Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuidas küll istub üksinda see rahvarikas olnud linn! On saanud lesknaise sarnaseks, kes rahvaste seas oli suur! Vürstitar maakondade hulgas peab tegema orjatööd!
2
Ta nutab öösel kibedasti ja ta põskedel on pisarad! Pole tal trööstijat ühestki armastajast: kõik ta sõbrad on teda petnud, on saanud ta vaenlasiks!
3
Juuda on viidud ära viletsusest ja raskest orjusest - ta elab paganate seas ega leia hingamist! Kõik jälitajad said ta kätte keset kitsikusi!
4
Siioni teed leinavad, et pole pühiks tulijaid! Kõik ta väravad on tühjad, ta preestrid ohkavad! Tema neitsid on kurvad ja tal enesel on kibe käes!
5
Tema rõhujad on saanud peaks, tema vaenlasil käib käsi hästi! Sest Jehoova on teda kurvastanud tema paljude üleastumiste pärast! Tema lastel on tulnud minna vangidena vaenlase ees!
6
Siioni tütrelt on läinud kõik ta toredus! Tema vürstid on nagu hirved, kes ei leia karjamaad; nad astuvad jõuetumalt tagaajaja ees!
7
Jeruusalem mõtleb oma viletsuse ja kodutuse päevil kõigile kallistele asjadele, mis tal muistsest ajast on olnud! Et ta rahvas langes vaenlase kätte ja tal ei olnud aitajat, siis näevad vaenlased seda ja naeravad tema lõppu!
8
Jeruusalem on patustanud raskesti, seepärast on ta saanud jäleduseks! Kõik, kes teda austasid, põlastavad teda, sest nad on näinud ta alastiolekut! Ka tema ise ohkab ja tõmbub tagasi!
9
Tema roojus on ta hõlmadel! Ta ei mõtelnud oma lõpule ja on langenud hämmastaval viisil: tal pole trööstijat! Vaata, Jehoova, mu viletsust, sest vaenlane suurustab!
10
Vaenlane sirutab käe kõigi ta kalliste asjade järele; sest ta sai näha, et ta pühamusse tulid paganad, need, keda sa olid keelanud, et nad ei tuleks su kogudusse!
11
Kogu ta rahvas ohkab otsides leiba: nad annavad oma aarded toidu eest, et kosutada hinge! Vaata, Jehoova, ja näe, kui põlatud ma olen!
12
Kas see teile ei lähegi korda, kõik, kes käite teed? Vaadake ja nähke! Ons olemas valu, minu valu sarnast, mis mulle on tehtud, miska Jehoova mind on kurvastanud oma tulise viha päeval?
13
Ta läkitas kõrgusest tule, tõi selle alla mu kontidesse; ta laotas mu jalgadele võrgu, ta ajas mind tagasi; ta jättis mind üksikuks igavesti haigena!
14
Mu üleastumiste pärast oldi valvel, tema käes põimusid need kokku: need pandi ikkena mu turjale, tema murdis mu jõu! Issand andis mind nende kätte, üles tõusta ma ei suuda!
15
Issand heitis kõrvale mu keskelt kõik vägevad; ta kutsus mu vastu pidule, et purustada mu noori mehi! Issand sõtkus surutõrt neitsile Juuda tütrele!
16
Nende asjade pärast ma nutan, mu silmad, mu silmad voolavad vett! Sest kaugel on minust trööstija, kes karastaks mu hinge! Mu lapsed on hävitatud, sest vaenlane on vägev!
17
Siion laotab käsi, tal ei ole trööstijat! Jehoova on käsutanud vaenlastena Jaakobi vastu ta omad naabrid! Jeruusalem on nende keskel muutunud jäleduseks!
18
Õiglane on tema, Jehoova, sest ma olen tõrkunud tema käsu vastu! Kuulge ometi, kõik rahvad, ja vaadake mu valu: mu neitsid ja noored mehed on läinud vangi!
19
Ma kutsusin oma armastajaid, nad petsid mind! Mu preestrid ja vanemad surid linnas, kui nad otsisid enesele toitu, et kosutada oma hinge!
20
Vaata, Jehoova, kuidas mul on kitsas käes: mu sisemus käärib, mu süda pööritab sees, sest ma olen tõrkunud väga! Väljas teeb mõõk mind lastetuks, sees on päris surm!
21
Nad on kuulnud, et ma ohkan! Mul pole trööstijat! Kõik mu vaenlased on kuulnud mu õnnetusest, nad rõõmutsevad, et sina seda tegid! Sina tõid päeva, millest sa kuulutasid! Ent saagu nad minu sarnaseks!
22
Tulgu kõik nende kurjus su palge ette, ja talita nendega, nagu sa talitasid minuga kõigi mu üleastumiste pärast! Jah, mu ohkeid on palju ja mu süda on haige!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuidas küll Issand oma vihas kattis pilvedega Siioni tütre! Ta heitis taevast maha Iisraeli ilu ega mõelnud oma jalgade järile oma vihapäeval!
2
Issand hävitas armuta kõik Jaakobi eluasemed; oma vihas ta kiskus maha Juuda tütre kindlused; paiskas maa peale, teotas kuningriigi ja selle vürstid!
3
Oma tulises vihas ta raius kõik Iisraeli sarved! Ta tõmbas tagasi oma parema käe vaenlase ees ja süttis Jaakobis otsegu tuleleek, mis põletab ümbruse!
4
Ta vinnastas oma ammu nagu vaenlane, seisis tõstetud parema käega nagu rõhuja, ja tappis kõik silmarõõmu Siioni tütre telgis! Ta valas oma raevu otsegu tuld!
5
Issand oli nagu vaenlane, ta hävitas Iisraeli; ta hävitas kõik tema paleed, purustas ta kindlused, ja andis Juuda tütrele kurvastuse kurvastuse peale!
6
Otsegu viinapuu heidab oma roiskunud kobara, hävitas ta oma kohtumispaiga! Jehoova laskis Siionis jääda unustusse püha ja hingamispäeva, hülgas oma viha sajatuses kuninga ja preestri!
7
Issand tõukas ära oma altari, jättis maha oma pühamu, andis vaenlase kätte selle paleede müürid! Jehoova kojast kostis kära otsegu pühade ajal!
8
Jehoova otsustas hävitada Siioni tütre müürid; ta vedas mõõdunööri, ei hoidnud oma kätt hävitamast; ta pani leinama kaitsevalli ja müüri, need lagunesid üheskoos!
9
Selle väravad vajusid maasse, ta hävitas ja murdis selle riivid! Selle kuningas ja vürstid on paganate seas, käsuõpetust ei ole, selle prohvetidki ei saa Jehoovalt nägemust!
10
Vaikides istuvad maas Siioni tütre vanemad: nad on pannud enesele tuhka pähe, kinnitanud kotiriide vööle! Maani on nõrgutanud oma pead Jeruusalema neitsid!
11
Mu silmad on pisaraist kurnatud, mu sisemus käärib, mu maks on valatud maha mu rahva tütre murdumise pärast, sest linna turgudel on nõrkenud lapsed ja imikud!
12
Nad küsisid oma emadelt: "Kus on leib ja vein?" kui nad nõrkesid nagu haavatud linna turgudel, kui nad hinge heitsid oma emade süles!
13
Mida võiksin sulle tunnistada, millega sind võrrelda, Jeruusalema tütar? Mida võiksin pidada sinu sarnaseks, et sind trööstida, neitsi, Siioni tütar? Sest su purustus on suur nagu meri, kes suudaks sind parandada!
14
Su prohvetid on näinud sulle valesid ja mõttetuid nägemusi; aga nad ei ole paljastanud su süüd, et pöörata su saatust, vaid on sulle ilmutanud petlikke ja eksitavaid ennustusi!
15
Kõik teekäijad plaksutavad käsi sinu pärast, nad vilistavad ja vangutavad pead Jeruusalema tütre pärast: "Kas see on linn, mille kohta üteldi: ilu täius, kogu maa rõõm?"
16
Kõik su vaenlased ajavad oma suud ammuli su vastu, nad vilistavad ja kiristavad hambaid, nad ütlevad: "Me oleme ta neelanud! See on tõesti päev, mida oleme oodanud, see on meile tulnud, me oleme seda näinud!"
17
Jehoova tegi, mida ta oli otsustanud, tegi tõeks oma sõna, mida ta oli kuulutanud muistsest ajast: ta kiskus maha ega halastanud, ta laskis vaenlast su pärast rõõmu tunda, ta ülendas su rõhujate sarve!
18
Nende süda kisendab Issanda poole, Siioni tütre müür! Lase pisarail voolata jõena päeval ja öösel! Ära luba enesele lõtvust, su silmateral ärgu olgu rahu!
19
Tõuse, karju öösel vahikordade alguses! Vala oma süda veena välja Issanda palge ette! Tõsta oma käed tema poole oma laste hinge pärast, kes näljast nõrkesid igal uulitsanurgal!
20
Vaata, Jehoova, ja silmitse, kellele sa nõnda oled teinud: Kas naised peavad sööma oma ihuvilja, terveina sündinud lapsi? Kas tohib Issanda pühamus tappa preestrit ja prohvetit?
21
Uulitsail lamab maas noor ja vana, mu neitsid ja noored mehed langesid mõõga läbi! Sina surmasid oma vihapäeval, tapsid, ei annud armu!
22
Sa kutsusid kokku nagu pidupäevaks mu asulad igalt poolt; Jehoova vihapäeval ei jäänud põgenikku ega pääsnut: neile, keda olin ilmale toonud ja kasvatanud, tegi mu vaenlane lõpu!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sest me teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, mitte kätega tehtud igavene hoone taevas.
2
Sellepärast me ka ohkame igatsedes, et kaetud saada taevase eluasemega,
3
ometi nõnda, et meid kaetult kord ei leitaks alasti olevat.
4
Sest meiegi, kes elame selles telgis, ohkame olles koorma all, sellepärast et me ei taha kattest vabaneda, vaid kaetud olla, et elu neelaks ära selle, mis on surelik.
5
Aga meid on sellesama tarvis valmistanud Jumal, kes meile on annud Vaimu pandi.
6
Sellepärast me oleme julged igal ajal ja teame, et niikaua kui me kodus oleme ihus, oleme Issanda juurest ära;
7
sest me käime usus ja mitte nägemises;
8
aga me oleme julges meeles ja himustaksime ennemini ära olla ihust ja kodus olla Issanda juures.
9
Sellepärast me ka püüame olla temale meelepärased, kas oleme kodus või võõrsil.
10
Sest me kõik peame saama ilmsiks Kristuse kohtujärje ees, et igaühele tasutaks vastavalt sellele, mis ta ihus olles tegi, olgu see hea või kuri!
11
Et me nüüd teame, mis on Issanda kartus, siis me meelitame inimesi uskuma, aga Jumalale me oleme tuntud, ja ma loodan, et me ka teie südametunnistuses oleme tuntud.
12
Me ei soovita jälle endid teie ees, vaid me anname teile põhjust kiidelda meist, et teil oleks millega kiidelda nende ees, kes kiitlevad sellega, mis on silma ees, aga mitte sellega, mis on südames.
13
Sest kui me oleme olnud arust ära, siis oleme seda olnud Jumalale; ja kui me oleme selge meelega, siis teile.
14
Sest Kristuse armastus sunnib meid ning me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud;
15
ja ta on surnud kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid temale, kes nende eest on surnud ja üles tõusnud.
16
Sellepärast me ei tunne praegusest ajast peale kedagi liha poolest; ja kui me ka oleme tunnud Kristust liha poolest, siis me ei tunne teda nüüd mitte enam nõnda.
17
Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud!
18
Aga kõik on Jumalast, kes meid on iseenesega lepitanud Kristuse läbi ja on meile annud lepitusameti.
19
Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega ega arvanud neile nende üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepitussõna.
20
Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsegu manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!
21
Ta on tema, kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga olles kaastegevad me ka manitseme, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks!
2
Sest ta ütleb: "Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!" Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!
3
Me ei anna üheski asjas mingit põhjust pahanduseks, et meie ametit ei laidetaks,
4
vaid kõiges me näitame endid kui Jumala abilised: suures kannatuses, viletsustes, hädades, kitsikustes,
5
hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes,
6
puhtuses, tunnetuses, pikas meeles, helduses, Pühas Vaimus, silmakirjatsematus armastuses,
7
tõe sõnas, Jumala väes, õiguse sõjariistade varal paremas ja vasakus käes,
8
aus ja häbis, kurja kõne all ja hea all, kui eksitajad ja ometi tõtt rääkijad,
9
kui tundmatud ja ometi küll tuntud, kui surijad, ja vaata, me elame; kui karistatud, kuid mitte surmatud;
10
kui kurvastatud, kuid ikka rõõmsad; kui vaesed, kes aga teevad paljusid rikkaks; kui need, kelledel ei ole midagi ja kellede päralt on kõik!
11
Meie suu on avatud teie vastu, korintlased, meie süda on avardunud;
12
meie sees ei ole teil kitsas, vaid teil on kitsas teie omas südames.
13
Vastutasuks tehke sedasama - ma ütlen teile kui lastele - avardage ka teie oma süda!
14
Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega; sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? Mis on ühist valgusel pimedusega?
15
Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? Või mis osa on usklikul uskmatuga?
16
Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on ütelnud: "Ma elan nende sees ja käin ja olen nende Jumal, ja nad peavad olema mu rahvas!"
17
Sellepärast "minge ära nende keskelt ja eralduge neist", ütleb Issand, "ja "ärge puudutage roojast, siis ma võtan teid vastu
18
ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks", ütleb kõigeväeline Issand."
