Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga, üteldes:
2
"Inimene, kelle ihunahal on muhk või lööve või valge laik ja see areneb tema ihunahal pidalitõveks, tuleb viia preester Aaroni või mõne tema poja juure, kes on preester.
3
Kui preester näeb ihunahal löövet ja et karvad lööbes on muutunud valgeks ja et lööve paistab olevat madalam kui muu ihunahk, siis on see pidalitõbi; ja kui preester seda on näinud, siis ta peab tema roojaseks kuulutama.
4
Aga kui tema ihunahal on valge laik ja see ei paista olevat nahast madalam ja karvad ei ole muutunud valgeks, siis peab preester nakatatu eraldama seitsmeks päevaks.
5
Preester vaadaku teda seitsmendal päeval, ja vaata, kui lööve on tema silmis endine ja lööve nahal ei ole laienenud, siis preester eraldagu tema uuesti seitsmeks päevaks.
6
Ja kui preester seitsmendal päeval teda jälle vaatab, ja näe, lööve on muutunud kahkjaks ega ole nahal laienenud, siis peab preester tema puhtaks kuulutama: see on ainult kärn; ja ta pesku oma riided, siis on ta puhas.
7
Aga kui kärn nahal lööb ikka laiemaks, pärast seda kui ta on ennast näidanud preestrile puhastamiseks ja nüüd näitab ennast preestrile teist korda
8
ja preester vaatab teda, ja näe, kärn ta nahal on laienenud, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi.
9
Kui pidalitõbi on tabanud inimest, siis viidagu ta preestri juure.
10
Ja kui preester vaatab, ja näe, nahal on valge muhk, karvad selles on muutunud valgeks ja muhus on liigliha:
11
siis on ta ihunahal vana pidalitõbi ja preester kuulutagu tema roojaseks; ta ärgu eraldagu teda, sest ta on ainult roojane.
12
Aga kui pidalitõbi nahal lööb väga välja ja pidalitõbi katab kogu tõbise naha peast kuni jalgadeni, kuhu preestri silmad iganes vaatavad,
13
ja kui preester näeb, et vaata, pidalitõbi on katnud kogu ta ihu, siis peab ta tõbise puhtaks kuulutama; ta on muutunud üleni valgeks, ta on puhas.
14
Aga niipea, kui tal nähtub liigliha, on ta roojane.
15
Ja kui preester näeb liigliha, siis peab ta tema roojaseks kuulutama: liigliha on roojane, see on pidalitõbi.
16
Kui liigliha ennast muudab ja muutub valgeks, siis peab inimene tulema preestri juure.
17
Ja kui preester teda vaatab, ja näe, lööve on muutunud valgeks, siis peab preester tõbise puhtaks kuulutama; ta on puhas.
18
Ja kui kellegi ihunahal on olnud paise ja see on paranenud,
19
aga paise asemele on tulnud valge muhk või punakasvalge laik, siis peab ta ennast näitama preestrile.
20
Ja kui preester vaatab, ja näe, see paistab olevat madalam kui muu nahk ja karvad on muutunud valgeks: siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi, mis paises on välja löönud.
21
Ja kui preester seda on näinud, ja vaata, seal ei ole valgeid karvu ega ole see madalam kui muu nahk, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis preester eraldagu tema seitsmeks päevaks,
22
Ja kui see nahal lööb ikka laiemaks, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõve nakatus.
23
Aga kui valge laik püsib ega laiene, siis on see paise arm ja preester peab tema puhtaks kuulutama.
24
Või kui kellegi ihunahal on tule põletushaav ja põletushaava kasvav liha muutub punakasvalgeks või valgeks laiguks,
25
ja preester vaatab seda, ja näe, karvad laigus on muutunud valgeks ja see paistab olevat madalam kui muu nahk, siis on see põletushaavast välja löönud pidalitõbi ja preester peab tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõve nakatus.
26
Ja kui preester seda on vaadanud, ja näe, valges laigus ei ole valgeid karvu ega ole see ka madalam kui muu nahk, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis peab preester tema eraldama seitsmeks päevaks.
27
Ja preester vaadaku teda seitsmendal päeval: kui see on nahal üha laienenud, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on pidalitõbi.
28
Aga kui valge laik on püsinud ega ole nahal laienenud, vaid on muutunud ainult kahkjaks, siis on see põletushaava muhk ja preester peab tema puhtaks kuulutama, sest see on ainult põletushaava arm.
29
Ja kui mõnel mehel või naisel on nakatus peas või habemes
30
ja preester vaatab seda viga, ja näe, see paistab olevat madalam kui muu nahk ja selles on kollakad udukarvad, siis peab preester tema roojaseks kuulutama, sest see on lubikärn, pea või habeme pidalitõbi.
31
Ja kui preester on näinud lubikärna nakatust, ja vaata, see ei ole madalam kui muu nahk ja selles ei ole musti karvu, siis peab preester selle, kellel on lubikärna nakatus, eraldama seitsmeks päevaks.
32
Ja kui preester seitsmendal päeval nakatust vaatab, ja näe, lubikärn ei ole laienenud, seal ei ole kollakaid karvu ja lubikärn ei paista olevat madalam kui muu nahk,
33
siis peab ta ennast pügama; aga lubikärna ta ärgu pügagu; ja preester peab selle, kellel on lubikärn, uuesti eraldama seitsmeks päevaks.
34
Ja kui preester seitsmendal päeval lubikärna vaatab; ja näe, lubikärn nahal ei ole laienenud ja see ei paista olevat ka madalam muust nahast, siis peab preester tema puhtaks kuulutama; ja olles pesnud oma riided, on ta puhas.
35
Aga kui pärast puhastamist lubikärn nahal üha laieneb
36
ja preester vaatab seda, ja näe, lubikärn nahal on laienenud: siis preester ärgu uurigu kollakaid karvu, ta on roojane.
37
Aga kui lubikärn on tema silmis jäänud endiseks ja selle peale on võrsunud mustad karvad, siis on lubikärn paranenud: ta on puhas ja preester peab tema puhtaks kuulutama.
38
Kui mehe või naise ihunahal on laigud, valged laigud,
39
ja preester vaatab, ja näe, nende ihunahal on kahkjad valged laigud, siis on see ainult ohatis, mis nahal on välja löönud; ta on puhas.
40
Kui mehel langevad juuksed peast, siis on ta kiilaspäine, aga ta on puhas.
41
Ja kui juuksed ta peast langevad laubalt, siis on tal esipaljak, aga ta on puhas.
42
Aga kui kiilaspeal või esipaljakul on punakasvalge lööve, siis on pidalitõbi välja löönud tema paljale pealaele või laubale.
43
Ja kui preester vaatab teda, ja näe, lööbe muhk ta paljal pealael või paljal laubal on punakasvalge, näides nagu pidalitõbi muul ihunahal,
44
siis on mees pidalitõbine, ta on roojane; preester peab tingimata tema roojaseks kuulutama, sest ta on peast nakatatud.
45
Ja pidalitõbisel, kellel on nakatus, olgu rebitud riided, lahtised juuksed, aga habe peidetud, ja ta peab hüüdma: "Roojane! Roojane!"
46
Niikaua kui tal on lööve, olgu ta roojane; ta on roojane, ta elagu üksinda, ta eluase olgu väljaspool leeri.
47
Ja kui pidalitõve nakatus on riide küljes, olgu villasel riidel või linasel riidel
48
või lõimel või koel linasest ja villasest, või nahal või mõnel nahkesemel,
49
ja kui nakatus on rohekas või punakas riidel või nahal või lõimel või koel või mõnel nahkesemel, siis on see pidalitõbi ja seda tuleb näidata preestrile.
50
Ja kui preester on löövet vaadanud, siis peab ta nakatatud asja eraldama seitsmeks päevaks.
51
Ja kui ta seitsmendal päeval vaatab löövet ja lööve riidel või lõimel või koel või nahal, mõnel nahast tehtud esemel, on laienenud, siis on see pahaloomuline pidalitõbi; see asi on roojane.
52
Ja ta põletagu riie või lõim või koe, olgu see villane või linane, või kõik nahkesemed, millel on lööve, sest see on pahaloomuline pidalitõbi, see tuleb põletada tulega.
53
Aga kui preester vaatab, ja näe, lööve ei ole laienenud riidel või lõimel või koel või mõnel nahkesemel,
54
siis preester käskigu pesta seda, millel on lööve, ja ta eraldagu see uuesti seitsmeks päevaks.
55
Ja kui preester vaatab pärast lööve pesemist, ja näe, lööve välimus ei ole muutunud, kuigi lööve ei ole laienenud, on see siiski roojane; sa pead selle tulega põletama, see on sööve, olgu taga- või esiküljes.
56
Ja kui preester seda vaatab, ja näe, lööve on pärast selle pesemist kahkjas, siis ta käristagu see välja riidest või nahast või lõimest või koest.
57
Ja kui veel midagi näikse riidel või lõimel või koel või mõne nahkeseme peal, siis on see väljalöönud pidalitõbi: sa pead tulega põletama selle, mille peal on lööve.
58
Aga riiet või lõime või koet või mõnd nahkeset, mida on pestud ja millelt lööve on kadunud, pestagu veel kord, siis on see puhas.
59
See on seadus pidalitõve kohta riidel, villasel või linasel, või lõimel või koel või mõnel nahkesemel, selle kuulutamiseks puhtaks või roojaseks."
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda aega rändas tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteistkümmend olid temaga,
2
ja mõned naised, kelled tema oli terveks teinud kurjadest vaimudest ja tõbedest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud,
3
ja Johanna, Heroodese varahoidja Kuusa naine, ja Susanna ja palju muid, kes teda toetasid oma varaga.
4
Aga kui palju rahvast kogunes ja kõigist linnadest tuli tema juure, rääkis ta tähendamissõnaga:
5
"Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre ja tallati ära, ja taeva linnud sõid selle ära.
6
Ja muist kukkus kaljule. Ja kui see tärkas, kuivas see ära, sest sellel ei olnud niiskust.
7
Ja muist kukkus ohakate keskele, ja ohakad kasvasid ühtlasi üles ja lämmatasid selle.
8
Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas, kandis see sajakordse vilja." Seda üteldes ta hüüdis: "Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!"
9
Siis küsisid tema jüngrid temalt, mida see tähendamissõna tähendab.
10
Tema ütles: "Teile on antud mõista Jumala riigi saladusi, aga muile tähendamissõnades, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei mõistaks.
11
Ent tähendamissõna on see: Seeme on Jumala sõna.
12
Teeäärsed on need, kes kuulevad; pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega saaks õndsaks.
13
Kaljupealsed on need, kes kuuldes sõna rõõmuga vastu võtavad, kuid neil ei ole juurt; ajutiseks nad usuvad ja kiusatuse ajal nad loobuvad.
14
Mis ohakate sekka kukkus, need on need, kes kuulevad ja lähevad ära ning lämbuvad muredest ja rikkusest ja elu lõbudest ega kanna valmis vilja.
15
Aga mis on heas maas, on need, kes sõna kuulevad, kaunis ja heas südames peavad ning kannavad vilja kannatlikkuses.
16
Ükski, kes süütab küünla, ei kata seda astjaga kinni ega pane voodi alla, vaid asetab selle küünlajalale, et sissetulijad näeksid valgust.
17
Sest midagi ei ole varjul, mis ei saaks avalikuks, ei ole ka midagi salajas, mis ei saaks teatavaks ega tuleks ilmsiks.
18
Katsuge siis, kuidas te kuulete; sest kellel iganes on, sellele antakse, ja kellel iganes ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat."
19
Aga tema juure tulid ta ema ja vennad ega võinud saada tema ligi rahva pärast.
20
Ja temale teatati: "Sinu ema ja su vennad seisavad õues ja tahavad sind näha!"
21
Aga ta kostis ning ütles neile: "Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja teevad selle järele!"
22
Ja ühel päeval astusid tema ja ta jüngrid paati, ja ta ütles neile: "Lähme teisele poole järve!" Ja nad sõudsid minema.
23
Ja kui nad paadiga purjetasid, uinus ta magama. Siis tõusis järvel tuulispea ja paat uhtus vett täis, ja nad olid hädas.
24
Siis nad tulid tema juure, äratasid ta üles ja ütlesid: "Õpetaja, õpetaja, me hukkume!" Aga tema tõusis üles, ähvardas tuult ning vee lainetust, ja need raugesid ning ilm muutus vaikseks.
25
Aga tema ütles neile: "Kus on teie usk?" Ent nad kartsid ja imestasid ning ütlesid üksteisele: "Kes see õieti on, et tema käsib tuuli ja vett, ja need kuulevad ta sõna?"
26
Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastas.
27
Aga kui tema astus maale, tuli linnast talle vastu mees, kelle sees oli kurje vaime; ja ta ei olnud ammust ajast kuube selga pannud ega asunud majas, vaid surnuhaudades.
28
Jeesust nähes ta hakkas karjuma, heitis tema ette maha ning ütles suure häälega: "Mis on mul tegemist sinuga, Jeesus, kõige kõrgema Jumala Poeg? ma palun sind, ära piina mind!"
29
Sest ta käskis rüvedat vaimu väljuda inimesest. See oli teda juba kaua aega vaevanud, ja teda oli ahelatega seotud ja peetud jalgrau'us, aga ta oli rauad katki kiskunud ja kuri vaim oli teda ajanud kõrbedesse.
30
Jeesus küsis temalt: "Mis su nimi on?" Tema vastas: "Leegion!" Sest palju kurje vaime oli läinud tema sisse.
31
Ja need palusid teda, et ta neid ei käsiks minna ära põrguhauda.
32
Aga seal oli suur seakari mäel söömas. Ja nad palusid teda, et ta neid lubaks minna nende sisse. Ja ta andis neile loa.
33
Aga kui kurjad vaimud olid inimesest väljunud, läksid nad sigade sisse, ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt järve ning uppus.
34
Kui karjatsejad nägid, mis sündis, põgenesid nad ja andsid seda teada linnas ja maal.
35
Siis tuldi välja vaatama, mis oli sündinud, ja mindi Jeesuse juure ja leiti inimene, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, Jeesuse jalge ees istumas, riietatult ja selge aruga. Ja inimesed lõid kartma.
36
Siis jutustasid neile need, kes olid näinud, kuidas seestunu oli terveks saanud.
37
Ja kogu rahvahulk gerasalaste maa ümbruskonnast palus teda, et ta läheks ära nende juurest. Sest suur hirm oli neid vallanud. Tema aga astus paati ja pöördus tagasi.
38
Aga mees, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, palus teda, et ta võiks jääda tema juure. Kuid Jeesus laskis ta minema, üteldes:
39
"Mine tagasi koju ja jutusta, mis suuri asju Jumal sulle on teinud!" Ja ta läks ära ja kuulutas mööda kogu linna, kui suuri asju Jeesus temale oli teinud.
40
Aga kui Jeesus tagasi tuli, võttis rahvas teda vastu, sest nemad kõik olid teda ootamas.
41
Ja vaata, siis tuli mees, Jairus nimi, ja see oli kogudusekoja ülem; ja ta heitis Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla enese kotta.
42
Sest tal oli ainus tütar, kaksteistkümmend aastat vana, ja see oli suremas. Aga tema sinna minnes tungis rahvas temale peale.
43
Ja keegi naine, kes oli kaksteistkümmend aastat põdenud verejooksu ega olnud võinud ühegi käest saada tervist,
44
tuli tema selja taha ja puudutas ta kuue palistust, ja sedamaid lakkas ta verejooks.
45
Ja Jeesus ütles: "Kes puudutas mind?" Aga kui kõik salgasid, ütles Peetrus: "Õpetaja, rahvahulgad tungivad sulle peale ja rõhuvad sind!"
46
Kuid Jeesus ütles: "Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väe enesest välja minevat!"
47
Kui nüüd naine nägi, et ta ei olnud varjule jäänud, tuli ta värisedes ja heitis tema ette maha ja teatas temale kõige rahva kuuldes, mis asja pärast ta oli teda puudutanud ja kuidas ta kohe oli terveks saanud.
48
Siis ta ütles naisele: "Tütar, sinu usk on sind aidanud, mine rahuga!"
49
Kui tema alles rääkis, tuli kogudusekoja ülema perest keegi ning ütles: "Su tütar on surnud, ära tülita enam õpetajat!"
50
Aga seda kuuldes vastas Jeesus temale: "Ara karda, usu vaid, siis ta saab abi!"
51
Kui ta siis jõudis majasse, ei lasknud ta enesega sisse tulla kedagi teist kui ainult Peetruse ja Johannese ja Jakoobuse ning lapse isa ja ema.
52
Ja kõik nutsid ja leinasid tütarlast. Aga tema ütles: "Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid ta magab!"
53
Ja nad naersid teda, teades, et lapsuke on surnud.
54
Ent tema haaras lapse käest kinni ja ütles hüüdes: "Tütarlaps, tõuse üles!"
55
Ja tema vaim tuli tagasi, ja ta tõusis kohe üles. Ja ta käskis talle süüa anda.
56
Ja tütarlapse vanemad kohkusid; aga tema keelas neid ühelegi rääkimast seda, mis oli sündinud.
