Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
2
"Anna käsk Aaronile ja tema poegadele ning ütle: See on põletusohvri seadus: põletusohver olgu altarileel kogu öö hommikuni ja altaril hoitagu tuli põlemas.
3
Preester pangu selga oma linane rüü ja jalga linased püksid ihu katteks ning tõstku ära tuhk, milleks tuli põletusohvri on altaril põletanud, ja kallaku see altari kõrvale.
4
Siis ta võtku oma riided seljast ja pangu selga teised riided ning viigu tuhk väljapoole leeri ühte puhtasse paika.
5
Aga tuli hoitagu altaril põlemas, see ei tohi kustuda! Preester peab igal hommikul süütama altaril puud ja seadma nende peale põletusohvri ning põletama selle peal tänuohvri rasva.
6
Altaril peab põlema alaline tuli, see ei tohi kustuda!
7
Ja see on roaohvri seadus: Aaroni pojad toogu see Jehoova ette altari esikülje poole.
8
Ja preester võtku sellest kamalutäis, roaohvri peenest jahust ja õlist, ja kõik viiruk, mis on roaohvri peal, ja süüdaku see altaril põlema healõhnaliseks meenutusohvriks Jehoovale.
9
Ja mis sellest üle jääb, söögu Aaron ja ta pojad; seda söödagu pühas paigas, nad söögu seda kogudusetelgi õues.
10
Seda ei tohi küpsetada hapnenult! ma olen selle annud neile osaks oma tuleohvritest, see on väga püha, nagu patu- ja süüohver.
11
Kõik mehed Aaroni laste hulgast söögu seda; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks Jehoova tuleohvrite kohta: kõik, mis puutub nende külge, saab pühaks!"
12
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
13
"See olgu Aaroni ja tema poegade ohvriand, mille nad peavad tooma Jehoovale oma võidmisepäeval: kaks toopi peent jahu alaliseks roaohvriks - sellest pool hommikul ja pool õhtul.
14
Seda valmistatagu pannil õliga, see olgu hästi sõtkutud, kui sa selle tood; ohverda see raasukesteks poetatud roaohvri palukestena meeldivaks lõhnaks Jehoovale.
15
Preester, kes tema poegadest on võitud ta järglaseks, valmistagu seda; see on igavene seadus; see põletatagu täisohvrina Jehoovale.
16
Iga preestri roaohver olgu täisohver, seda ei tohi süüa!"
17
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
18
"Räägi Aaroniga ja tema poegadega ning ütle: see on patuohvri seadus: paigas, kus tapetakse põletusohvrit, tuleb tappa ka patuohver Jehoova ees; see on väga püha.
19
Preester, kes ohverdab patuohvrit, võib seda süüa; seda söödagu pühas paigas kogudusetelgi õues.
20
Kõik, mis puutub selle liha külge, saab pühaks; ja kui selle verd on piserdunud riidele, siis pese pühas paigas ära see, mis sinna on piserdunud.
21
Saviastja, milles seda keedeti, purustatagu; aga kui keedeti vaskastjas, siis seda küüritagu ja uhatagu veega.
22
Kõik mehed preestrite soost võivad seda süüa: see on väga püha.
23
Aga ühtki patuohvrit, mille veri on viidud kogudusetelki, et pühamus lepitust toimetada, ei tohi süüa, vaid see põletatagu tulega!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja see on seadus süüohvri kohta, mis on väga püha:
2
paigas, kus tapetakse põletusohver, tapetagu ka süüohver, ja selle veri piserdatagu altarile ümberringi.
3
Ja ohverdatagu kõik selle rasv: rasvane saba ja sisikonda kattev rasv,
4
ja mõlemad neerud ja rasv, mis nimmetel on nende küljes, ja maksarasv, mida eraldatagu neerude juurest.
5
Preester süüdaku need altaril põlema tuleohvriks Jehoovale; see on süüohver.
6
Kõik mehed preestrite soost võivad seda süüa; seda söödagu pühas paigas, see on väga püha.
7
Nagu patuohvriga, nõnda on ka süüohvriga - neil on ühesugune seadus: see saagu preestrile, kes sellega lepitust toimetab.
8
Põletusohvri nahk, mille preester kellegi eest on ohverdanud, saagu preestrile.
9
Ka kõik roaohvrid, mis ahjus küpsetatakse, ja kõik, mis katlas ja pannil valmistatakse, saagu sellele preestrile, kes neid ohverdab.
10
Aga kõik muud roaohvrid, õliga segatud või kuivad, saagu võrdselt kõigile Aaroni poegadele.
11
Ja see on seadus tänuohvri kohta, mis tuleb tuua Jehoovale:
12
kui keegi tahab tuua seda kiituseks, siis ta toogu kiituseohvriks hapnemata, õliga segatud kooke ja hapnemata, õliga võitud õhukesi kakukesi ja peenest jahust sõtkutud, õliga segatud kooke.
13
Ta toogu oma ohvriand, mis kuulub tema kiituse-tänuohvri juure, ühes hapnenud leiva kookidega.
14
Ja ta ohverdagu sellest, igast annist üks kook, tõstelõiv Jehoovale; see saagu preestrile, kes piserdab tänuohvri verd.
15
Tema kiituse-tänuohvri liha tuleb süüa ohvripäeval: sellest ei tohi midagi üle jääda hommikuks.
16
Aga kui tema tapaohvriand on tõotuse ohver või vabatahtlik ohver, siis tuleb seda süüa päeval, mil ta oma tapaohvri toob, ometi võib ülejääki süüa ka järgmisel päeval.
17
Aga mis tapaohvri lihast veel üle jääb, tuleb kolmandal päeval põletada tulega.
18
Kui aga tema tänuohvri liha peaks söödama veel kolmandal päeval, siis see ei ole meelepärane; seda ei arvestata temale, kes selle on toonud: see on roiskunud liha ja igaüks, kes seda sööb, peab kandma oma patusüüd.
19
Liha, mis on puutunud millegi roojase külge, ei tohi süüa, see põletatagu tulega; üldse aga võib liha süüa ainult see, kes ise on puhas.
20
Aga igaüks, kes sööb Jehoovale määratud tänuohvri liha, olles ise roojane, hävitatagu oma rahva seast!
21
Ja kui keegi puudutab midagi ebapuhast, inimese rooja või roojast lojust või ükskõik missugust jälki roojast asja, ja sööb Jehoovale määratud tänuohvri liha, siis ta hävitatagu oma rahva seast!"
22
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
23
"Räägi Iisraeli lastega ja ütle: ärge sööge mitte mingisugust härja, lamba ja kitse rasva!
24
Raipe rasva ja mahamurtud looma rasva võib tarvitada igaks otstarbeks, aga te ei tohi seda süüa.
25
Jah, igaüks, kes sööb selle lojuse rasva, kes tuuakse tuleohvriks Jehoovale, hävitatagu oma rahva seast!
26
Ja te ei tohi üldse mitte süüa verd, kus te ka iganes elate, ei linnust ega lojusest!
27
Igaüks, kes sööb mingisugust verd, hävitatagu oma rahva seast!"
28
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
29
"Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Jehoovale toodav tänuohver toodagu selle poolt, kes oma tänuohvrist toob oma ohvrianni Jehoovale:
30
ta toogu oma käega Jehoova tuleohvrid; ta peab tooma rasva ühes rinnalihaga, et rinnaliha kõigutada kõigutusohvriks Jehoova ees.
31
Preester süüdaku rasv altaril põlema, rinnaliha aga saagu Aaronile ja tema poegadele.
32
Parempoolne saps oma tänuohvritelt andke tõstelõivuks preestrile.
33
Sellele Aaroni poegadest, kes ohverdab tänuohvri vere ja rasva, saagu osaks parempoolne saps.
34
Sest ma olen võtnud Iisraeli lastelt, nende tänuohvritest, kõigutusrinna ja tõstesapsu ning olen annud need preester Aaronile ja tema poegadele, kui neile igavesti kuuluva osa Iisraeli lastelt."
35
See on Aaroni ja tema poegade osa Jehoova tuleohvritest, alates päevast, mil neid lasti ette astuda, et nad saaksid preestreiks Jehoovale,
36
mida nende võidmisepäeval Jehoova käskis Iisraeli laste poolt neile anda kui nende sugupõlvedele igavesti kuuluva osa.
37
See on põletusohvri, roaohvri, patuohvri, süüohvri, pühitsusohvri ja tänuohvri seadus,
38
mille Jehoova andis Moosesele Siinai mäel päeval, mil ta käskis Iisraeli lapsi, et nad Siinai kõrves tooksid Jehoovale oma ohvriande.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga sündis, kui rahvas tema juure tungis Jumala sõna kuulama ja ta seisis Gennesareti järve ääres,
2
et ta nägi kaht paati järve rannas seisvat; aga kalamehed olid neist väljunud ja loputasid võrke.
3
Tema astus ühte paati, mis oli Siimona oma, ja palus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Siis ta istus maha ja õpetas rahvast paadist.
4
Aga kui ta lakkas kõnelemast, ütles ta Siimonale: "Sõua sügavale kohale ja heitke oma võrgud välja loomuse katseks!"
5
Siimon vastas ning ütles temale: "Õpetaja, me oleme kogu öö rühelnud ega ole ühtki saanud, aga sinu sõna peale ma heidan võrgud välja!"
6
Ja kui nad seda tegid, said nad suure hulga kalu; ja nende võrgud rebenesid.
7
Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et nad tuleksid ja neid aitaksid. Ja nad tulid ja täitsid mõlemad paadid nõnda, et need olid vajumas.
8
Seda nähes heitis Siimon Peetrus maha Jeesuse põlvede ette ning ütles: "Issand, mine minu juurest ära, sest ma olen patune inimene!"
9
Sest kohkumine oli vallanud teda ja kõiki, kes temaga olid, kalasaagi pärast, mis nad olid saanud;
10
nõndasamuti ka Jakoobust ja Johannest, Sebedeuse poegi, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: "Ära karda, nüüdsest alates pead sa inimesi püüdma!"
11
Ja nad vedasid paadid maale ja jätsid kõik maha ja järgisid teda.
12
Ja kui ta viibis ühes linnas, vaata, siis oli seal mees täis pidalitõbe. Kui ta Jeesust nägi, heitis ta silmili maha, palus teda ning ütles: "Issand, kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha!"
13
Ja ta sirutas oma käe ja puudutas teda ning ütles: "Ma tahan, saa puhtaks!" Ja sedamaid lahkus pidalitõbi temast.
14
Ja tema keelas teda seda kellelegi ütlemast. "Mine vaid" - ütles ta -"ja näita ennast preestrile ja ohverda oma puhastuse eest, nõnda nagu Mooses on seadnud neile tunnistuseks!"
15
Aga sõnum temast levis laiemale, ja palju rahvast tuli kokku teda kuulama ja temalt tervist saama tõbedest.
16
Aga tema läks kõrvale tühjadesse paikadesse ja palvetas seal.
17
Ja ühel päeval, kui ta õpetas, oli seal istumas varisere ja käsutundjaid, kes olid tulnud kõigist Galilea ja Judea küladest ja Jeruusalemast; ja Issanda vägi oli seal selleks, et Jeesus terveks teeks.
18
Ja vaata, mehed tõid voodiga inimese, kes oli halvatud; ja nad püüdsid teda sisse viia ja tema ette panna.
19
Ja kui nad rahva pärast ei leidnud, kust nad ta oleksid saanud sisse viia, läksid nad üles katusele ja lasksid ta katuse kivide vahelt alla kõige voodiga otse Jeesuse ette maha.
20
Kui tema nende usku nägi, ütles ta: "Inimene, sinu patud on sulle andeks antud!"
21
Siis kirjatundjad ja variserid hakkasid mõtlema ning ütlesid: "Kes see on, kes nõnda Jumalat pilgates räägib? Kes muu võib patte andeks anda kui üksnes Jumal?"
22
Aga Jeesus tundis ära nende mõtlemised ja kostust andes ta ütles neile: "Mida te mõtlete oma südames?
23
Kumb on hõlpsam ütelda: Su patud on sulle andeks antud, või ütelda: Tõuse üles ja kõnni?
24
Aga et te teaksite, et Inimese pojal on meelevald patte andeks anda," - siis ütles ta halvatule: "Ma ütlen sulle, tõuse üles ja võta oma voodi ning mine koju!"
25
Ja sedamaid tõusis ta nende nähes üles, võttis oma voodi, millel ta oli lamanud, ja läks koju Jumalale au andes.
26
Ja hämmastus valdas kõiki, ja nad andsid Jumalale au ja said täis kartust ning ütlesid: "Me oleme täna näinud imelisi asju!"
27
Pärast seda ta läks välja ja nägi tölnerit, Leevi nimi, tollihoones istuvat ja ütles temale: "Järgi mind!"
28
Ja ta jättis kõik maha, tõusis ja järgis teda.
29
Ja Leevi tegi temale suure võõruspidu oma majas, ja suur hulk tölnereid ja teisi oli ühes nendega lauas istumas.
30
Siis variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema jüngrite vastu ning ütlesid: "Miks te sööte ja joote ühes tölnerite ja patustega?"
31
Ja Jeesus vastas neile ning ütles: "Ei ole arsti vaja tervetele, ainult haigetele!
32
ma ei ole tulnud õigeid kutsuma meeleparandusele, vaid patuseid!"
33
Aga nemad ütlesid temale: "Johannese jüngrid paastuvad sagedasti ja peavad palveid, samuti variseridegi omad, aga sinu jüngrid söövad ja joovad!"
34
Jeesus ütles neile: "Kas te võite peiupoisse panna paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures?
35
Ent päevad tulevad, mil peigmees võetakse neilt ära; siis nad paastuvad neil päevil!"
36
Aga ta ütles neile ka tähendamissõna: "Ükski ei lõika paika uue kuue küljest ega pane seda vana kuue peale, muidu ta lõikab katki ka uue kuue, ja pealegi ei sobi vanale kuuele paik uue küljest.
37
Ka ei pane keegi värsket viina vanusse nahklähkreisse, muidu värske viin ratkub lähkrid ja ta jookseb maha ning lähkrid lähevad rikki;
38
vaid värske viin tuleb panna uutesse nahklähkritesse,
39
siis keegi, kes joob vana, ei himusta värsket, vaid ütleb: Vana on maitsev!"
