Flash tuleb sisse lülitada
1
Te ei tohi enestele teha ebajumalaid ega nikerdatud kuju, ärge püstitage enestele ühtki sammast ja ärge pange oma maale kummardamiseks kivist kujundit, sest mina olen Jehoova, teie Jumal!
2
Pidage minu hingamispäevi ja kartke mu pühamut! Mina olen Jehoova!
3
Kui te käite mu seaduste järele ning peate mu käske ja teete nende järele,
4
siis ma annan teile vihmu nende õigel ajal ning maa annab oma saagi ja puud väljal annavad oma vilja;
5
rehepeks kestab teil viinamarjalõikuseni ja viinamarjalõikus kestab külviajani: te saate leiba süüa küllastuseni ja elada oma maal julgesti!
6
Ja mina annan maale rahu, te saate magada ja ükski ei hirmuta teid; ma hävitan maalt kurjad metselajad ja mõõk ei käi üle teie maast!
7
Te ajate taga oma vaenlasi ja need langevad teie ees mõõga läbi!
8
Viis teie seast ajavad taga sada ja sada teie seast ajavad taga kümmet tuhat, ja teie vaenlased langevad teie ees mõõga läbi!
9
Ma pöördun teie poole ja teen teid viljakaks, lasen teid saada arvurikkaks ja jõustan oma lepingu teiega!
10
Teile jätkub söömiseks vana, mullust vilja ja uudse pärast peate välja viskama mulluse!
11
Ma panen oma eluaseme teie keskele ja mu hing ei põlga teid ära!
12
Ma käin teie keskel ja olen teie Jumal, ja teie peate olema mu rahvas!
13
"Mina olen Jehoova, teie Jumal, kes teid tõi ära Egiptusemaalt, et te ei oleks enam nende orjad; ma murdsin katki teie ikkepuud ja panin teid käima püstipäi!"
14
Aga kui te ei kuula mind ega tee kõigi nende käskude järele,
15
vaid hülgate mu seadlused ja teie hinged põlgavad mu kohtuseadusi, nõnda et te ei tee kõigi mu käskude järele, vaid tühistate mu lepingu,
16
siis teen ka mina teiega sedasama ja saadan teie kallale ootamata kohkumise, kõhetustõve ja palaviku, mis kustutab silmad ja närib hinge; ja te külvate ilmaaegu oma seemet, sest teie vaenlased söövad selle!
17
Ja ma pööran oma palge teie vastu ning teie vaenlane lööb teid; teie vihamehed hakkavad valitsema teie üle ja te põgenete, isegi kui keegi teid taga ei aja!
18
Ja kui te sellest hoolimata ei kuula mind, siis ma karistan teid veel seitse korda enam teie pattude pärast!
19
Ma murran teie ülbe kõrkuse ja teen teie taeva raua ja teie maa vase sarnaseks!
20
Siis teie ramm kulub asjata, teie maa ei anna enam saaki ja maa puud ei kanna vilja!
21
Ja kui te siiski teete mulle vastuoksa ega taha mind kuulda, siis ma nuhtlen teid veel seitsmekordselt teie pattude pärast!
22
Ma läkitan teie kallale metselajaid, kes teevad teid lapsetumaks, murravad teie lojuseid ja vähendavad teid endid, nõnda et teie teed jäävad tühjaks!
23
Aga kui te sellest veel ei lase endid minu poolt hoiatada ja teete mulle ikka vastuoksa,
24
siis teen minagi teile vastuoksa ja mina löön teid seitsmekordselt teie pattude pärast!
25
Ma saadan teie kallale tasumismõõga, mis tasub kätte lepingu rikkumise eest! Ja kui te siis kogunete oma linnadesse, läkitan mina teie keskele katku ja teid antakse vaenlase kätte!
26
Kui ma murran katki teie leivatoe, siis küpsetavad teie leiba kümme naist ühes ahjus; nad annavad teie leiva tagasi kaalu järele, ja kui te sööte, siis teie kõhud ei saa täis!
27
Aga kui te seejuures veel ei kuula mind ja teete mulle vastuoksa,
28
siis teen minagi tulises vihas teile vastuoksa ja karistan teid seitsmekordselt teie pattude pärast!
29
Te peate sööma oma poegade ja tütarde liha!
30
Ma hävitan teie ohvrikünkad ja purustan teie suitsutusaltarid; ma viskan teie laibad teie elutumate ebajumalate peale ja mu hing põlastab teid!
31
Ma teen teie linnad varemeiks ja hävitan teie pühamud, ja mulle ei meeldi enam teie uimastuslõhn!
32
Jah, mina ise hävitan maa, nõnda et teie vaenlased, kes seal elavad, pööraselt kohkuvad!
33
Teid ma aga pillutan rahvaste sekka ja paljastan mõõga teie taga! Teie maa laastatakse ja teie linnad muutuvad varemeiks!
34
Siis maa saab hüvituse oma puhkeaegade arvel kõigil oma tühjuse päevil ja teie viibides vaenlaste maal! Siis maa puhkab ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel!
35
Kõigil oma laastatud oleku päevil ta puhkab, puhkus, mida ta ei saanud teie puhkeaegadel, siis kui te elasite seal!
36
Ja kes teist üle jäävad, nende südamed ma teen araks nende vaenlaste maal: isegi tuules lendleva lehe kahin ajab neid pakku ja nad põgenevad, otsegu põgeneksid mõõga eest! Ja nad langevad maha, olgugi et keegi taga ei aja!
37
Ja nad komistavad üksteise otsa, just nagu mõõga ees, kuigi keegi taga ei aja! Te ei suuda oma vaenlastele vastu panna!
38
Te hukkute rahvaste seas ja teid neelab teie vaenlaste maa!
39
Ja kes teist üle jäävad, hääbuvad oma patusüü pärast oma vaenlaste maal; nad hääbuvad ka oma vanemate patusüü pärast nagu nood!
40
Siis nad tunnistavad oma patusüüd ja oma vanemate patusüüd, ebatruudust, mida nad mulle osutasid, samuti, et nad tegid mulle vastuoksa!
41
Minagi pean tegema neile vastuoksa ja viima nad vaenlaste maale: vahest siis alandab ennast nende ümberlõikamata süda ja nad tunnistavad oma patusüüd!
42
Siis ma mõtlen oma lepingule Jaakobi, Iisaki ja Aabrahamiga, ja ma mõtlen ka maale!
43
Aga esmalt jääb maa nende poolt mahajäetuks ja saab hüvituse oma puhkeaegade arvel, siis kui on neist tühjendatud; ja nad ise peavad tunnistama oma patusüüd, aina sellepärast, et nad on hüljanud mu kohtuseadused ja nende hing on põlanud mu seadlusi!
44
Aga isegi siis, kui nad on oma vaenlaste maal, ma ei hülga neid ega põlga täieliku hävituseni, tühistades oma lepingu nendega, sest mina olen Jehoova, nende Jumal!
45
Ja ma mõtlen nende heaks lepingule nende esivanematega, kelled ma rahvaste silme all tõin ära Egiptusemaalt, et olla neile Jumalaks. Mina olen Jehoova!"
46
Need on seadlused, kohtuseadused ja õpetused, milled Jehoova Siinai mäel Moosese läbi andis enese ja Iisraeli laste vahele.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
2
"Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui keegi erilise tõotusena Jehoovale tahab anda inimhingi hindeväärtuse alusel,
3
siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest: kahekümneaastastest kuuekümneaastasteni olgu hindeväärtuseks viiskümmend hõbeseeklit püha seekli järele.
4
Aga kui ta on naisterahvas, siis olgu hindeväärtuseks kolmkümmend seeklit.
5
Kui vanus on viiest aastast kahekümne aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest kakskümmend seeklit ja naisterahva eest kümme seeklit.
6
Kui vanus on ühest kuust viie aastani, siis olgu hindeväärtuseks meesterahva eest viis hõbeseeklit ja naisterahva eest kolm hõbeseeklit.
7
Kui keegi on kuuskümmend aastat vana ja üle selle, siis olgu hindeväärtuseks viisteistkümmend seeklit, kui ta on meesterahvas, ja kümme seeklit, kui ta on naisterahvas.
8
Aga kui tõotaja on vaesem, kui hindeväärtus nõuab, siis seatagu tõotatu preestri ette ja preester hinnaku teda; vastavalt sellele, nagu tõotaja jõud lubab, hinnaku preester teda.
9
Ja kui on tegemist mõne lojusega, keda tohib tuua ohvrianniks Jehoovale, siis olgu igaüks, kelle ta Jehoovale annab, püha.
10
Ta ei tohi seda asendada ega vahetada head halva või halba hea vastu; kui ta aga siiski lojuse vahetab lojusega, siis olgu ka selle asendaja püha.
11
Aga kui see on mõni roojane lojus, keda ei tohi tuua ohvrianniks Jehoovale, siis ta seadku lojus preestri ette
12
ja preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu on preestri hinnang, nõnda jäägu.
13
Aga kui tooja siiski tahab seda lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest.
14
Ja kui keegi pühitseb oma koja pühaks Jehoovale, siis preester hinnaku seda heaks või halvaks; nagu preester seda hindab, nõnda jäägu.
15
Aga kui pühitseja tahab oma koja lunastada, siis ta lisagu viies osa hinderahast ja see saab jälle tema omaks.
16
Ja kui keegi pühitseb Jehoovale tüki oma pärispõllust, siis olgu hindeväärtus selle seemne järele: viis vakka otri - viiskümmend seeklit hõbedat.
17
Kui ta pühitseb oma põllu kohe juubeliaastast arvates, siis jäägu hindeväärtus jõusse,
18
aga kui ta pühitseb oma põllu alles pärast juubeliaastat, siis preester arvestagu temale raha aastate järele, mis on jäänud järgmise juubeliaastani, ja see arvatagu maha hindeväärtusest.
19
Ja kui see, kes põllu on pühitsenud, tahab seda siiski lunastada, siis ta lisagu viies osa hindeväärtusest ja see jääb siis tema omaks.
20
Aga kui ta põldu ei lunasta, vaid müüb põllu kellelegi teisele, siis see ei ole enam lunastatav,
21
vaid põld, saades juubeliaastal vabaks, olgu pühitsetud Jehoovale nagu pühendatud põld; see saagu preestri omandiks.
22
Ja kui keegi oma ostetud põllu, mis ei ole tema pärispõld, pühitseb Jehoovale,
23
siis preester arvestagu temale oma hinnangu järele hind kuni juubeliaastani ja ta andku määratud hind veel samal päeval Jehoovale kui pühitsetud and.
24
Juubeliaastal mingu põld jälle sellele, kellelt see on ostetud ja kelle pärismaa see on.
25
Iga hinnang sündigu püha seekli järele; seeklis olgu kakskümmend geera.
26
Aga esmasündinut, kes lojustest esmasündinuna on määratud Jehoovale, ei tohi keegi pühitseda, olgu see härg või pudulojus, sest see on juba Jehoova oma!
27
Ja kui see on roojastest lojustest, siis ostetagu see vabaks vastavalt hindeväärtusele ja lisatagu sellele veel viies osa; kui seda ei lunastata, siis müüdagu see vastavalt hindeväärtusele.
28
Aga ainustki pühendatut, mille keegi on pühendanud Jehoovale kõigest, mis tal on: inimestest ja lojustest ja pärispõllust - ei tohi müüa ega lunastada; kõik pühendatu kuulub Jehoovale kui väga püha!
29
Ühtki vande alla pandut, kes inimeste seast on pandud vande alla, ei tohi osta vabaks - ta tuleb surmata!
30
Ja kõik maa kümnis, niihästi seemnest kui puude viljast, on Jehoova päralt; see on pühitsetud Jehoovale.
31
Aga kui keegi siiski oma kümnisest tahab midagi lunastada, siis ta lisagu sellele veel viies osa sellest.
32
Ja kõik kümnis veistest ja pudulojustest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad - see kümnis on pühitsetud Jehoovale:
33
ei tule uurida hea ja halva vahel ega tohi ka vahetada; aga kui ometi vahetatakse, siis olgu ka selle asendaja püha - seda ei tohi lunastada!"
34
Need on käsud, milled Jehoova Siinai mäel andis Moosesele Iisraeli laste jaoks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid temale, teda kuulama.
2
Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: "See võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega!"
3
Aga ta rääkis neile selle tähendamissõna ning ütles:
4
"Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?
5
Ja kui ta on leidnud, võtab ta rõõmuga tema oma õlgadele,
6
ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: Rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!
7
ma ütlen teile, nõnda on taevas ühest patusest, kes meelt parandab, rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest, kes meeleparandust ei vaja!
8
Või kui ühel naisel on kümme drahmiraha ja ta kaotab ühe drahmi, eks ta süüta küünla ja pühi koda ja otsi hoolega, kuni ta selle leiab?
9
Ja kui ta selle on leidnud, siis ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ja ütleb: Rõõmutsege ühes minuga, sest ma olen leidnud drahmiraha, mille ma kaotasin!
10
Nõnda, ütlen ma teile, tõuseb rõõm Jumala Inglite keskel ühest patusest, kes meelt parandab!"
11
Veel ütles ta: "Ühel inimesel oli kaks poega.
12
Ja noorem neist ütles isale: Isa, anna mulle kätte see osa vara, mis saab minule! Ja isa jagas varanduse nende vahel.
13
Ja ei möödunud palju päevi, kui noorem poeg kogus kokku kõik ja siirdus kaugele maale, ja seal ta pillas ära oma vara, elades kõlvatumat elu.
14
Aga kui ta kõik oli ära raisanud, tuli sinna maale kange nälg, ja puudus hakkas talle kätte tulema.
15
Ja ta läks ja poetas enese ühe kodaniku juure seal maal, ja see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16
Ja ta püüdis oma kõhtu täita kaunadega, mida sead sõid; ja ükski ei annud temale.
17
Aga kui ta keskenes endasse, ütles ta: Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, mina aga suren siia nälja kätte!
18
ma asun teele ning lähen oma isa juure ja ütlen temale: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees
19
ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks; pea mind kui üht oma palgalist!
20
Ja ta läks teele ja tuli oma isa juure. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi teda tema isa ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale ümber kaela ja andis temale suud.
21
Aga poeg ütles talle: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!
22
Ent isa ütles oma sulastele: Tooge kõige kallim rüü ja pange temale selga ja andke temale sõrmus sõrme ja kingad jalga,
23
ja tooge, veristage nuumvasikas ja söögem ning olgem rõõmsad,
24
sest see mu poeg oli surnud ja on ellu virgunud, ta oli kadunud ja on leitud! Ja nemad hakkasid rõõmutsema.
25
Aga tema vanem poeg oli väljal; ja kui ta sealt tulles jõudis maja ligi, kuulis ta pilli ja ringmängu.
26
Siis ta kutsus ühe teenijaist enda juure ja kuulas, mis see peaks olema.
27
See ütles temale: Su vend on tulnud ja su isa on veristanud nuumvasika, et ta on saanud tema tervisega tagasi!
28
Aga ta vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli ta isa välja ja palus teda.
29
Kuid tema vastas ning ütles isale: Vaata, nii mitu aastat orjan mina sind ja ei ole iialgi astunud üle sinu käsu, ja sina ei ole mulle elades annud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmus olla oma sõpradega.
30
Aga kui tuli see sinu poeg, kes su vara on ära raisanud hooradega, veristasid sina temale nuumvasika!
31
Tema ütles temale: Laps, sina oled ikka minu juures ja kõik, mis on minu, on sinu!
32
Nüüd oli tarvis pidu teha ja rõõmutseda, et see sinu vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ja et ta oli kadunud ja on leitud!"
