Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kogu Iisraeli laste kogudus läks liikvele Siini kõrvest, peatuspaigast teise Jehoova käsu järele; ja nad lõid leeri üles Refidimi, aga seal ei olnud rahval vett juua.
2
Siis rahvas riidles Moosesega ja ütles: "Andke meile vett juua!" Aga Mooses vastas neile: "Miks te riidlete minuga? Miks te kiusate Jehoovat?"
3
Ent rahval oli veejanu ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: "Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, meid ja meie lapsi ning lojuseid janusse surema?"
4
Siis Mooses hüüdis Jehoova poole, üteldes: "Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mind kividega surnuks!"
5
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõningad Iisraeli vanemaist. Võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine.
6
Vaata, mina seisan seal su ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!" Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes.
7
Ja ta pani sellele paigale nimeks Massa ja Meriba, Iisraeli laste riiu pärast, ja et nad olid Jehoovat kiusanud, üteldes: "Ons Jehoova meie keskel või ei ole?"
8
Siis tulid amalekid ja sõdisid Iisraeli vastu Refidimis.
9
Ja Mooses ütles Joosuale: "Vali meile mehi ja mine sõdi homme amalekkide vastu. Mina seisan kõrgendiku tipus, Jumala kepp käes."
10
Ja Joosua tegi, nagu Mooses temale ütles, ning sõdis amalekkide vastu; ja Mooses, Aaron ja Huur aga läksid kõrgendiku tippu.
11
Ja sündis, et niikaua kui Mooses hoidis oma käe ülal, oli Iisrael võidukas, aga kui ta laskis oma käe vajuda, oli Amalek võidukas!
12
Aga kui Moosese käed väsisid, siis nad võtsid kivi, asetasid selle temale alla ja ta istus selle peale ning Aaron ja Huur toetasid tema käsi, üks siitpoolt ja teine sealtpoolt; siis ta käed seisid kindlalt kuni päikeseloojakuni.
13
Ja Joosua võitis mõõgateraga Amaleki ning tema rahva.
14
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Kirjuta see meenutuseks raamatusse ja pane Joosuale kõrva taha, et ma pühin Amaleki mälestuse taeva alt sootumaks!"
15
Siis Mooses ehitas altari ning pani sellele nimeks "Minu lipp Jehoova!"
16
Ja ta ütles: "Jah, käsi Jehoova lipu poole! Jehooval on sõda Amaleki vastu põlvest põlve!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Midjani preester Jitro, Moosese äi, kuulis kõike seda, mida Jumal Moosesele ja oma Iisraeli rahvale oli teinud, kuidas Jehoova Iisraeli oli Egiptusest välja viinud,
2
siis Moosese äi Jitro võttis enesega kaasa Sippora, Moosese naise, kelle see oli tagasi saatnud,
3
ja tema kaks poega, kelledest ühe nimi oli Geersom, kelle puhul Mooses oli ütelnud: "Ma olen võõras võõral maal!"
4
ja teise nimi Elieser, kelle puhul Mooses oli ütelnud: "Mu isa Jumal oli mulle abiks ja päästis mind vaarao mõõga eest!"
5
Ja Jitro, Moosese äi, tuli Moosese juure ühes ta poegade ja naisega sinna kõrbe, kus ta oli leeris Jumala mäe juures.
6
Ja ta käskis Moosesele ütelda: "Mina, su äi Jitro, tulen sinu juure, samuti tuleb su naine ja ühes temaga ta kaks poega."
7
Siis Mooses läks välja oma äiale vastu, kummardas ja andis temale suud; kui nad olid küsinud üksteise käekäigu järele, siis nad läksid telki.
8
Ja Mooses jutustas oma äiale kõigest, mida Jehoova vaaraole ja egiptlastele Iisraeli pärast oli teinud, ja kõigist vaevadest, mis teekonnal olid olnud, ja kuidas Jehoova neid oli päästnud.
9
Ja Jitro tundis rõõmu kõigest sellest heast, mida Jehoova oli Iisraelile teinud, päästes teda egiptlaste käest.
10
Ja Jitro ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, kes teid päästis egiptlaste ja vaarao käest!
11
Nüüd ma tean, et Jehoova on suurim kõigist jumalaist, sest ta päästis rahva egiptlaste käe alt, kui need olid ülbed nende vastu!"
12
Ja Jitro, Moosese äi, tõi põletus- ja tapaohvreid Jumalale; ja Aaron ja kõik Iisraeli vanemad tulid, et Jumala ees leiba võtta üheskoos Moosese äiaga.
13
Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni,
14
Moosese äi nägi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: "Mis asi see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?"
15
Ja Mooses vastas äiale: "Rahvas tuleb ju minu juure Jumalalt nõu küsima,
16
Kui neil on mingi asi, siis nad tulevad minu juure ja mina mõistan kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala seadused ja tema käsuõpetuse."
17
Siis Moosese äi ütles temale: "See asi pole hea, mis sa teed!
18
Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.
19
Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu, ja küllap on ka Jumal sinuga: Sina ole rahva asemik Jumala juures ja vii asjad Jumala ette.
20
Sina seleta neile seadusi ja käsuõpetust ja anna neile teada tee, mida neil tuleb käia, ja töö, mida nad peavad tegema.
21
Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi, kes kardavad Jumalat, ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
22
Nemad mõistku rahvale kohut igal ajal. Ja olgu nõnda: nad toogu kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda ühes sinuga.
23
Kui sa seda teed ja Jumal sind käsib, siis sa jaksad vastu pidada, samuti läheb ka kogu see rahvas rahul olles koju."
24
Ja Mooses kuulas oma äia sõna ning tegi kõik, mis see oli ütelnud.
25
Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks rahvale, pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
26
Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad nad tõid Moosese ette, aga kõik väikesed asjad nad otsustasid ise.
27
Siis Mooses saatis teele oma äia ja see läks omale maale.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kolmandas kuus pärast Iisraeli laste väljumist Egiptusemaalt, just sel ajal, tulid nad Siinai kõrbe,
2
sest nad olid Refidimist teele läinud, Siinai kõrbe tulnud ja kõrves leeri üles löönud; Iisrael oli seal leeris mäe jalal.
3
Mooses läks üles Jumala juure ja Jehoova hüüdis teda mäelt, üteldes: "Ütle nõnda Jaakobi soole ja kuuluta Iisraeli lastele:
4
Te olete näinud, mida ma olen teinud egiptlastele, kuidas ma teid olen kannud kotka tiibadel ja kuidas ma teid olen toonud enese juure.
5
Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm!
6
Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks! Need on sõnad, mis sa pead Iisraeli lastele rääkima!"
7
Ja Mooses tuli ning kutsus rahva vanemad ja pani nende ette kõik needsinased sõnad, nagu Jehoova teda oli käskinud.
8
Ja kogu rahvas vastas üksmeelselt ning ütles: "Me teeme kõik, mis Jehoova on ütelnud!" Ja Mooses viis rahva vastuse Jehoovale.
9
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Vaata, mina tulen su juure paksus pilves, et rahvas kuuleks, kui ma sinuga räägin, ja nad usuksid ka sind igavesti!" Ja Mooses kuulutas Jehoovale rahva vastuse.
10
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Mine rahva juure, pühitse neid täna ja homme, ja nad pesku oma riided.
11
Ja nad olgu valmis kolmandaks päevaks, sest kolmandal päeval Jehoova astub kogu rahva silma ees alla Siinai mäele.
12
Aga hoia rahvast igast küljest tagasi, üteldes: Hoiduge mäele üles minemast ja selle jalamit puudutamast. Igaüht, kes mäge puudutab, karistatakse surmaga!
13
Kellegi käsi ei tohi seda puudutada, vaid ta visatagu kividega surnuks või lastagu maha; olgu lojus või inimene, ta ei tohi jääda elama! Alles kui pikalt sarve puhutakse, võivad nad minna mäele!"
14
Ja Mooses tuli mäelt alla rahva juure; ta pühitses rahvast ja nad pesid oma riided.
15
Ja ta ütles rahvale: "Olge valmis kolmandaks päevaks! Ärge minge naise ligi!"
16
Ja kolmandal päeval, kui hommik oli saabunud, sündis, et hakkas müristama ja välku lööma: mäe kohal oli ränk pilv ja kostis väga vali sarvehääl, nõnda et kogu rahvas, kes oli leeris, värises!
17
Siis Mooses viis rahva leerist välja Jumalale vastu; ja nad asetusid mäe jalale.
18
Ja kogu Siinai mägi suitses, kui Jehoova laskus sinna tule sees; selle suits tõusis üles nagu sulatusahju suits, ja kogu mägi vabises kõvasti!
19
Ja sarvehääl läks üha valjemaks; Mooses rääkis ja Jumal vastas temale valjusti.
20
Ja Jehoova laskus Siinai mäele, mäetippu; Jehoova kutsus Moosese mäetippu ja Mooses läks üles."
21
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Mine alla, hoiata rahvast, et nad ei tungiks Jehoova juure teda vaatama, et paljud neist ei langeks!
22
Ja preestridki, kes liginevad Jehoovale, peavad endid pühitsema, et Jehoova neid ei kohtleks karmilt!"
23
Ja Mooses ütles Jehoovale: "Rahvas ei või tõusta Siinai mäele, sest sina oled meid hoiatanud, üteldes: Märgi piir ümber mäe ja kuuluta see pühaks!"
24
Ja Jehoova ütles temale: "Mine alla ja tule taas üles, sina ja Aaron ühes sinuga. Preestrid ja rahvas aga ärgu tungigu üles Jehoova juure, et tema neid ei kohtleks karmilt!"
25
Siis Mooses läks alla rahva juure ja kõneles nendega.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Neil päevil, kui jälle väga palju rahvast koos oli ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid enese juure ja ütles neile:
2
"Mul on väga hale meel rahvast, sest nad on juba kolm päeva olnud minu juures, ja neil ei ole midagi süüa.
3
Ja kui ma nad lasen koju minna söömata, nõrkevad nad teel!" Sest mõned neist olid kaugelt tulnud.
4
Ja ta jüngrid vastasid temale: "Kust võib keegi siin kõrves neid leivaga täita?"
5
Ja ta küsis neilt: "Mitu leiba teil on?" Nad ütlesid: "Seitse."
6
Ja ta käskis rahva istuda maa peale. Siis ta võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis oma jüngrite kätte, et nad paneksid ette. Ja nad panid rahvale ette.
7
Ja neil oli pisut kalukesi; ja ta õnnistas ja käskis ka need ette panna.
8
Siis nad sõid ja nende kõhud said täis, ja ülejäänud palukesi korjati kokku seitse korvitäit.
9
Aga sööjaid oli olnud arvata neli tuhat. Ja ta laskis nad minna.
10
Ja varsti ta astus ühes oma jüngritega paati ja jõudis Dalmanuuta paikadesse.
11
Ja variserid tulid välja ja hakkasid temaga vaidlema ning nõudsid temalt tunnustähte taevast, et teda kiusata.
12
Siis ta ohkas oma vaimus ja ütles: "Miks see sugu otsib tähte? Tõesti, ma ütlen teile, sellele soole ei anta tähte!"
13
Ja ta jättis nad maha ja astus jälle paati ja läks ära teisele poole.
14
Ja nad olid unustanud leiba kaasa võtta ja neil ei olnud rohkem kui üksainus leib paadis kaasas.
15
Ja ta käskis neid ning ütles: "Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!"
16
Ja nad arutlesid isekeskis seda, et neil ei ole leiba.
17
tema märkas seda ning ütles neile: "Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te veel ei mõista ega saa aru? Kas teil on ikka alles kõva süda?
18
Silmad teil on, aga te ei näe; kõrvad teil on, aga te ei kuule ega mäleta.
19
Kui ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit palukesi te siis korjasite?" Nad ütlesid: "Kaksteistkümmend!"
20
"Kui ma seitse murdsin neljale tuhandele, mitu korvitäit palukesi te siis korjasite?" Nad ütlesid: "Seitse."
21
Siis ta ütles neile: "Kuidas te siis ei mõista?"
22
Ja nad tulevad Betsaidasse. Ja ta juure tuuakse pime, ja nad paluvad teda, et ta teda puudutaks.
23
Siis ta haaras pimeda käest kinni ja viis ta alevist välja, sülitas temale silmi ning pani oma käed ta peale ja küsis talt: "Kas sa näed midagi?"
24
Tema vaatas üles ning ütles: "Ma näen inimesi, ma näen neid nagu puid kõndimas!"
25
siis ta pani taas oma käed ta silmadele; ja nüüd ta vaatas teravasti ja oli jälle terve; ja ta nägi kõike selgesti.
26
Ja ta saatis tema koju ning ütles: "Ära minegi külasse!"
27
Ja Jeesus ja ta jüngrid läksid Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis ta oma jüngritelt ning ütles neile: "Kelle mind inimesed ütlevad olevat?"
28
Aga nemad vastasid temale ning ütlesid: "Ristija Johannese, ja teised Eelija, ja veel teised ühe prohveteist!"
29
Siis ta küsis neilt: "Aga teie, kelle teie ütlete mind olevat?" Peetrus vastas ning ütles temale: "Sina oled Kristus!"
30
Ja ta hoiatas neid kõvasti, et nad temast ühelegi ei räägiks.
31
Ja ta hakkas neid õpetama: "Inimese Poeg peab palju kannatama ja hüljatama vanemate ja ülempreestrite poolt ning tapetama ja kolme päeva pärast üles tõusma."
32
Ja ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus võttis ta isepäinis ja hakkas teda noomima.
33
Aga tema pöördus, vaatas oma jüngritele ja sõitles Peetrust ning ütles: "Tagane minust, saatan, sest sa ei mõtle seda, mis on Jumala, vaid mis on inimeste kohane!"
34
Ja ta kutsus rahva enese juure ühes oma jüngritega ning ütles neile: "Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ära ja võtku oma rist enese peale ja järgigu mind.
35
Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab minu ja armuõpetuse pärast, see päästab selle.
36
Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga oma hingele kahju teeks?
37
Või mis võib inimene anda oma hinge vahetushinnaks?
38
Sest kes häbeneb minu ja mu sõnade pärast selles abielurikkujas ja patuses tõus, selle pärast häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa auhiilguses ühes pühade inglitega!"
