Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja need kaks inglit jõudsid õhtul Soodomasse. Lott istus parajasti Soodoma väravas. Kui Lott neid nägi, siis ta tõusis neile vastu, kummardas silmili maha
2
ja ütles: "Ennäe mu isandaid? Astuge ometi oma sulase kotta, jääge öömajale ja peske oma jalad. Hommikul võite vara üles tõusta ja oma teekonda jätkata!" Kuid nad vastasid: "Ei, me jääme ööseks välja!"
3
Aga ta käis neile väga peale. Siis nad põikasid tema juure ning tulid ta kotta. Ja ta valmistas neile söömaaja, küpsetas hapnemata leibu ja nad sõid.
4
Nad ei olnud veel magama heitnud, kui linna mehed, Soodoma mehed, piirasid koda, niihästi noored kui vanad, kogu rahvas viimseni,
5
Ja hüüdsid Lotti ning ütlesid temale: "Kus on mehed, kes öösel tulid sinu juure? Too nad välja meie kätte, et saaksime neid katsuda!"
6
Siis Lott läks välja nende juure ukse ette, sulges ukse enese järel
7
ja ütles: "Mu vennad, ärge ometi tehke kurja!
8
Vaadake, mul on kaks tütart, kes mehest veel midagi ei tea. Ma toon need välja teie kätte ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on. Neile meestele ainult ärge tehke midagi, sest nad on tulnud varjule minu katuse alla!"
9
Kuid nad vastasid: "Käi minema!" Ja nad ütlesid: "Ise on tulnud võõrana elama, aga tahab olla kohtumõistjaks! Nüüd me kohtleme sind kurjemini kui neid!" Ja nad kippusid väga mehe, Loti, kallale ning asusid ust maha murdma.
10
Siis mehed sirutasid käed välja, tõmbasid Loti eneste juure kotta ja sulgesid ukse.
11
Aga mehi, kes koja ukse taga olid, lõid nad pimestusega, niihästi väikesi kui suuri, nõnda et need väsisid ust otsimast.
12
Ja mehed ütlesid Lotile: "Kas sul veel keegi siin on? Oma väimehed, pojad ja tütred ja kõik, kes sul linnas on, vii siit paigast ära,
13
sest me hävitame selle paiga, kuna hädakisa nende pärast on Jehoova ees suur; ja Jehoova on meid läkitanud seda hävitama!"
14
Siis Lott läks välja ja kõneles oma väimeestega, kes pidid võtma ta tütred, ning ütles: "Tõuske, minge siit paigast ära, sest Jehoova hävitab selle linna!" Aga oma väimeeste silmis ta heitis nalja.
15
Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, üteldes: "Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!"
16
Ja kui ta veel kõheles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlemate tütarde käest, sest Jehoova tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna.
17
Ja neid välja viies nad ütlesid: "Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mägestikku, et sa ei hukkuks!"
18
Ja Lott vastas neile: "Muidugi mitte, mu Issand!
19
Vaata, su sulane on küll sinu silmis armu leidnud ja suur on su heldus, mida mulle oled osutanud, jättes mu hinge elama! Aga ma ei suuda põgeneda mägestikku, et õnnetus mind ei tabaks ja ma ei sureks!
20
Vaata, see linn taamal on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda ja on pisitilluke! Kui ma ometi sinna pääseksin - eks ole, see on ju pisitilluke? - siis võiks mu hing jääda elama!"
21
Ja ta vastas temale: "Vaata, ma võtan sind kuulda ka selles asjas ega paiska segi linna, millest sa räägid!
22
Tõtta, põgene sinna, sest ma ei või midagi teha enne, kui sa sinna oled jõudnud!" Seepärast pandi sellele linnale nimeks Soar.
23
Päike oli just tõusnud maa kohale, kui Lott jõudis Soari.
24
Ja Jehoova laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Jehoova juurest taevast
25
ning hävitas need linnad ja kogu ümbruskonna, kõik linnade elanikud ja maa taimestiku.
26
Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks!
27
Ja Aabraham läks hommikul vara paika, kus ta Jehoova ees oli seisnud,
28
heitis pilgu alla Soodoma ja Gomorra poole ja kogu ümbruskonna maapinnale, vaatas, ja ennäe, maast tõusis suits otsegu sulatusahju suits!
29
Kui Jumal oli segi paisanud ümbruskonna linnad, mõtles Jumal Aabrahamile ja saatis Loti ära selle hävituse keskelt, millega ta segi paiskas need linnad, kus Lott oli elanud.
30
Ja Lott läks Soarist üles ning elas mägestikus ühes oma kahe tütrega, sest ta kartis elada Soaris; ta elas ühes koopas, tema ise ja ta mõlemad tütred.
31
Kord ütles vanem nooremale: "Meie isa on vana ja pole ühtki meest maal, kes tuleks meie juure kogu maailma kombe järele.
32
Tule, joodame oma isa viinaga ja magame temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!"
33
Ja nad jootsid oma isa sel ööl viinaga ja vanem läks ning magas oma isaga; see ei märganudki, millal ta magama heitis või üles tõusis.
34
Ja järgmisel päeval ütles vanem nooremale: "Vaata, ma magasin eile oma isaga. Joodame ka sel ööl teda viinaga, siis mine maga sina temaga, et saaksime oma isalt järeltulija!"
35
Ja nad jootsid ka sel ööl oma isa viinaga ja noorem läks ning magas temaga; see ei märganudki, millal ta magama heitis või üles tõusis.
36
Ja Loti mõlemad tütred said oma isast käima peale.
37
Ja vanem sünnitas poja ning pani temale nimeks Moab; see on moabiitide isa tänapäevani.
38
Ja noorem sünnitas ka poja ning pani temale nimeks Ben-Ammi; see on ammonlaste isa tänapäevani.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Aabraham siirdus sealt Lõunamaale ning asus elama Kaadesi ja Suuri vahele; ta elas Geraris võõrana.
2
Ja Aabraham ütles oma naise Saara kohta: "Ta on minu õde." Siis Gerari kuningas Abimelek läkitas järele ja võttis Saara.
3
Aga Jumal tuli Abimeleki juure öösel unes ja ütles temale: "Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine!"
4
Abimelek aga ei olnud temasse puutunud ja vastas: "Issand, kas tahad surmata ka õiget rahvast?
5
Eks ta ütelnud mulle: Ta on minu õde? Ja tema ütles ka ise: Ta on mu vend! ma tegin seda vaga südame ja süütumate kätega!"
6
Siis ütles Jumal temale unes: "Minagi tean, et sa tegid seda vaga südamega ja ma hoidsin sind ka minu vastu pattu tegemast: sellepärast ma ei lasknud sind temasse puutuda.
7
Ja nüüd anna mehele naine tagasi, sest ta on prohvet ja ta palub sinu pärast, et sa jääksid elama. Aga kui sa tagasi ei anna, siis tea, et peate surema sina ja kõik, kes sul on!"
8
Ja Abimelek tõusis hommiku vara, kutsus kõik oma sulased ning rääkis kõik need sõnad nende kuuldes; ja mehed kartsid väga.
9
Siis Abimelek kutsus Aabrahami ja ütles temale: "Mis sa meile tegid! Millega ma sinu vastu pattu tegin, et sa tõid suure süü minu ja mu kuningriigi peale? Sa oled minuga teinud sündmatuid tegusid!"
10
Ja Abimelek küsis Aabrahamilt: "Mida sa mõtlesid seda asja tehes?"
11
Ja Aabraham vastas: "Mina mõtlesin ainult, et selles paigas ei ole jumalakartust ja mind tapetakse mu naise pärast.
12
Ja tema ongi tõepoolest mu õde: mu isa tütar, kuigi mitte mu ema tütar; seetõttu ta sai mu naiseks.
13
Aga kui Jumal saatis mind isamajast rändama, ütlesin ma temale: osuta mulle seda armastust, et sa kõigis paigus, kuhu tuleme, minu kohta ütled: ta on mu vend!"
14
Siis Abimelek võttis pudulojuseid ja veiseid, sulaseid ja ümmardajaid ja andis Aabrahamile; ja ta andis temale tagasi Saara, ta naise.
15
Ja Abimelek ütles: "Vaata, mu maa on lahti sinu ees, ela, kus sulle meeldib!"
16
Ja Saarale ta ütles: "Näe, ma annan su vennale tuhat hõbetükki. Vaata, see olgu sulle hüvituseks kõigi ees, kes su juures on. Sa oled kõiges õigeks osutunud!"
17
Ja Aabraham palus Jumalat ja Jumal tegi terveks Abimeleki, ta naise ja ta ümmardajad, nõnda et nad said lapsi,
18
sest Jehoova oli sulgenud kõvasti kõik emaihud Abimeleki kojas Saara, Aabrahami naise pärast.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta kutsus oma kaksteistkümmend jüngrit enese juure ja andis meile meelevalla rüvedate vaimude üle, neid välja ajada ja parandada kõike tõbe ja kõike viga.
2
Nende kaheteistkümne apostli nimed on need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend; Jakoobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend;
3
Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja Matteus, tölner; Jakoobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus;
4
Siimon Kaanast ja Juudas Iskariot, kes tema ka ära andis.
5
Need kaksteistkümmend läkitas Jeesus, käskis neid ning ütles: "Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,
6
vaid minge ennemini Iisraeli koja kadunud lammaste juure.
7
Ja minnes kuulutage ning ütelge: Taevariik on lähedal!
8
Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, puhastage pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke!
9
Ärge varuge kulda ega hõbedat ega vaskraha oma vöö vahele,
10
ei pauna teekonnale ega kaht kuube ega jalatseid ega saua; sest töötegija on oma toiduse väärt.
11
Aga kui te kuhugi linna või külasse astute, siis kuulake, kes seal on vääriline, ja sinna jääge, seni kui sealt ära lähete.
12
Aga sisse astudes majasse teretage seda.
13
Ja kui see maja on selle vääriline, siis tulgu teie rahu ta peale; aga kui see ei ole vääriline, pöördugu teie rahu tagasi teie juure.
14
Ja kes iganes teid vastu ei võta ega kuule teie sõnu, sellest kojast või sellest linnast minge välja ja puistake tolm oma jalgadelt.
15
Tõesti Mina ütlen teile, Soodoma- ja Gomorramaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui niisugusel linnal!
16
Vaata, Mina läkitan teid nagu lambaid huntide keskele! Olge siis arukad nagu maod ja vagurad nagu tuvid!
17
Aga hoiduge inimestest; sest nad annavad teid ära kohtute kätte ja piitsutavad teid kogudusekodades.
18
Ja teid viiakse minu pärast ka maavalitsejate ja kuningate ette, neile ja paganaile tunnistuseks.
19
Ja kui nad teid annavad kohtu kätte, siis ärge muretsege, kuidas või mida rääkida, sest teile antakse sel tunnil see, mida teil tuleb rääkida.
20
Sest teie ei ole need, kes kõnelevad, vaid see on teie Isa Vaim, kes kõneleb teie sees.
21
Siis vend annab venna surma ja isa oma lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja tapavad nad.
22
Ja te saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast; aga kes jääb püsima otsani, see päästetakse.
23
Aga kui nad teid taga kiusavad ühes linnas, siis põgenege teise. Sest tõesti ma ütlen teile, te ei jõua Iisraeli linnu õpetades läbi käia, enne kui Inimese Poeg tuleb!
24
Jünger ei ole ülem oma õpetajast ega ori ülem oma isandast.
25
Jünger olgu rahul sellega, et tema käsi käib nagu ta õpetajal ja orjal nagu ta isandal. Kui nad pereisandat on hüüdnud Peeltsebuliks, kui palju enam tema peret!
26
Ärge siis neid kartke! Sest midagi ei ole peidetud, mis ei tuleks ilmsiks, ja midagi pole salajas, mida ei saada teada.
27
Mis ma teile ütlen pimedas, seda rääkige valges; ja mida te kuulete kõrva sisse räägitavat, seda kuulutage katustelt.
28
Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei või tappa, vaid kartke ennemini Teda, kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus.
29
Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata.
30
Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud.
31
Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!
32
Igaüks nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan minagi oma Isa ees, kes on taevas.
33
Aga kes iganes mind ära salgab inimeste ees, teda salgan minagi oma Isa ees, kes on taevas!
34
Ärge arvake, et ma olen tulnud tooma rahu maa peale; ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka!
35
Sest ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga;
36
ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed.
37
Kes isa või ema enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt; ja kes poega või tütart enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt;
38
ja kes ei võta oma risti enese peale ega järgi mind, ei ole mind väärt.
39
Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.
40
Kes teid vastu võtab, võtab mind vastu; ja kes mind vastu võtab, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud.
41
Kes prohveti vastu võtab ta prohvetinime tõttu, saab prohveti palga; ja kes õige vastu võtab, õige inimese nime tõttu, see saab õige inimese palga.
42
Ja kes iganes üht neist vähemaist joodab karikatäie külma veega ta jüngri nime tõttu, tõesti ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!"
