Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis astusid ligi kõik sõjaväepealikud ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja Jesanja, Hoosaja poeg ja kogu rahvas pisemast suuremani,
2
ja ütlesid prohvet Jeremijale: "Langegu nüüd meie alandlik palve sinu ette ja sina palu meie eest Jehoovat, oma Jumalat, kogu selle jäägi eest; sest suurest hulgast on meid pisut järele jäänud, nagu sa näed meid oma silmaga!
3
Jehoova, su Jumal, andku meile teada tee, mida meil tuleks käia, ja seda, mida meil tuleks teha!"
4
Ja prohvet Jeremija vastas neile: "Küllap ma kuulen! Vaata, ma palun Jehoovat, teie Jumalat, nõnda nagu soovite, ja ma ilmutan teile iga sõna, mis Jehoova teile kostab, ega salga teie ees sõnagi!"
5
Siis nad ütlesid Jeremijale: "Jehoova olgu meie vastu tõsine ja ustav tunnistaja, kui me ei tee iga sõna järele, miska Jehoova, su Jumal läkitab sind meie juure!
6
Olgu see hea või kuri: Jehoova, oma Jumala häält, kelle juure me sind läkitame, me kuulame, et meil võiks olla hea põli, kui me kuulame Jehoova, oma Jumala häält!"
7
Kümne päeva pärast tuli Jeremijale Jehoova sõna
8
ja ta kutsus Joohanani, Kaareahi poja, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid ühes temaga, ja kogu rahva pisemast suuremani
9
ning ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal, kelle juure te mind läkitasite, et ma paneksin teie alandliku palve tema ette:
10
Kui te jääte siia maale, siis ma ehitan teid ega kisu maha, siis ma istutan teid ega kitku välja, sest ma kahetsen kurja, mida ma teile olen teinud!
11
Ärge kartke Paabeli kuningat, keda te nüüd kardate; ärge teda kartke, ütleb Jehoova, sest mina olen teiega, et teid aidata ja tema käest päästa!
12
Ja mina annan teile armu, et tema halastab teie peale ja laseb teid tulla tagasi teie omale maale!
13
Aga kui te ütlete: Me ei jää siia maale! ega kuule Jehoova, oma Jumala häält,
14
vaid ütlete: Ei, me läheme tõesti Egiptusesse, kus meil ei ole vaja näha sõda ega kuulda sarvehäält ja kus meil ei ole leiva nälga, ja me jäämegi sinna -
15
siis kuulge seepärast nüüd Jehoova sõna, Juuda jäänused: Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Kui te tõesti pöörate oma näod Egiptuse poole ja lähete sinna võõraina elama,
16
siis saab mõõk, mida te kardate, teid kätte seal, Egiptusemaal, ja nälg, mille pärast te olete mures, tuleb teile järele sinna, Egiptusesse, ja te surete seal!
17
Ja kõik need mehed, kes pööravad oma näo Egiptuse poole, et seal võõraina elada, surevad mõõga läbi, nälga ja katku, ja ükski neist ei saa põgeneda ega pääse õnnetuse eest, mille ma neile saadan!
18
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Otsegu mu viha ja raev on valatud Jeruusalema elanike peale, nõnda valatakse mu raev teie peale, kui te lähete Egiptusesse, ja te saate sajatuseks ja hirmutuseks, needuseks ja teotuseks, ja te ei saa enam näha seda paika!
19
Jehoova ütleb teile, Juuda jäänused: Ärge minge Egiptusesse! Olgu teil hästi teada, et ma täna olen teid hoiatanud!
20
Sest te petsite iseendid, kui te läkitasite mind Jehoova, oma Jumala juure, üteldes: Palu meie eest Jehoovat, meie Jumalat; ja mida iganes Jehoova, meie Jumal, ütleb, seda ilmuta meile ja me teeme nõnda!
21
Aga olles teile täna ilmutanud, te siiski ei kuula Jehoova, oma Jumala häält kõiges, milleks ta mind teie juure on läkitanud.
22
Ja nüüd teadke hästi, et mõõga, nälja ja katku läbi te surete seal paigas, kuhu te tahate minna võõraina elama!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kui Jeremija oli lõpuni rääkinud kogu rahvale kõik Jehoova, nende Jumala sõnad, millega Jehoova, nende Jumal oli teda läkitanud nende juure, kõik need sõnad,
2
siis ütlesid Asarja, Hoosaja poeg, ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik ülbed mehed - need ütlesid Jeremijale: "Sa räägid valet! Jehoova, meie Jumal, ei ole sind läkitanud ütlema: Ärge minge Egiptusesse võõraina elama,
3
vaid Baaruk, Neerija poeg, kihutab sind meie vastu, et meid anda kaldealaste kätte, selleks et nad meid surmaksid või viiksid vangi Paabelisse!"
4
Ja Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud ja kogu rahvas ei kuulanud Jehoova häält, et nad jääksid Juudamaale,
5
vaid Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud võtsid kõik Juuda järelejäänud, kes olid tagasi tulnud kõigi rahvaste keskelt, kuhu neid oli tõugatud, et elada Juudamaal:
6
mehed ja naised ja lapsed ja kuningatütred ja kõik hinged, kelled ihukaitsepealik Nebusaradan oli jätnud Gedalja, Saafani poja Ahikami poja juure, ja prohvet Jeremija ja Baaruki, Neerija poja,
7
ja nad läksid Egiptusemaale, sest nad ei kuulanud Jehoova häält; ja nad jõudsid Tahpanheesini.
8
Ja Tahpanheesis tuli Jeremijale Jehoova sõna; ta ütles:
9
"Võta oma käega suuri kive ja peida need savisse sillutises, mis on vaarao koja sissekäigu juures Tahpanheesis, Juuda meeste nähes
10
ja ütle neile: Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Vaata, ma läkitan järele ja võtan Paabeli kuninga Nebukadnetsari, oma sulase, ja panen tema aujärje nende kivide peale, mis ma olen peitnud, ja ta püstitab nende peale oma toreda telgi!
11
Tema tuleb ja lööb Egiptusemaad: kes surma, see surma, kes vangi, see vangi, ja kes mõõga kätte, see mõõga kätte!
12
Mina süütan tule Egiptuse jumalate templites ja tema põletab need ning viib nad ära; ta puhastab Egiptusemaad, nagu karjane puhastab oma kuube söödikuist; ja ta läheb sealt ära rahuga.
13
Ja ta murrab Egiptusemaal oleva Beet-Semesi sambad ning põletab tulega Egiptuse jumalate templid!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sõna, mis Jeremijale tuli kõigi juutide kohta, kes elasid Egiptusemaal, kes elasid Migdolis, Tahpanheesis, Noofis ja Patrosemaal; ta ütles:
2
"Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Te olete näinud kõike seda õnnetust, mille ma lasksin tulla Jeruusalemale ja kõigile Juuda linnadele; ja vaata, need on tänapäevani varemeis ja ükski ei ela neis
3
nende pahategude pärast, mis nad tegid minu ärrituseks, minnes suitsutama ja teenima teisi jumalaid, keda nad ei tunnud, ei nemad, ei teie ega teie vanemad!
4
Ma läkitasin küll teie juure kõik oma sulased prohvetid, läkitasin lakkamatult, üteldes: Ärge ometi tehke seda jõledust, mida ma vihkan!
5
Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, et oleksid pöördunud oma kurjusest ega oleks suitsutanud teistele jumalatele.
6
Seepärast valati välja mu raev ja viha ja see põles Juuda linnades ja Jeruusalema uulitsail ja need muutusid neiks õudseiks varemeiks, nagu need tänapäeval on!
7
Ja nüüd ütleb Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal nõnda: Miks valmistate iseendile selle suure õnnetuse, hävitades oma mehed ja naised, lapsed ja imikud Juudast, ilma endile jääkigi järele jätmata,
8
ärritades mind oma käte töödega, suitsutades teistele jumalatele Egiptusemaal, kuhu te olete tulnud võõraina elama, hävitades endid sellega ning saades sajatuseks ja teotuseks kõigi maa rahvaste seas?
9
Kas olete unustanud oma vanemate pahateod, Juuda kuningate pahateod, omaenese pahateod ja oma naiste pahateod, mis nad tegid Juudamaal ja Jeruusalema uulitsail?
10
Nad ei ole murdunud tänapäevani ja nad ei karda ega käi minu käsuõpetuse ja mu seadluste järele, mis ma olen annud teile ja teie vanemaile!
11
Seepärast ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal nõnda: Vaata, ma pööran oma palge teie vastu õnnetuseks ja kogu Juuda hävitamiseks!
12
Ja ma võtan Juuda jäänused, kes pöörasid oma näod Egiptusemaa poole, et seal võõraina elada, ja nad kõik hukkuvad; Egiptusemaal nad langevad mõõga ja nälja läbi; nad hukkuvad pisemast suuremani, nad surevad mõõga ja nälja läbi ning saavad sajatuseks, hirmutuseks, needuseks ja teotuseks!
13
Ja ma karistan neid, kes elavad Egiptusemaal, nõnda nagu ma karistasin Jeruusalema mõõga, nälja ja katkuga!
14
Ja Juuda jäänustest, kes tulid Egiptusemaale võõraina elama, ei jää järele põgenikke ega pääsenuid, et pöörduda tagasi Juudamaale, kuhu nende hing igatseb minna jälle elama; sest nad ei pöördu tagasi, peale mõne päästetu!"
15
Aga kõik mehed, kes teadsid, et nende naised olid suitsutanud teistele jumalatele, ja kõik naised, kes seal seisid suure koguna, ja kõik rahvas, kes elas Egiptusemaal Patroses, kostsid Jeremijale, üteldes:
16
"Sõna, mis sa meile oled rääkinud Jehoova nimel, me ei võta sinult kuulda,
17
vaid me teeme teoks iga sõna, mis meie eneste suust on väljunud, suitsutame Taevakuningannale ja valame temale joomaohvreid, nõnda nagu me oleme teinud, meie ja meie vanemad, meie kuningad ja meie vürstid Juuda linnades ja Jeruusalema uulitsail; siis oli meil leiba külluses ja hea põli, ja me ei näinud õnnetust!
18
Aga sellest peale, kui me lakkasime suitsutamast Taevakuningannale ja valamast temale joomaohvreid, on meil olnud puudus kõigest ja me oleme hukkunud mõõga ja nälja läbi!
19
Ja kui me suitsutame Taevakuningannale ja valame temale joomaohvreid, kas me siis ilma oma meesteta valmistame temale ohvrileibu, tema kuju taolisi, ja valame temale joomaohvreid?"
20
Siis Jeremija kostis kogu rahvale, meestele ja naistele, kogu rahvale, kes temale nõnda oli vastanud, ja ütles:
21
"Eks see olnud suits, mida te suitsutasite Juuda linnades ja Jeruusalema uulitsail, teie ja teie vanemad, teie kuningad ja teie vürstid ja maa rahvas, mida Jehoova meenutas ja võttis oma südamesse,
22
nõnda et Jehoova enam ei talunud teie kurje tegusid, jäledusi, mis te tegite, ja nõnda sai teie maa varemeiks, hirmutuseks ja needuseks, elanikest tühjaks, nõnda nagu see tänapäeval on!
23
Sellepärast et te suitsutasite ja tegite pattu Jehoova vastu ja et te ei kuulanud Jehoova häält ega käinud tema käsuõpetuse ja seadluste ning tunnistuste järele, sellepärast on teid tabanud see õnnetus, nõnda nagu see tänapäeval on!
24
Ja Jeremija ütles kogu rahvale ja kõigile naistele: "Kuulge Jehoova sõna, kõik juudid, kes olete Egiptusemaal!
25
Nõnda räägib vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, ja ütleb: Teie ja teie naised olete rääkinud oma suuga, olete viinud täide oma kätega ja olete ütelnud: Me teeme teoks oma tõotused, miska me oleme tõotanud suitsutada Taevakuningannale ja valada temale joomaohvreid! Pidage siis kindlasti oma tõotusi ja tehke teoks oma tõotused!
26
Seepärast kuulge Jehoova sõna, kõik juudid, kes elate Egiptusemaal: Vaata, ma olen vandunud oma suure nime juures, ütleb Jehoova, et minu nime ei nimetata enam kogu Egiptusemaal mitte ühegi Juuda mehe suus, kes võiks ütelda: Nii tõesti kui Issand Jehoova elab!
27
Vaata, ma olen nende pärast valvel õnnetuseks, aga mitte õnneks; ja kõik Egiptusemaal olevad Juuda mehed hukkuvad mõõga ja nälja läbi, kuni neile on tulnud lõpp!
28
Aga mõõga eest pääsnud pöörduvad Egiptusemaalt tagasi Juudamaale väikesearvuliselt; siis kõik Juuda jäänused, kes on tulnud Egiptusemaale võõraina elama, saavad teada, kelle sõna on tõeks läinud - minu või nende!
29
Ja see olgu teile tähiseks, ütleb Jehoova, kui ma teid nuhtlen siin paigas selleks et te teaksite, et mu sõnad teie kohta tõesti lähevad täide, õnnetuseks teile:
30
Nõnda ütleb Jehoova: Vaata, ma annan Egiptuse kuninga, vaarao Hofra, tema vaenlaste kätte, nende kätte, kes püüavad tema hinge, nõnda nagu ma andsin Juuda kuninga Sidkija Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, kes oli tema vaenlane ja püüdis tema hinge!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sest ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et meie esiisad olid kõik pilve all ja läksid kõik merest läbi,
2
ja ristiti kõik Moosesesse pilves ja meres,
3
ja sõid kõik sama vaimulikku rooga
4
ja jõid kõik sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis neid järgis. Ent see kalju oli Kristus.
5
Aga suurem hulk neist ei olnud Jumalale meelepärased, sest nad löödi maha kõrves.
6
Ent need lood sündisid meile eeltähenduseks, et me ei himustaks kurja, nagu nemad himustasid.
7
Ärge ka saage ebajumala kummardajaiks, nõnda nagu mõned neist said, nagu on kirjutatud: "Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima."
8
Ärgem pidagem ka hooraelu, nõnda nagu mõned neist pidasid ja langesid ühel päeval kakskümmend kolm tuhat.
9
Ärgem ka kiusakem Issandat, nõnda nagu mõned neist kiusasid ja said surma madude läbi.
10
Ärge ka nurisege, nõnda nagu mõned neist nurisesid ja said otsa hukkaja läbi.
11
See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kelledele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud.
12
Sellepärast, kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!
13
Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.
14
Sellepärast, minu armsad, põgenege ebajumala teenistuse eest!
15
ma räägin nõnda kui arusaajaile; otsustage ise, mida ma räägin.
16
Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse ihu osadus?
17
Sellepärast et on ainult üks leib, siis me, kuigi paljud, oleme üks ihu; sest me kõik saame osa ühest leivast.
18
Vaadake Iisraeli peale, nagu ta liha poolest on! Eks need, kes söövad ohvreid, ole altari osalised?
19
Mis ma nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumala ohver on midagi? Või et ebajumal on midagi?
20
Ei! Vaid ma ütlen: mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale. Ent ma ei taha, et teil oleks osadust kurjade vaimudega.
21
Te ei või juua Issanda karikat ja kurjade vaimude karikat; te ei või osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast!
22
Või tahame Issandat ärritada? Kas me oleme vägevamad teda?
23
Kõik on lubatav, kuid kõigest ei ole kasu; kõik on lubatav, kuid kõik ei ehita kogudust.
24
Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!
25
Kõike, mida lihaturul müüakse, sööge, südametunnistusest hoolimata.
26
Sest Issanda päralt on maa ja selle täius!
27
Kui keegi uskmatuist kutsub teid ja te tahate minna, siis sööge kõike, mis teile ette pannakse, südametunnistusest hoolimata.
28
Aga kui keegi teile ütleb: "See on ohvriliha!", siis ärge sööge selle inimese pärast, kes tegi märkuse, ja südametunnistuse pärast.
29
Ent mina ei räägi sinu, vaid teise südametunnistusest. Sest milleks peaks teise südametunnistus otsustama minu vabaduse üle?
30
Kui ma midagi vastu võtan tänuga, miks mind pilgatakse selle pärast, mille eest ma tänan?
31
Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!
32
Ärge olge pahanduseks ei juutidele ega kreeklastele ega Jumala kogudusele,
33
nagu minagi olen kõiges kõikidele meelepärane ega otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse.
2
Aga ma kiidan teid, vennad, et te kõiges tuletate mind meele ja peate mu seadmisi, nõnda nagu ma need teile olen annud.
3
Aga ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea.
4
Iga mees, kes palvetab või prohvetlikult räägib kaetud peaga, häbistab oma pead.
5
Aga iga naine, kes palvetab või prohvetlikult räägib katmata peaga, häbistab oma pead, sest see on otse sama, kui oleks tema pea paljaks aetud.
6
Sest kui naine ei kata oma pead, siis lõigaku ta ka juuksed maha. Aga et naisel on häbiks juukseid lõigata või pead paljaks ajada, siis ta katku oma pea.
7
Mehel ei ole tarvis oma pead katta, sest tema on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.
8
Sest mees ei ole naisest, vaid naine on mehest.
9
Meest ei loodud ka mitte naise pärast, vaid naine loodi mehe pärast.
10
Sellepärast peab naisel olema pea peal meelevallatunnus inglite pärast.
11
Ometi ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas.
12
Sest otsegu naine mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.
13
Otsustage iseenestes, kas naisele kõlbab katmata peaga paluda Jumalat.
14
Eks ju loodus ise teid õpeta, et mehele on häbiks kanda pikki juukseid;
15
ent naisele, kui ta kannab pikki juukseid, on see auks; sest pikad juuksed on temale antud liniku eest.
16
Aga kui keegi on tülinorija, see teadku, et meil ei ole seesugust kommet ega ka mitte Jumala kogudustel.
17
Aga seda käskides ma ei kiida seda, et te tulete kokku mitte paremuseks vaid pahemuseks.
18
Sest esmalt ma kuulen, et kui te kokku tulete Jumala koguduses, teil on lõhesid eneste keskel, ja osalt ma usun seda.
19
Sest teie seas peab olema lahkõpetusi, et saaks ilmsiks, kes teie seast on püsivad katsumistes.
20
Kui te nüüd kokku tulete, siis ei ole Issanda õhtusöömaaja pidamist;
21
sest sööma asudes võtab igaüks enne iseenese toidu ära, ja mõni jääb ilma ja mõni joob liiaks.
22
Kas teil ei ole kodasid, kus te võite süüa? Või kas põlgate Jumala kogudust ja teete häbi neile, kelledel ei ole midagi? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma ei kiida teid!
23
Sest mina olen Issandalt saanud selle, mis ma teilegi olen annud, et Issand Jeesus sel ööl, mil ta ära anti, võttis leiva
24
ja tänas ja murdis ning ütles: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!"
25
Samuti ta võttis ka karika pärast söömaaega ning ütles: "See karikas on uus leping minu veres. Seda tehke nii sageli kui te iganes seda joote, minu mälestuseks!"
26
Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni ta tuleb!
27
Sellepärast: kes iganes seda leiba sööb või Issanda karikat joob kõlvatumalt, sellel on Issanda ihust ja verest süüd.
28
Aga inimene katsugu ennast läbi ja nõnda söögu ta seda leiba ja joogu sellest karikast;
29
sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust.
30
Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama.
31
Sest kui me enestest ise aru annaksime, siis meie üle ei mõistetaks kohut;
32
aga kui meie üle kohut mõistetakse, siis Issand karistab meid, et meid ühes maailmaga hukka ei mõistetaks.
33
Seepärast, mu vennad, kui te kokku tulete sööma, siis oodake üksteist.
34
Kui keegi on näljane, söögu kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan, kui ma tulen.
