Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
2
"Läkita mehi uurima Kaananimaad, mille ma annan Iisraeli lastele; igast nende vanemate suguharust läkitage üks mees, igaüks neist olgu vürst!"
3
Siis läkitas Mooses Jehoova käsul nad Paarani kõrvest; kõik need mehed olid Iisraeli laste peamehed.
4
Ja need on nende nimed: Ruubeni suguharust Sammua, Sakkuri poeg;
5
Siimeoni suguharust Saafat, Hoori poeg;
6
Juuda suguharust Kaaleb, Jefunne poeg;
7
Issaskari suguharust Jigal, Joosepi poeg;
8
Efraimi suguharust Hoosea, Nuuni poeg;
9
Benjamini suguharust Palti, Raafu poeg;
10
Sebuloni suguharust Gaddiel, Soodi poeg;
11
Joosepi suguharust, nimelt Manasse suguharust, Gaddi, Suusi poeg;
12
Daani suguharust Ammiel, Gemalli poeg;
13
Aaseri suguharust Setuur, Miikaeli poeg;
14
Naftali suguharust Nahbi, Vofsi poeg;
15
Gaadi suguharust Geuel, Maki poeg.
16
Need olid nende meeste nimed, kelled Mooses läkitas maad kuulama. Ja Mooses nimetas Hoosea, Nuuni poja, Joosuaks.
17
Ja läkitades neid Kaananimaad uurima, ütles Mooses neile: "Minge sinna Lõunamaale ja minge üles mägestikku,
18
vaadake maad, missugune see on, ja rahvast, kes seal elab: ons ta vägev või väeti, ons teda pisut või palju?
19
Kas maa, kus ta elab, on hea või halb? Missugused on linnad, kus ta elab: kas leerid või kindlused?
20
Ja missugune on maa: kas rammus või lahja, kas seal on puid või ei ole? Olge vaprad ja võtke kaasa maa vilju!" Oli parajasti esimeste viinamarjade aeg.
21
Ja nad läksid ning uurisid maad Siini kõrvest kuni Rehobini, Hamati teelahkmeni.
22
Ja nad läksid lõuna poole ning tulid kuni Hebronini; seal olid Ahiman, Seesai ja Talmai, Anaki järeltulijad. Hebron oli ehitatud seitse aastat enne Egiptuse Soani.
23
Siis nad tulid Kobaraorgu ja lõikasid sealt viinapuuväädi üheainsa kobaraga ning kandsid seda kahe mehega põikpuus; nad võtsid ka granaatõunu ja viigimarju.
24
See paik nimetati Kobaraoruks viinamarjakobara pärast, mille Iisraeli lapsed sealt lõikasid.
25
Ja neljakümne päeva pärast nad tulid tagasi maad kuulamast.
26
Nad tulid ning läksid Moosese ja Aaroni ja kogu Iisraeli laste koguduse juure Paarani kõrbe Kaadesisse ning tõid sõnumeid neile ja kogu kogudusele ja näitasid neile maa vilju.
27
Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: "Me jõudsime sellele maale, kuhu sa meid läkitasid. See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad!
28
Kuid rahvas, kes elab maal, on tugev, ja linnad on kindlustatud ja väga suured. Me nägime seal ka Anaki järeltulijaid.
29
Lõunamaal elavad amalekid, mägestikus elavad hetiidid, jebuuslased ja emorlased, mererannas ja Jordani ääres elavad kaananlased!"
30
Siis Kaaleb vaigistas rahvast Moosese ees ja ütles: Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!
31
Aga mehed, kes olid käinud ühes temaga, ütlesid: "Me ei või minna selle rahva vastu, sest ta on vägevam meid!"
32
Ja nad levitasid Iisraeli laste ees laimu maa kohta, mida nad olid uurinud, üteldes: "Maa, mille me uurides läbi käisime, on maa, mis neelab oma elanikud, ja kogu see rahvas, keda me seal nägime, on pikakasvulised inimesed.
33
Me nägime seal hiiglasi, Anaki poegi hiiglaste soost: me olime iseendi silmis nagu rohutirtsud ja samasugused olime meie ka nende silmis!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis terve kogudus tõstis valjusti häält ja rahvas nuttis sel ööl.
2
Kõik Iisraeli lapsed nurisesid Moosese ja Aaroni vastu ja terve kogudus ütles neile: "Oleksime ometi surnud Egiptusemaal või siin kõrves! Oleksime ometi surnud!
3
Miks Jehoova viib meid sellele maale, kus me langeme mõõga läbi ja meie naised ja lapsed jäävad saagiks? Kas meil ei oleks parem minna tagasi Egiptusesse?"
4
Ja nad ütlesid üksteisele: "Valigem pealik ja mingem tagasi Egiptusesse!"
5
Siis Mooses ja Aaron heitsid silmili maha kogu Iisraeli laste kokkutulnud koguduse ees,
6
Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg maakuulajate hulgast aga käristasid oma riided lõhki
7
ja rääkisid kogu Iisraeli laste kogudusele, üteldes: "Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on üpris väga hea maa.
8
Kui Jehooval on meist hea meel, siis ta viib meid sellele maale ja annab selle meile, maa, mis piima ja mett voolab!
9
Ärge ainult pange vastu Jehoovale ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Jehoova on meiega! Ärge kartke neid!"
10
Siis ütles terve kogudus, et neid tuleks kividega surnuks visata! Aga Jehoova auhiilgus ilmutas ennast kogudusetelgis kõigile Iisraeli lastele.
11
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Kui kaua seesinane rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud?
12
Ma löön teda katkuga ja hävitan tema, aga sinust ma teen suurema ja vägevama rahva kui tema!"
13
Siis Mooses ütles Jehoovale: "Egiptlased on muidugi kuulnud, et sa oma rammuga oled selle rahva ära toonud nende keskelt,
14
ja nad on seda rääkinud selle maa elanikele. Nemadki on siis kuulnud, et sina, Jehoova, oled selle rahva keskel, sina, Jehoova, kes ennast ilmutad silmast silma, ja et sinu pilv seisab nende kohal ning et sa käid nende ees päeval pilvesambas ja öösel tulesambas!
15
Aga kui sa nüüd surmad selle rahva nagu üheainsa mehe, siis räägivad rahvad, kes sinu kuulsusest on kuulnud, ja ütlevad:
16
sellepärast et Jehoova ei suutnud viia seda rahvast maale, mille ta neile oli vandega tõotanud, tappis ta nad kõrves!
17
Nüüd aga saagu Issanda ramm suureks, nagu sa oled tõotanud, üteldes:
18
Jehoova on pika meelega ja rikas heldusest, ta annab andeks patu ja üleastumise, aga kes ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patu laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni!
19
Anna siis andeks selle rahva patt oma suure helduse pärast ja nagu sa sellele rahvale oled andeks annud Egiptusemaalt kuni siia!"
20
Ja Jehoova vastas: "Ma annan andeks, nagu oled palunud!
21
Aga nii tõesti kui ma elan ja kogu maailm on täis Jehoova auhiilgust:
22
ükski neist meestest, kes on näinud mu auhiilgust ja tunnustähti, mis ma tegin Egiptuses ja kõrves, aga kes sellest hoolimata on mind kiusanud kümme korda ega ole võtnud kuulda mu häält,
23
ei saa näha maad, mille ma vandega olen tõotanud anda nende vanemaile; ükski, kes mind on põlanud, ei saa seda näha!
24
Aga oma sulase Kaalebi viin ma sellele maale, kus ta on käinud, ja tema sugu pärib selle, sellepärast et temas on teissugune vaim ja tema on kõiges mulle järgnenud!
25
Amalekid ja kaananlased elavad ju orus. Homme pöörduge ümber ja minge teele kõrve poole mööda Kõrkjamere teed!"
26
Ja Jehoova rääkis Moosesega ja Aaroniga, üteldes:
27
"Kui kaua peab mul olema kannatust selle halva kogudusega, kes nuriseb mu vastu? Iisraeli laste nurinaid, kuidas nad nurisevad mu vastu, ma olen kuulnud!
28
Ütle neile: nii tõesti kui ma elan, on Jehoova sõna, et nõnda nagu te minu kuuldes olete rääkinud, nõnda ma teen teiega!
29
Siia kõrbe langevad teie kehad, kõik teie äraloetud, nii palju kui teid on, kahekümneaastased ja üle selle, kes on nurisenud mu vastu!
30
Ükski teist ei pääse sellele maale, mille pärast ma oma käe olen vandudes üles tõstnud, et ma asustan teid sinna, peale Kaalebi, Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja!
31
Aga teie lapsed, kellede kohta te ütlesite, et nad jäävad riisutavaiks, ma viin ja nad õpivad tundma maad, mida teie olete põlanud!
32
Kuid teie kehad langevad siia kõrbe
33
ja teie lapsed peavad olema kõrves karjased nelikümmend aastat ja kandma teie uskmatuse süüd, kuni teie kehad on kõrves hävinud!
34
Vastavalt päevade arvule, mis te uurisite seda maad, nelikümmend päeva, iga päeva kohta aasta, peate te kandma oma pattu nelikümmend aastat ja tundma minu vastupanu!
35
Mina, Jehoova, olen rääkinud! Tõesti, seda ma teen kogu selle halva kogudusega, kes on kogunenud mu vastu: nad peavad hukkuma selles kõrves ja surema seal!"
36
Ja need mehed, kelled Mooses oli läkitanud maad kuulama ja kes olid tagasi tulles ässitanud terve koguduse nurisema tema vastu, levitades maa kohta laimu,
37
need mehed, kes olid levitanud maa kohta halba laimu, surid Jehoova ees äkitselt!
38
Aga Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg, jäid elama neist meestest, kes olid käinud maad kuulamas.
39
Kui Mooses rääkis needsamad sõnad kõigile Iisraeli lastele, siis rahvas kurvastas väga.
40
Aga järgmisel hommikul nad tõusid vara ja läksid üles mägestikku, üteldes: "Vaata, siin me oleme ja läheme paika, millest Jehoova on rääkinud, sest me oleme pattu teinud!"
41
Aga Mooses ütles: "Miks te siis astute üle Jehoova käsust? See ei õnnestu!
42
Ärge minge sinna üles, sest Jehoova ei ole teie keskel, et te ei kannaks kaotust oma vaenlaste ees!
43
Sest amalekid ja kaananlased on seal teie ees ja te langete mõõga läbi; sellepärast et te olete taganenud Jehoova järelt, ei ole ka Jehoova teiega!"
44
Aga nad olid ülemeelsed minema üles mägestikku, kuigi Jehoova seaduselaegas ja Mooses ei läinud leerist välja.
45
Amalekid ja kaananlased, kes elasid seal mägestikus, tulid siis alla ja lõid neid ning ajasid nad kuni Hormani.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga hapnemata leibade päev, mida kutsutakse paasapühaks, oli ligidal.
2
Ja ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas teda surmata; sest nad kartsid rahvast.
3
Aga saatan oli läinud Juudase sisse, keda liignimega hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne arvust.
4
Ja ta läks ära ja rääkis ülempreestrite ja sõjapealikutega, kuidas ta võiks tema ära anda nende kätte.
5
Ja nad said rõõmsaks ja leppisid kokku, et nad annavad temale raha.
6
Tema nõustus sellega ja otsis parajat juhust tema äraandmiseks neile ilma rahva teadmata.
7
Nii jõudis kätte hapnemata leibade päev, mil paasatall pidi tapetama.
8
Ja ta läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: "Minge ja valmistage meile paasatall, et me seda sööksime."
9
Aga nad küsisid temalt: "Kus sa tahad, et me selle valmistame?"
10
Tema vastas neile: "Vaata, kui te linna sisse lähete, siis tuleb teile vastu inimene, kes kannab veekruusi; minge tema järele sinna majasse, kuhu ta sisse läheb,
11
ja ütelge selle maja isandale: Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasatalle oma jüngritega?
12
Siis ta näitab teile suure ülemise toa; seal valmistage."
13
Ent kui nad ära läksid, leidsid nad nõnda, nagu ta neile oli ütelnud. Ja nad valmistasid paasatalle.
14
Ja kui tund kätte jõudis, istus ta maha ja apostlid ühes temaga.
15
Ja ta ütles neile: "Ma olen südamest igatsenud seda paasatalle süüa ühes teiega, enne kui ma kannatan.
16
Sest ma ütlen teile, et ma ei söö enam sellest, kuni kõik on täide läinud Jumala riigis!"
17
Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: "Võtke see ja jagage eneste vahel.
18
Sest ma ütlen teile, et mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala riik!"
19
Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile ning ütles: "See on minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke minu mälestuseks!"
20
Samuti ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: "See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.
21
Aga vaata, mu äraandja käsi on minuga lauas!
22
Ja Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu see on määratud; ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!"
23
Ja nemad hakkasid küsima üksteiselt, kes see küll peaks nende seast olema, kes seda teeb.
24
Aga nende seas tõusis vaidlus ka selle kohta, keda neist tuleks arvata suuremaks.
25
Siis tema ütles neile: "Rahvaste kuningad valitsevad isandaina nende üle ja nende võimumehi hüütakse armulisiks isandaiks.
26
Kuid teie ärge olge nõnda, vaid suurem teie seast olgu nagu noorem, ja ülem nõnda nagu see, kes teenib.
27
Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib.
28
Aga teie olete need, kes minu juure on jäänud mu kiusatustes;
29
ja mina sean teile riigi, nõnda nagu minu Isa selle mulle on seadnud,
30
et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite aujärgedel ja mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle!"
31
"Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!
32
Aga mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!"
33
Aga tema ütles talle: "Issand, ma olen valmis sinuga minema niihästi vangi kui surma!"
34
Kuid ta ütles: "Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei laula täna mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!"
35
Ja ta ütles neile: "Kui ma teid läkitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu?" Nemad vastasid: "Ei midagi!"
36
Siis ta ütles neile: "Aga nüüd, kellel on kukkur, see võtku ta kaasa, nõndasamuti ka paun; ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk!
37
Sest ma ütlen teile, et minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: "Ja teda arvati üleastujate hulka!" Sest mis minusse puutub, jõuab lõpule!"
38
Aga nemad ütlesid: "Issand, ennäe, siin on kaks mõõka!" Tema ütles neile: "Sellest jätkub!"
39
Ja ta läks välja ja tuli oma viisi järele Õlimäele. Ent ka tema jüngrid järgisid teda.
40
Ja kui ta jõudis kohale, ütles ta neile: "Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!"
41
Ta ise läks neist eemale, niikaugele kui kiviga jõuab visata, heitis põlvili maha ja palvetas,
42
üteldes: "Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära; ometi ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!"
43
Siis ilmus temale ingel taevast ja kinnitas teda.
44
Ja heideldes raskesti, palvetas ta veel pinevamalt; ja tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale.
45
Ja ta tõusis üles palvetamast ning tuli oma jüngrite juure ja leidis nad magamast kurbuse pärast.
46
Ja ta ütles neile: "Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!"
47
Kui tema alles rääkis, vaata, siis tuli rahvast ja see, keda hüüti Juudaseks, üks neist kaheteistkümnest, käis nende ees ja tuli Jeesuse ligi teda suudlema.
48
Aga Jeesus ütles temale: "Juudas, annad sa Inimese poja suudlusega ära?"
49
Kui nüüd kaaslased seda nägid, mis oli tulemas, ütlesid nad: "Issand, kas me peame mõõgaga sekka lööma?"
50
Ja üks neist lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära.
51
Aga Jeesus kostis ning ütles: "Jätke sellega!" Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks.
52
Siis Jeesus ütles ülempreestritele ja pühakoja pealikuile ja vanemaile, kes tema vastu olid tulnud: "Te olete tulnud välja otsegu röövli vastu mõõkade ja nuiadega!
53
Kui ma iga päev teie juures olin pühakojas, ei ole te pistnud käsi mu külge. Ent see on teie tund ja pimeduse võimus!"
54
Aga nad võtsid ta kinni ja viisid ning tõid tema ülempreestri kotta. Aga Peetrus järgis teda kaugelt.
55
Ja kui nad keset õue süütasid tule ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende keskele.
56
Siis nägi üks ümmardaja teda tule ääres istuvat ning jäi temale otsa vaatama ja ütles: "Ka seesinane oli ühes temaga!"
57
Aga tema salgas ning ütles: "Naine, mina teda ei tunne!"
58
Üürikese aja pärast nägi teda teine, keegi mees, ning ütles: "Sinagi oled nende seast!" Kuid Peetrus ütles: "Inimene, mina ei ole mitte!"
59
Ja umbes tund aega hiljemini kinnitas seda keegi teine ning ütles: "Tõepoolest, seesinane oli temaga, sest tema on ju galilealane!"
60
Aga Peetrus ütles: "Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid!" Ja sedamaid laulis kukk!
61
Ja Issand pöördus ja vaatas Peetrusele; ja Peetrusele tuli meele Issanda sõna, kuidas ta temale oli ütelnud: "Enne kui kukk täna laulab, salgad sa mind kolm korda!"
62
Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti.
63
Aga mehed, kes Jeesust kinni hoidsid, naersid ja peksid teda,
64
ja nad katsid ta silmad kinni ja küsisid temalt ning ütlesid: "Mõista kui prohvet, kes see on, kes sind lõi!"
65
Ja palju muid pilkesõnu nad rääkisid tema vastu.
66
Ja kui valgeks läks, tulid rahvavanemad, ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid ta üles oma Suurkohtu ette
67
ning ütlesid: "Kui sina oled Kristus, siis ütle meile!" Tema vastas neile: "Kui ma teile ütlen, ei usu te ju mitte,
68
ja kui ma küsin, ei vasta te mitte!
69
Ent nüüdsest peale hakkab Inimese Poeg istuma Jumala väe paremal poolel!"
70
Aga nad kõik ütlesid: "Kas siis sina oled Jumala Poeg?" Tema ütles neile: "Jah, ma olen!"
71
Siis nad ütlesid: "Mis tunnistust me veel vajame? Oleme ju ise seda kuulnud tema suust!"
