Flash tuleb sisse lülitada
1
"Kolmekümnendal aastal, neljanda kuu viiendal päeval, kui ma olin vangide seas Kebari jõe ääres, sündis, et taevad avanesid ja ma nägin Jumala nägemusi!"
2
Kuu viiendal päeval, kuningas Joojakini vangiviimise viiendal aastal
3
tuli Jehoova sõna preester Hesekielile, Buusi pojale, kaldealaste maal Kebari jõe ääres; ja Jehoova käsi tuli seal tema peale.
4
"Ja ma vaatasin, ja ennäe, põhja poolt tuli marutuul suure pilve ja leegitseva tulega! Ja pilve ümber oli kuma, ja keskelt, tule keskelt, paistis otsegu hiilgav metall!
5
Ja keset seda paistis midagi, mis koosnes neljast olendist! Nende välimus oli niisugune: nad olid inimese sarnased,
6
aga igaühel oli neli nägu ja igaühel oli neli tiiba!
7
Nende jalad olid sirged ja nende jalatallad olid nagu vasika sõrad! Ja nad hiilgasid nagu läikiv vask!
8
Neil olid inimese käed tiibade all, neljas küljes; ja neil neljal olid omad näod ja omad tiivad.
9
Nende tiivad olid üksteise küljes kinni. Liikudes nad ei pöördunud, igaüks läks otse edasi!
10
Ja nende näod olid niisugused: esiküljes inimese nägu, neliku paremal pool lõukoera nägu, neliku vasakul pool härja nägu ja neliku tagaküljes kotka nägu!
11
Niisugused olid nende näod. Ja nende tiivad olid laiali laotatud ülespoole; igaühel oli kaks vastastikuseks kinnihoidmiseks ja kaks, mis katsid nende ihu.
12
Nad läksid igaüks otse edasi: kuhu vaim iganes tahtis minna, sinna nad läksid, liikudes nad ei pöördunud!
13
Ja olendite vahel oli näha otsegu tuliseid süsi, mis põlesid tõrvikute sarnaselt, olendite vahel sinna-tänna liikudes; ja tulel oli kuma ning tulest väljus välk!
14
Ja olendid jooksid sinna-tänna, otsegu lööks välku!
15
Siis ma vaatasin olendeid, ja ennäe, olendite kõrval, igas neljas esiküljes, oli allpool üks ratas!
16
Rataste välimus ja nende tegumood: paiste otsegu tarsisekivil ja kõigil neljal ühesugune kuju! Need olid välimuselt ja tegumoelt, nagu oleks ratas olnud ratta sees!
17
Liikudes nad läksid neljas eri suunas, liikudes nad ei pöördunud!
18
Ja nende pöiad olid kõrged ning kohutavad; ja sel nelikul olid pöiad ümberringi täis silmi!
19
Ja kui olendid liikusid, siis liikusid rattad nende kõrval; ja kui olendid tõusid maast üles, siis tõusid üles ka rattad!
20
Kuhu vaim iganes läks, sinna läksid needki, sinna, kuhu vaim tahtis minna! Rattad tõusid üles, samuti kui nemad, sest rattais oli olendite vaim!
21
Kui olendid liikusid, siis liikusid nemadki, ja kui need seisid, siis seisid nemadki; kui need tõusid maast üles, siis tõusid selsamal kombel ka rattad, sest rattais oli olendite vaim!
22
Ja olendite peade kohal oli midagi taevalaotuse taolist, kohutava jää sarnast, mis oli välja laotatud ülal nende peade kohal!
23
Ja laotuse all olid nende tiivad välja sirutatud üksteise poole; igaühel oli kaks oma keha katmiseks.
24
Kui nad liikusid, siis ma kuulsin nende tiibade kahinat, otsegu suurte vete kohinat, otsegu Kõigevägevama häält, müristamise kaja - otsegu sõjaleeri kära! Kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu.
25
Ja hääl kuuldus taevalaotuse pealt, mis oli nende peade kohal; kui nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu.
26
Ja nende peade kohal oleva taevalaotuse peal oli midagi, mis paistis safiirikividena, midagi aujärje sarnast! Ja selle aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli keegi, kes oli välimuselt inimese sarnane!
27
Ja ma nägin otsegu hiilgavat metalli, välimuselt nagu tuld, millel oli kuma ümber, ülalpool sellest, mis paistis olevat ta niuded; allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded, ma nägin välimuselt nagu tuld ja sellel oli kuma ümber!
28
Otsegu vikerkaare paiste, mis vihmapäeval on pilvis, oli kuma paistus ümberringi! See oli Jehoova auhiilguse ilmutuse paistus! Ja kui ma seda nägin, siis ma langesin silmili maha ja ma kuulsin häält, mis kõneles!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, tõuse jalule, ma tahan sinuga rääkida!"
2
Kui ta minuga rääkis, siis tuli mu sisse vaim ja pani mind jalgadele seisma; ja ma kuulsin teda, kes minuga rääkis.
3
Ta ütles mulle: "Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli laste juure, vastupanija rahva juure, kes mulle on vastu pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse tänase päevani!
4
Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juure ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb Issand Jehoova,
5
ja kuulaku nad või ärgu kuulaku, sest nad on vastupanija sugu, nad peavad siiski teadma, et nende keskel on olnud prohvet!
6
Aga sina, inimesepoeg, ära karda neid ja ära karda nende sõnu, kuigi nad on tõrksad ja hülgavad sind ja sa pead istuma skorpionide peal! Ära karda nende sõnu ja ära kohku nende ees, sest nad on vastupanija sugu,
7
vaid sina räägi neile minu sõnu, kuulaku nad või ärgu kuulaku, sest nad on vastupanijad!
8
Aga sina, inimesepoeg, kuule, mis ma sulle räägin! Ära ole vastupanija, nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis ma sulle annan!
9
Siis ma vaatasin, ja ennäe, mu poole oli sirutatud üks käsi, ja vaata, selles oli rullraamat!
10
Ta laotas selle laiali mu ette ja see oli mõlemalt poolt täis kirjutatud; sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja hädahüüdeid!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, söö, mis sulle antakse! Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!"
2
Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle süüa selle rullraamatu.
3
Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!" Siis ma sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi!
4
Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, tule, mine Iisraeli soo juure ja räägi neile minu sõnu!
5
Sest sind ei läkitata mitte umbkeelse või kange keelega rahva juure, vaid Iisraeli soo juure,
6
mitte paljude rahvaste juure, kes on umbkeelsed ja kange keelega, kelle sõnu sa ei mõista. Tõesti, kui ma läkitaksin sind nende juure, nad kuulaksid sind!
7
Aga Iisraeli sugu ei taha sind kuulata, sest nad ei taha mindki kuulata! Sest kogu Iisraeli sugu on kõva laubaga ja paadunud südamega!
8
Vaata, ma teen su palge karmiks, nagu on nende palged, ja su lauba kõvaks, nagu on nende laubad!
9
Teemandi sarnaseks, ränikivist kõvemaks ma teen su lauba. Ära karda neid ja ära kohku nende ees, sest nad on vastupanija sugu!"
10
Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, kõik mu sõnad, mis ma sulle räägin, võta südamesse ja kuule neid oma kõrvaga!
11
Ja tule, mine vangide juure, oma rahva laste juure ja räägi nendega ning ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jehoova, kuulaku nad või ärgu kuulaku!"
12
Siis tõstis Vaim mind üles ja ma kuulsin oma taga suurt mürinat, kui Jehoova auhiilgus tõusis üles oma paigast,
13
ja olendite tiibade kahinat, mis üksteist puudutasid, ja nendega üheaegselt rataste raginat ja suurt mürinat!
14
Ja Vaim tõstis mind üles ja võttis mind, ja ma läksin oma kibedas vaimustusehoos; Jehoova käsi oli tugevasti mu peal.
15
Ja ma tulin Tel-Abibi vangide juure, kes elasid Kebari jõe ääres; ja seal, kus nad elasid, ma istusin masendunult nende keskel seitse päeva.
16
Aga seitsme päeva pärast tuli mulle Jehoova sõna; ta ütles:
17
"Inimesepoeg, ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli soole! Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu poolt manitsema!
18
Kui ma ütlen õelale: "Sa pead surema!" kuid sina ei manitse teda ega räägi, et manitseda õelat pöörduma oma õeluse teelt, et hoida teda elus, siis see õel küll sureb oma süü pärast, aga tema verd ma nõuan sinu käest!
19
Aga kui sa õelat manitsed ja tema ei pöördu oma õelusest või oma õeluse teelt, siis ta sureb oma süü pärast, sina aga oled päästnud oma hinge!
20
Ja kui õige pöördub oma õigusest ja teeb ülekohut, siis ma panen ta ette komistuskivi ja ta peab surema; kui sa teda ei ole manitsenud, siis ta peab surema oma patu pärast ja ta õigeid tegusid, mis ta oli teinud, ei peeta meeles; aga tema verd ma nõuan sinu käest!
21
Aga kui sa õiget manitsed, et õige ei teeks pattu ja tema ei teegi pattu, siis ta jääb tõesti elama, sest ta on lasknud ennast manitseda ja sina oled päästnud oma hinge!"
22
Jehoova käsi tuli seal minu peale ja ta ütles mulle: "Tõuse, mine orgu, ja seal ma räägin sinuga!"
23
Ja ma tõusin ning läksin orgu, ja vaata, seal seisis Jehoova auhiilgus, samasugune auhiilgus, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres; ja ma langesin silmili.
24
Aga minu sisse tuli Vaim ja tõstis mind jalgadele seisma; ta rääkis minuga ja ütles mulle: Mine, sule ennast oma kotta!
25
Ja sina, inimesepoeg! Vaata, su peale pannakse köied ja sind seotakse nendega, et sa ei saaks minna välja nende sekka!
26
Ja ma kinnitan su keele su suulae külge, nõnda et sa jääd tummaks ega saa olla neile noomijaks; sest nad on vastupanija sugu.
27
Aga kui mina räägin sinuga, siis ma avan sinu suu, et sa räägiksid nendega: Nõnda ütleb Issand Jehoova: Kes tahab kuulata, see kuulaku, kes mitte, see jätku kuulamata, sest nad on vastupanija sugu!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pühade abistamisest aga on mul tõesti ülearune teile kirjutada;
2
sest ma tean teie head tahet ning kiitlen teist sellega makedoonlaste ees, et Ahhaia juba mullu on olnud valmis ja et teie innukus on paljusid õhutanud.
3
Aga ma läkitasin need vennad, et meie kiitlemine teist selles asjas ei läheks tühja, vaid te oleksite valmis, nagu ma olen rääkinud;
4
muidu, kui makedoonlasi peaks tulema ühes minuga ja nad ei leiaks teid valmis olevatena, meie - või kas pean ütlema "teie" - jääksime häbisse oma lootuses.
5
Olen siis arvanud tarvilikuks õhutada vendi minema teele teie poole ette valmistama teie varemini lubatud tänuandi, et see oleks valmis tänuna ja mitte ihnutsemisena.
6
Aga pange tähele: kes kasinasti külvab, see lõikab ka kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti.
7
Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.
8
Aga Jumal on vägev teile andma kõike armu rohkesti, et teil ikka oleks kõike igati küllaldaselt ning oleksite rikkad iga hea teo tarvis,
9
nõnda nagu on kirjutatud: "Ta puistab välja, ta jagab vaestele, tema õigus püsib igavesti!"
10
Aga tema, kes annab seemet külvajale, annab ka leiba toiduseks ja rohkendab teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja,
11
nõnda et te, saades rikkaks kõige poolest, võiksite helde südamega teha kõike head, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale.
12
Sest selle anni kaudu antud abi ei kõrvalda mitte ainult pühade puudust, vaid toob ka rohket õnnistust selle läbi, et paljud tänavad Jumalat
13
ja selle abistamise tõestuse tõttu ülistavad Jumalat selle eest, et te nii allaheitlikult tunnistate Kristuse evangeeliumi ja nii helde südamega teete andide osalisteks neid ja kõiki,
14
ja oma palvetes teie eest nad avaldavad igatsust teie järele Jumala üliväga suure armu tõttu, mis teile on osaks saanud.
15
Tänu olgu Jumalale tema ütlematu suure anni eest!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga mina, Paulus, manitsen teid isiklikult Kristuse tasase ja järeleandliku meele pärast, kes ma teie silma ees olles küll olen alandlik, kuid ära olles julge teie vastu,
2
ja palun, et mul ei oleks tarvis teie juures viibides südi olla selle julgusega, millega ma mõtlen südakas olla nende vastu, kes meist arvavad, nagu käiksime meie liha järele.
3
Sest kuigi me käime lihas, ei sõdi me mitte liha viisi järele.
4
Sest meie võitluse relvad ei ole lihalikud, vaid nad on vägevad Jumala ees maha lõhkuma kindlustusi, hävitades kõik mõistuse targutused.
5
Ja me lükkame ümber kõik kõrgistused, mis tõstetakse Jumala tunnetuse vastu, võttes vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulelikkuse alla
6
ja olles valmis nuhtlema kõike sõnakuulmatust, kui teie sõnakuulelikkus enne on saanud täielikuks.
7
Vaadake õieti seda, mis on silme ees! Kui keegi on eneses veendunud, et ta on Kristuse päralt, siis ta mõtelgu iseeneses ka seda, et otsegu tema on Kristuse päralt, nõnda oleme ka meie.
8
Sest kui ma ka rohkem hakkaksin kiitlema meie meelevallast, mis Issand on annud teie ehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks, siis ma ei jääks mitte häbisse,
9
et ei näiks, nagu tahaksin ma teid hirmutada kirjadega.
10
Sest üteldakse: "Tema kirjad on küll ranged ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõrk ja ta kõne on kõhn!"
11
Nõnda ütleja mõtelgu, et mäherdused me oleme eemal olles kirjade kaudu sõnadelt, säherdused me oleme ka teie juures olles tegudelt!
12
Sest me ei julge arvata iseendid mõningate sekka või võrrelda nendega, kes iseendid soovitavad; ent nad ei saa aru, et nad endid mõõdavad iseenestega ja võrdlevad iseenestega.
13
Aga me ei taha ennast kiita ülemäära, vaid seda mõõdupuud mööda, mille Jumal meile on mõõduks määranud, et me ulatuksime ka teieni.
14
Sest me ei pinguta ennast liialt, nagu ei saakski me teie juure, sest me oleme juba ulatunud teieni Kristuse evangeeliumiga.
15
Me ei kiida ennast ülemäära võõra vaevaga, vaid meil on lootus, et teie usu kasvades ka meie oma mõõdupuule vastavalt saame üliväga suureks teie seas,
16
et me neisse maadesse, mis on teist tagapool, saaksime viia evangeeliumi ega kiitleks sellega, mis on korda saadetud võõral tegevusalal.
17
Aga kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!
18
Sest mitte see ei ole kõlvuline, kes ennast ise soovitab, vaid keda Issand soovitab.
