seda ja igatsevad neid päevast päeva, aga su käsi on jõuetu!
33
Su maa vilja ja kogu su töötulu sööb sulle tundmatu rahvas; sa oled ainult rõhutav ja tõugatav kogu aja!
34
Ja sa lähed hulluks vaate pärast, mida su silmad näevad!
35
Jehoova lööb sind kurjade paisetega su põlvedel ja reitel, millest sa ei parane, jalatallast pealaeni!
36
Jehoova viib sind ja su kuninga, kelle sa enesele tõstad, ühe rahva juure, keda ei ole tunnud ei sina ega su vanemad, ja seal sa teenid teisi jumalaid - puust ja kivist!
37
Ja sa saad hirmutuseks, kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel, kuhu Jehoova sind ajab!
38
Sa viid küll palju seemet põllule, aga saad koguda pisut, sest rohutirtsud õgivad selle!
39
Sa istutad ja harid viinamägesid, aga viina sa ei saa juua ega talletada, sest ussid söövad marjad!
40
Õlipuid on sul kogu su maa-alal, aga sa ei saa ennast õliga võida, sest su õlimarjad varisevad maha!
41
Sa sünnitad poegi ja tütreid, aga need ei jää sinule, vaid nad lähevad vangi!
42
Viljakahjurid vallutavad kõik su puud ja su maa vilja!
43
Võõras, kes su keskel on, tõuseb üha kõrgemale sinust, sina aga vajud üha madalamale!
44
Tema laenab sulle, aga sina ei saa temale laenata; tema saab peaks, aga sina jääd sabaks!
45
Ja sinu peale tulevad kõik needsinased needused, jälitavad sind ja tabavad sind kuni sa hävid, sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda Jehoova, oma Jumala häält, et sa pead pidama tema käske ja seadlusi, milled ta sulle on annud,
46
ja need jäävad igaveseks ajaks tunnustähtedeks ja imetegudeks sinule ja su järglastele!
47
Et sa ei ole teeninud Jehoovat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest,
48
siis sa pead teenima oma vaenlasi, kelled Jehoova saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses! Ja ta paneb su kaela peale raudikke, kuni ta sind on hävitanud!
49
Jehoova toob kaugelt maailma äärest su kallale ühe rahva, kes lendab nagu kotkas, rahva, kelle keelt sa ei mõista,
50
jultunud rahva, kes ei hooli vanast ega anna armu noorele!
51
See sööb ära su lojuste soo ja su maa vilja, kuni sa oled kadunud; see ei jäta sulle midagi, ei teravilja, viinavirret ega õli, ei veiste vasikaid ega pudulojuste tallesid, kuni ta sinu on hävitanud!
52
Ja see ahistab sind kõigis su väravais, kuni varisevad su kõrged ja kindlad müürid, millede peale sa loodad kogu oma maal; see ahistab sind kõigis su väravais kogu su maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab!
53
Ja sina sööd oma ihuvilja, oma poegade ja tütarde liha, kelled Jehoova, su Jumal, sulle on annud, piiramisel ja kitsikuses, miska su vaenlane sind ahistab!
54
Isegi su keskel oleva õrna ja hellitatud mehe silm vaatab kurjalt oma vennale ja naisele oma süles ja oma järelejäänud lastele, kes tal veel alles on,
55
ega anna ühelegi neist oma laste lihast, mida ta ise sööb, sest midagi muud ei ole temale jäänud piiramisel ja kitsikuses, miska su vaenlane sind ahistab kõigis su väravais!
56
Su keskel olev õrn ja hellitatud naine, kes oma õrnuses ja hellitatuses ei ole katsunud jalataldagi maha panna, vaatab kurjalt mehele oma süles ja oma pojale ja tütrele
57
oma järelsünnitiste pärast, mis väljuvad ta jalgade vahelt, ja laste pärast, kelled ta sünnitab, sest ta tahab ise neid salaja süüa täielikus puuduses piiramisel ja kitsikuses, kui su vaenlane sind ahistab su väravais!
58
Kui sa ei pea hoolsasti kõiki sellesinase käsuõpetuse sõnu, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, et sa kardaksid seda aulist ja kardetavat nime, Jehoovat, oma Jumalat,
59
siis teeb Jehoova erakordseiks sinu nuhtlused ja sinu järglaste nuhtlused, suured ja kestvad nuhtlused, pahad ja kestvad nuhtlused!
60
Ja ta saadab su kallale kõik Egiptuse tõved, millede ees sa tunned hirmu, ja need jäävad su külge!
61
Ka kõiki muid haigusi ja kõiksugu nuhtlusi, milledest ei ole kirjutatud sellessinases käsuõpetuse raamatus, saadab Jehoova su kallale, kuni sa hävid!
62
Ja teid jääb pisut inimesi nende asemel, kes te olite paljuse poolest nagu taevatähed, sellepärast et sa ei võtnud kuulda Jehoova, oma Jumala häält!
63
Ja nagu Jehoova tundis teist rõõmu, tehes teile head ja sigitades teid, nõnda tunneb Jehoova teist rõõmu, saates teid hukka ja hävitades teid, ja teid kistakse ära sellelt maalt, mida sa lähed pärima!
64
Ja Jehoova pillutab sind kõigi rahvaste sekka, ühest maa äärest teise, ja sa teenid seal teisi jumalaid, keda ei ole tunnud ei sina ega su vanemad - puust ja kivist!
65
Ja nende rahvaste hulgas ei ole sul rahu, su jalatallal ei ole puhkepaika ja Jehoova annab sulle seal väriseva südame, kustuvad silmad ja lootuseta hinge!
66
Su elu ripub nagu juuksekarva küljes, sa värised ööd ja päevad ega ole kindel oma elu pärast!
67
Sa ütled hommikul: "Oleks juba õhtu!" Aga õhtul sa ütled: "Oleks juba hommik!" kartuse pärast, mis täidab su südant, ja vaate pärast, mida su silmad näevad!
68
Ja Jehoova saadab sind laevadega tagasi Egiptusesse, teekond, mille kohta ma sulle ütlesin: "Sa ei näe seda enam!" Ja seal te pakute endid müüa oma vaenlastele sulaseiks ja ümmardajaiks, aga ükski ei osta!"
69
Need on selle seaduse sõnad, mis Jehoova käskis Moosest anda Iisraeli lastele Moabimaal, peale selle seaduse, mille ta neile andis Hoorebil.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda ilmus Jeesus jälle jüngritele Tibeeria mere ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2
Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks tema jüngritest olid seal koos.
3
Siis ütleb Siimon Peetrus neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlevad temale: "Me tuleme ka ühes sinuga." Nad läksid välja ja astusid varsti paati, aga ei saanud ühtki sel ööl.
4
Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus.
5
Siis ütleb Jeesus neile: "Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?" Nemad vastasid temale: "Ei ole."
6
Aga tema ütles neile: "Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!
7
Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.
8
Aga teised jüngrid tulid paadiga - sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada küünart maad - ja vedasid võrku kaladega.
9
Kui nad nüüd astusid maale, näevad nad sütetule maas olevat ja kalukesi seal peal ja leiba.
10
Jeesus ütleb neile: "Tooge neid kalukesi, mis te praegu püüdsite!"
11
Siimon Peetrus läks ja vedas võrgu mäele, mis oli täis suuri kalu, arvult sada ja viiskümmend kolm. Ja ehk küll kalu nii palju oli, võrk ei rebenenud mitte.
12
Jeesus ütleb neile: "Tulge einestama!" Aga ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: "Kes sa oled?" Sest nad teadsid, et see oli Issand.
13
Siis Jeesus tuleb ja võtab leiva ja annab neile, ja samuti kalukesi.
14
See oli juba kolmas kord, et Jeesus pärast oma ülestõusmist surnuist näitas ennast oma jüngritele.
15
Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: "Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?" Ta ütleb temale: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: "Sööda mu tallekesi!"
16
Ta ütleb temale jälle teist korda: "Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind?" Ta ütleb temale: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: "Hoia mu lambaid kui karjane!"
17
Kolmat korda ta ütleb temale: "Siimon, Joona poeg, kas ma olen sulle armas?" Peetrus sai kurvaks, et ta temale kolmat korda ütles: "Kas ma olen sulle armas?" Ja ta ütles temale: "Issand, sina tead kõik, sina tunned, et oled mulle armas!" Jeesus ütleb temale: "Sööda mu lambaid!
18
Tõesti, tõesti ma ütlen sulle: Kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!"
19
Aga seda ta ütles tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui ta seda oli rääkinud, ütleb ta temale: "Järgi mind!"
20
Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja ütelnud "Issand, kes see on, kes sind ära annab?"
21
Kui nüüd Peetrus teda nägi, ütleb Jeesusele: "Issand, aga kuidas jääb temaga?"
22
Jeesus ütleb talle: "Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis see sinusse puutub? Järgi sina mind!"
23
Siis tõusis jutt vendade seas, et see jünger ei surevat. Ent Jeesus ei olnud temale mitte ütelnud, et ta ei sure, vaid: "Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis see sinusse puutub?"
24
See on see jünger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on tõsi.
25
On veel palju muudki, mida Jeesus tegi; kui seda kõike üksikult üles kirjutataks, siis ma arvan, et maailm ei mahutaks kirjutatavaid raamatuid!
