Flash tuleb sisse lülitada
1
Kogu maailmas aga oli üks keel ja ühesugused sõnad.
2
Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.
3
Nad ütlesid üksteisele: "Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi." Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli saviks.
4
Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!"
5
Aga Jehoova tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
6
Ja Jehoova ütles: "Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
7
Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!"
8
Ja Jehoova pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
9
Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal Jehoova segas ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Jehoova nad üle kogu maailma.
10
Need olid Seemi järeltulijad: kui Seem oli sada aastat vana, siis sündis temale Arpaksad kaks aastat pärast veeuputust.
11
Ja Seem elas pärast Arpaksadi sündimist viissada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
12
Kui Arpaksad oli elanud kolmkümmend viis aastat, siis sündis temale Selah.
13
Ja Arpaksad elas pärast Selahi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
14
Kui Selah oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Eeber.
15
Ja Selah elas pärast Eeberi sündimist nelisada kolm aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
16
Kui Eeber oli elanud kolmkümmend neli aastat, siis sündis temale Peleg.
17
Ja Eeber elas pärast Pelegi sündimist nelisada kolmkümmend aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
18
Kui Peleg oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Reu.
19
Ja Peleg elas pärast Reu sündimist kakssada üheksa aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
20
Kui Reu oli elanud kolmkümmend kaks aastat, siis sündis temale Serug.
21
Ja Reu elas pärast Serugi sündimist kakssada seitse aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
22
Kui Serug oli elanud kolmkümmend aastat, siis sündis temale Naahor.
23
Ja Serug elas pärast Naahori sündimist kakssada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
24
Kui Naahor oli elanud kakskümmend üheksa aastat, siis sündis temale Terah.
25
Ja Naahor elas pärast Terahi sündimist sada üheksateistkümmend aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
26
Kui Terah oli elanud seitsekümmend aastat, siis sündisid temale Aabram, Naahor ja Haaran.
27
Ja need olid Terahi järeltulijad: Terahile sündisid Aabram, Naahor ja Haaran; ja Haaranile sündis Lott.
28
Aga Haaran suri enne kui ta isa Terah, oma sünnimaal Kaldea Uuris.
29
Ja Aabram ja Naahor võtsid enestele naised; Aabrami naise nimi oli Saarai ja Naahori naise nimi oli Milka, Haarani tütar, kes oli Milka ja Jiska isa.
30
Aga Saarai oli viljatu, temal ei olnud last.
31
Ja Terah võttis oma poja Aabrami ja Haarani poja Loti, oma pojapoja, ja Saarai, oma minia, oma poja Aabrami naise, ja lahkus ühes nendega Kaldea Uurist, et minna Kaananimaale; ja nad jõudsid Haaranini ning jäid sinna elama.
32
Ja Terahi elupäevi oli kakssada viis aastat, ja Terah suri Haaranis.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova ütles Aabramile: "Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!
2
Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!
3
Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!"
4
Ja Aabram läks, nagu Jehoova teda käskis, ja Lott läks ühes temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist väljus.
5
Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jõudsid Kaananimaale.
6
Ja Aabram käis maa läbi Sekemi püha paigani, Moore tammeni; kaananlased olid siis veel sellel maal.
7
Ja Jehoova ilmutas ennast Aabramile ning ütles: "Sinu soole ma annan selle maa!" Siis ta ehitas sinna altari Jehoovale, kes oli ennast temale ilmutanud.
8
Sealt ta liikus edasi mägestikku Peetelist hommiku poole ja lõi oma telgi üles, nõnda et Peetel jäi õhtu ja Ai hommiku poole; ja ta ehitas sinna altari Jehoovale ning hüüdis appi Jehoova nime.
9
Ja Aabram läks teele, rändas üha ja siirdus Lõunamaale.
10
Aga maal oli nälg. Siis Aabram läks alla Egiptusesse, et seal võõrana elada, sest maal oli suur nälg.
11
Ja kui ta minnes Egiptusele ligines, ütles ta oma naisele Saaraile: "Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine.
12
Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: "See on tema naine!" Siis nad tapavad mind, aga jätavad sind elama.
13
Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!"
14
Kui Aabram jõudis Egiptusesse, siis nägid egiptlased, et naine oli väga ilus.
15
Ja kui vaarao vürstid teda nägid, siis nad ülistasid teda vaaraole ja naine võeti vaarao kotta,
16
kes tegi Aabramile tema pärast head: ta sai pudulojuseid, veiseid ja eesleid, sulaseid ja ümmardajaid, emaeesleid ja kaameleid.
17
Aga Jehoova nuhtles vaaraot ja tema koda suurte nuhtlustega Saarai, Aabrami naise pärast.
18
Siis vaarao kutsus Aabrami ning ütles: "Miks sa mulle seda tegid? Miks sa ei teatanud mulle, et ta on sinu naine?
19
Miks sa ütlesid: ta on mu õde, nõnda et ma tema enesele naiseks võtsin? Aga nüüd, vaata, seal on su naine, võta tema ja mine!
20
Ja vaarao andis tema pärast meestele käsu, et nad saadaksid minema tema ja ta naise ja kõik, mis tal oli.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Aabram läks Egiptusest üles Lõunamaale, tema ja ta naine ja kõik, mis tal oli; ja Lott oli ühes temaga.
2
Ja Aabram oli väga rikas karja, hõbeda ja kulla poolest.
3
Ja ta rändas peatuspaigast teise, Lõunamaalt Peeteli poole, sinna paika, kus ta telk enne oli olnud Peeteli ja Ai vahel,
4
altari paika, mille ta varem sinna oli teinud; ja Aabram hüüdis seal appi Jehoova nime.
5
Aga ka Lotil, kes rändas ühes Aabramiga, oli pudulojuseid, veiseid ja telke.
6
Kuid maa ei suutnud neid toita, et üheskoos elada, sest nende varandus oli nii suur, et neil oli võimatu üheskoos elada.
7
Ja Aabrami lojuste karjaste ja Loti lojuste karjaste vahel tekkis riid; kaananlased ja perislased elasid siis veel sellel maal.
8
Siis Aabram ütles Lotile: "Ärgu olgu riidu minu ja sinu vahel, minu karjaste ja sinu karjaste vahel. Meie, mehed, oleme ju vennad!
9
Eks ole kogu maa su ees lahti? Mine nüüd minu juurest ära, lähed sina vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; lähed sina paremat kätt, lähen mina vasakut kätt."
10
Siis Lott tõstis oma silmad üles ja nägi, et kogu Jordani piirkond oli kõikjal veerikas; enne kui Jehoova Soodoma ja Gomorra hävitas, oli see kuni Soarini otsegu Jehoova rohuaed, samasugune nagu Egiptusemaa.
11
Ja Lott valis enesele kogu Jordani piirkonna; Lott läks teele hommiku poole ja nad lahkusid üksteisest.
12
Aabram jäi Kaananimaale ja Lott asus piirkonna linnadesse ning lõi oma telgid üles Soodomast saadik.
13
Aga Soodoma mehed olid väga pahad ja patused Jehoova ees.
14
Ja Jehoova ütles Aabramile, pärast seda kui Lott tema juurest oli lahkunud: "Tõsta nüüd oma silmad üles ja vaata paigast, kus sa oled, põhja ja lõuna ja hommiku ja õhtu poole,
15
sest kogu maa, mida sa näed, ma annan sinule ja su soole igaveseks ajaks!
16
Ja ma teen su soo maapõrmu sarnaseks: kui keegi suudab maapõrmu ära lugeda, siis on sinugi sugu äraloetav!
17
Võta kätte, käi maa läbi pikuti ja põiki, sest ma annan selle sinule!"
18
Ja Aabram võttis telgid ja tuli ning elas Mamre tammikus, mis on Hebroni juures; ja ta ehitas sinna altari Jehoovale.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.
2
Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega mõõdetakse ka teile.
3
Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?
4
Või kuidas sa ütled oma vennale: Lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk on su omas silmas!
5
Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk omast silmast, ja siis sa seletad tõmmata pindu oma venna silmast.
6
Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et nad neid ei sõtkuks oma jalgega ega käänduks ja teid ei kisuks.
7
Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile.
8
Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.
9
Või missugune inimene on teie seast, kellelt tema poeg palub leiba, ja ta annaks temale kivi?
10
Või kui ta palub kala, ja ta annaks temale mao?
11
Kui nüüd teie, kes olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande neile, kes teda paluvad.
12
Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid.
13
Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad.
14
Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.
15
Hoiduge valeprohveteist, kes tulevad teie juure lammaste riideis, aga seest-pidi on nad kiskjad hundid.
16
Nende viljast te tunnete nad. Ega viinamarju nopita kibuvitsust või viigimarju ohakaist?
17
Nõnda iga hea puu kannab head vilja, aga halb puu kannab halba vilja.
18
Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.
19
Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20
Nõnda siis nende viljast te tunnete nad ära.
21
Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.
22
Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?
23
Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tunnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!
24
Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järele, on võrreldav mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule.
25
Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda; aga ta ei langenud, sest tema alus oli rajatud kaljule.
26
Ja igaüks, kes neid minu sõnu kuuleb, aga ei tee nende järele, on võrreldav jõleda mehega, kes oma koja ehitas liivale.
27
Ja ränk sadu tuli ja tulid vetevoolud, ja tuuled puhusid ja sööstsid vastu seda koda, ja ta langes, ja tema langemine oli suur."
28
Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud need kõned, et rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest;
29
sest ta õpetas neid nõnda nagu see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.
