Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Inimesepoeg, räägi oma rahva lastega ja ütle neile: Kui ma toon mõõga maa kallale, aga maa rahvas on võtnud enese keskelt ühe mehe ning on pannud selle enesele vahimeheks -
3
ja kui see näeb mõõga tulevat maa kallale ja puhub sarve ning hoiatab rahvast -
4
siis, kui keegi kuuleb sarvehäält, aga ei lase ennast hoiatada, tuleb mõõk ja võtab tema ära; tema veri tuleb ta enese pea peale:
5
ta kuulis sarvehäält, aga ei lasknud ennast hoiatada; tema veri tuleb ta enese peale. Aga oleks ta lasknud ennast hoiatada, siis ta oleks päästnud oma hinge!
6
Aga kui vahimees näeb mõõga tulevat, aga ei puhu sarve ega hoiata rahvast ja mõõk tuleb ning võtab ära nende hulgast ühe hinge, siis võetakse see küll ta oma süü pärast, kuid tema verd ma nõuan vahimehe käest!
7
Ja sina, inimesepoeg, sind olen ma pannud Iisraeli soole vahimeheks! Kui sa kuuled sõna minu suust, siis sa pead neid hoiatama minu poolt!
8
Kui ma ütlen õelale: Õel, sa pead surema! sina aga ei räägi, et manitseda õelat pöörduma oma teelt, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma küsin sinu käest!
9
Aga kui sa manitsed õelat tema tee pärast, et ta sellelt pöörduks, tema aga ei pöördu oma teelt, siis ta sureb oma süü pärast ja sina oled päästnud oma hinge!
10
Ja sina, inimesepoeg, ütle Iisraeli soole: Nõnda te räägite ja ütlete: Meie üleastumised ja patud on meie peal ja nende tõttu me hääbume; kuidas me siis võiksime jääda elama?
11
Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja elaks! Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu!
12
Ja sina, inimesepoeg, ütle oma rahva lastele: Õige õigus ei päästa teda tema üleastumise päeval, ja õela õelus ei pane teda komistama päeval, mil ta pöördub oma õelusest; õige ei või elada oma õigusest päeval, mil ta pattu teeb!
13
Kui ma ütlen õigele, et ta tõesti jääb elama, tema aga loodab oma õiguse peale ja teeb ülekohut, siis ei peeta meeles ühtki ta õiget tegu, vaid ta sureb oma ülekohtu pärast, mida ta tegi!
14
Ja kui ma ütlen õelale, et ta peab surema, tema aga pöördub oma patust ja teeb, mis on kohus ja õige -
15
kui see õel annab tagasi pandi, asendab röövitu ja käib elu seaduste järele ilma ülekohut tegemata, siis ta jääb tõesti elama, ta ei sure!
16
Ühtki ta pattu, mis ta on teinud, ei peeta meeles ta vastu: ta on teinud, mis on kohus ja õige, ta jääb tõesti elama!
17
Ometi ütlevad su rahva lapsed: Issanda tee ei ole õige! Kuid nende oma tee ei ole õige!
18
Kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ta sureb selle pärast!
19
Ja kui õel pöördub oma õelusest ja teeb, mis on kohus ja õige, siis ta jääb selle pärast elama!
20
Aga teie ütlete veel: "Issanda tee ei ole õige!" Mina mõistan kohut igaühe üle teie seast tema teede kohaselt, oh Iisraeli sugu!"
21
Ja meie vangipõlve kaheteistkümnendal aastal, kümnenda kuu viiendal päeval tuli mu juure põgenik Jeruusalemast ja ütles: "Linn on vallutatud!"
22
Aga Jehoova käsi oli tulnud mu peale õhtul, enne kui põgenik tuli, ja ta oli avanud mu suu, enne kui too jõudis hommikul mu juure. Nõnda avati mu suu ja ma ei olnud enam tumm.
23
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
24
"Inimesepoeg! Need, kes elavad neis laastatud paigus Iisraeli maal, räägivad ja ütlevad: "Aabraham oli ainult üksinda ja ta päris maa; meid aga on palju, maa on antud meile pärandiks!"
25
Seepärast ütle neile: nõnda ütleb Issand Jehoova: te sööte liha verega, tõstate oma silmad oma ebajumalate poole ja valate verd; ja teie peaksite pärima maa?
26
Te seisate oma mõõga najal, teete jäledust ja rüvetate igaüks oma ligimese naist; ja teie peaksite pärima maa?
27
Ütle neile nõnda: nõnda ütleb Issand Jehoova: nii tõesti kui ma elan, langevad need, kes on laastatud paigus, mõõga läbi, ja need, kes on lagedal väljal, ma annan metsalistele toiduks, ja need, kes on varjupaikades ja koobastes, surevad katku!
28
Ja ma teen maa tühjaks ja lagedaks ning tema kõrgil vägevusel on lõpp; Iisraeli mäed jäävad lagedaks ja ükski ei käi seal!
29
Ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova, kui ma teen maa tühjaks ja lagedaks kõigi nende jäleduste pärast, mis nad on teinud!
30
Ja sina, inimesepoeg! Su rahva lapsed räägivad sinust seinte ääres ja kodade lävel ning ütlevad isekeskis üksteisele nõnda: Tulge ometi ja kuulake, milline sõna nüüd tuleb Jehoovalt!
31
Nad tulevad su juure, nagu rahval on viisiks tulla, ja nad istuvad su ees nagu minu rahvas ja kuulevad su sõnu, aga nad ei tee nende järele; sest neil on valed suus, nad teevad nende järele ja nende süda ajab taga omakasu!"
32
Ja vaata, sa oled neile nagu armastuslaul, ilus kõlalt ja kaunisti kanneldatud: nad kuulevad küll su sõnu, aga nad ei tee nende järele!
33
Aga kui see täide läheb, vaata, see läheb täide, siis peavad nad teadma, et nende keskel on olnud prohvet!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli karjastele, kuuluta prohvetlikult ja ütle neile karjastele: nõnda ütleb Issand Jehoova: häda Iisraeli karjastele, kes karjatsevad iseendid! Kas karjased ei peaks karjatsema lambaid?
3
Te sööte rasva, katate endid villaga, tapate nuumloomi, aga lambaid te ei karjatse!
4
Te ei kinnita nõtra, ei ravi haiget, ei seo haavatut, ei too tagasi eksinut ega otsi kadunut, vaid valitsete neid valjuse ja vägivallaga!
5
Ja nad on laiali pillatud, sest ei ole karjast; et nad on laiali pillatud, siis on nad saanud roaks kõigile metselajaile!
6
Mu lambad eksivad kõigil mägedel ja igal kõrgel künkal; üle kogu maa on mu lambad laiali pillatud ja ükski ei küsi ega otsi neid!
7
Seepärast, karjased, kuulge Jehoova sõna:
8
Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jehoova, tõesti, kuna mu lambaid riisutakse ja kuna mu lambad on roaks kõigile metselajaile, sellepärast et ei ole karjast, ja kuna mu karjased ei hooli mu lammastest, vaid karjased karjatsevad iseendid ega karjatse minu lambaid,
9
kuulge seepärast, karjased, Jehoova sõna:
10
Nõnda ütleb Issand Jehoova: Vaata, ma hakkan kimbutama karjaseid ja nõuan neilt oma lambaid ning teen lõpu nende lammaste karjatsemisele, et karjased enam ei saaks karjatseda iseendid! Ma päästan oma lambad nende suust ja need ei jää neile roaks!
11
Sest nõnda ütleb Issand Jehoova: vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest!
12
Otsegu karjane tunneb muret oma karja pärast, siis kui ta on oma laialipillatud lammaste keskel, nõnda tunnen mina muret oma lammaste pärast ja päästan need kõigist paigust, kuhu nad on pillutatud pilvisel ja pimedal päeval!
13
Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende omale maale; ja ma karjatsen neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus!
14
Heal karjamaal ma karjatsen neid ja Iisraeli kõrgeil mägedel on nende söödamaa; seal lebavad nad heal söödamaal ja käivad karjas rammusal karjamaal, Iisraeli mägedel!
15
Mina ise hoian oma lambaid ja mina viin nad hingama, ütleb Issand Jehoova!
16
Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra; aga lihava ja tugeva ma hävitan. Ma karjatsen neid, nagu on õige!
17
Aga teie, mu lambad, nõnda ütleb Issand Jehoova, vaadake, ma mõistan kohut lamba ja lamba vahel, jäärade ja sikkude vahel!
18
Ons teil veel vähe heal karjamaal söömisest, et peate jalgadega tallama, mis teie karjamaast on järele jäänud? Ja selge vee joomisest, et peate jalgadega tegema ülejäägi sogaseks?
19
Ja minu lambad peaksid sööma, mida teie olete jalgadega tallanud, ja jooma, mida teie olete jalgadega teinud sogaseks?
20
Seepärast ütleb Issand Jehoova teile nõnda: Vaata, mina ise mõistan kohut lihava lamba ja lahja lamba vahel!
21
Et te külje ja õlaga lükkate ning sarvedega puskate kõiki nõtru, kuni te need olete tõuganud välja,
22
siis ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks, ja ma mõistan kohut lamba ja lamba vahel!
23
Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatseb neid, oma sulase Taaveti! Tema hakkab neid karjatsema ja on neile karjaseks!
24
Ja mina, Jehoova, olen neile Jumalaks, ja mu sulane Taavet on vürst nende keskel. Mina, Jehoova, olen rääkinud!
25
Ja ma teen nendega rahulepingu ning lõpetan maalt kurjad metselajad, et nad võiksid kõrves julgesti elada ja metsades magada!
26
Ja ma annan neile ja sellele, mis on ümber mu künka, õnnistuse, ja ma lasen vihma sadada omal ajal: need on õnnistuse vihmad!
27
Ja puu väljal kannab vilja ja maa annab saaki, ja nad võivad olla julged omal maal. Ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova, kui ma murran katki nende ikkepuud ja päästan nad orjastajate käest!
28
Ja nad ei ole enam paganaile saagiks ega söö neid metselajad, vaid nad võivad elada julgesti, ilma et keegi neid peletaks!
29
Ja ma lasen neile tõusta istanduse, mis saab kuulsaks, ja neid ei võta enam nälg maal ega pea nad kandma paganate teotust!
30
Ja nad peavad tundma, et mina, Jehoova, nende Jumal, olen nendega ja et nemad, Iisraeli sugu, on mu rahvas, ütleb Issand Jehoova!
31
Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, te inimesed! Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jehoova!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Peale selle nüüd, vennad, me palume ja manitseme teid Issandas Jeesuses, et teie, nõnda nagu te meilt olete õppinud, kuidas elada ja olla Jumalale meeltmööda, ja nõnda nagu te juba elategi, kasvaksite veel täiuslikumaks.
2
Sest te teate, mis käsud me teile oleme annud Issanda Jeesuse läbi.
3
Sest see on Jumala tahtmine, teie pühitsus, et te hoiduksite hooruse eest,
4
et igaüks teie seast teaks hoida oma astjat pühaduses ja aus,
5
mitte himude kiimas, nõnda nagu paganad, kes ei tunne Jumalat,
6
et ükski teist ei teeks ülekohut ega petaks oma venda asjaajamises, sest et Issand on kättemaksja kõigi niisuguste asjade eest, nõnda nagu me olemegi teile enne ütelnud ning tunnistanud.
7
Sest Jumal ei ole meid mitte kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele.
8
Seepärast, kes seda hülgab, ei hülga inimest, vaid Jumala, kes ka annab oma Püha Vaimu teie sisse.
9
Aga vennalikust armastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest teid endid on Jumal õpetanud armastama üksteist;
10
sest te teete seda ka kõigile vendadele kogu Makedoonias. Me ainult manitseme teid, vennad, et te kasvaksite veel täiuslikumaks
11
ja otsiksite au selles, et elate vaiksesti ja ajate oma asju ning teete tööd oma kätega, nõnda nagu me oleme teid käskinud,
12
et te käitumises oleksite ausad nende vastu, kes on väljaspool, ega vajaks ühegi abi.
13
Aga me ei taha, et teil, vennad, oleks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teiegi ei läheks nõnda kurvaks nagu teised, kelledel ei ole lootust.
14
Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ning üles tõusnud, nõnda ka Jumal toob esile Jeesuse kaudu need, kes ühes temaga on läinud magama.
15
Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama;
16
sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt;
17
selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga.
18
Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga aegadest ja tundidest ei ole teile, vennad, tarvis kirjutada,
2
sest te ise teate selgesti, et Issanda päev tuleb nagu varas öösel.
3
Kui nad ütlevad: "Nüüd on rahu ja julgeolek!", tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal; ja nad ei pääse mitte pakku.
4
Aga teie, vennad, ei ole mitte pimeduses, nii et see päev teid saaks haarata kui varas.
5
Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole mitte öö ega pimeduse lapsed.
6
Siis ärgem magagem nagu teised, vaid valvakem ja olgem kained.
7
Sest kes magavad, need magavad öösel, ja kes joobnud on, need on öösel joobnud.
8
Aga meie, kes oleme päeva lapsed, olgem kained, varustatud usu ja armastuse raudrüüga ja päästelootuse kiivriga.
9
Sest Jumal ei ole meid pannud viha alla, vaid pääste omandamisele meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,
10
Kes meie eest suri, et meie, kas valvame või magame, ühes temaga elaksime.
11
Sellepärast manitsege üksteist ja kosutage üksteist, nagu te seda teetegi.
12
Aga me palume teid, vennad, tunnustada neid, kes teevad tööd teie seas ja on teie ülevaatajad Issandas ning juhatavad teid,
13
ja pidada neid üpris väga armsaks nende töö pärast. Pidage rahu isekeskis!
14
Me manitseme teid, vennad: noomige korratumaid, julgustage argu, toetage nõtru, olge pika meelega kõikide vastu.
15
Katsuge, et ükski teisele ei tasu kurja kurjaga, vaid püüdke ikka teha head üksteisele ja kõikidele.
18
Olge tänulikud kõige eest; sest see on Jumala tahtmine teie suhtes Kristuses Jeesuses.
20
Ärge pange halvaks prohvetlikult kõnelemist.
21
Katsuge kõike läbi; pidage kinni, mis hea on.
22
Hoiduge kõiksuguse kurja eest.
23
Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatuina meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks.
24
Ustav on see, kes teid kutsub; küll ta teebki seda.
25
Vennad, palvetage meie eest!
26
Tervitage kõiki vendi püha suudlusega.
27
Ma vannutan teid Issanda juures, et te selle kirja ette loeksite kõigile vendadele.
28
Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega!
