Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Konja, Joojakimi poja asemel sai kuningaks Sidkija, Joosija poeg, kelle Paabeli kuningas Nebukadnetsar pani Juudamaale kuningaks.
2
Aga ei tema ega ta sulased ega maa rahvas võtnud kuulda Jehoova sõnu, mis ta rääkis prohvet Jeremija läbi.
3
Kord läkitas kuningas Sidkija Jehukali, Selemja poja, ja preester Sefanja, Maaseja poja, prohvet Jeremijale ütlema: "Palu ometi meie eest Jehoovat, meie Jumalat!"
4
Jeremija käis siis alles rahva keskel sisse ja välja, sest veel ei olnud teda vangikotta pandud.
5
Aga Egiptusest oli väljunud vaarao sõjavägi; ja kui kaldealased, kes piirasid Jeruusalema, kuulsid neist sõnumeid, siis nad läksid ära Jeruusalema alt.
6
Ja prohvet Jeremijale tuli Jehoova sõna; ta ütles:
7
"Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: Ütelge nõnda Juuda kuningale, kes teid läkitas minu juure mind küsitlema: Vaata, vaarao sõjavägi, kes tuli teile appi, läheb tagasi omale maale, Egiptusesse!
8
Ja kaldealased tulevad tagasi ning sõdivad selle linna vastu, ja nad vallutavad selle ning põletavad tulega.
9
Nõnda ütleb Jehoova: Ärge petke iseendid, mõteldes: kaldealased lähevad kindlasti ära meie kallalt. Sest nad ei lähe!
10
Kuigi te lööksite kogu kaldealaste sõjaväge, kes sõdib teie vastu, ja neist jääksid järele ainult haavatud mehed, tõuseksid nad ometi püsti, igaüks oma telgis, ja põletaksid selle linna tulega!"
11
Aga kui kaldealaste sõjavägi oli ära läinud Jeruusalema alt vaarao sõjaväe pärast,
12
läks Jeremija Jeruusalemast välja, et minna Benjamini maale osa saama sealsest pärisosa jaotusest rahva keskel.
13
Aga kui ta jõudis Benjamini väravasse, siis oli seal vahtkonna ülem, Jiirija nimi, Hananja poja Selemja poeg, ja too võttis prohvet Jeremija kinni, üteldes: "Sa tahad karata kaldealaste juure!"
14
Aga Jeremija vastas: See on vale! Mina ei karga kaldealaste juure! Kuid ta ei kuulanud teda, vaid Jiirija võttis Jeremija kinni ja viis vürstide juure.
15
Ja vürstid vihastusid Jeremija peale ja nad peksid teda ning panid ta vangikotta kirjutaja Joonatani majasse, sest nad olid selle teinud vangikojaks.
16
Nõnda tuli Jeremija kaevuhoonesse, võlvitud ruumi, ja Jeremija jäi sinna kauaks ajaks.
17
Aga kord läkitas kuningas Sidkija tema järele ja laskis tema tuua; ja kuningas küsis temalt salaja oma kojas ning ütles: "Kas on Jehoovalt sõna?" Ja Jeremija vastas: "On!" Ja ta ütles: "Sind antakse Paabeli kuninga kätte!"
18
Ja Jeremija ütles kuningas Sidkijale: "Mis pattu ma olen teinud sinu ja su sulaste ja selle rahva vastu, et olete mind pannud vangikotta?
19
Ja kus on teie prohvetid, kes teile kuulutasid, üteldes: Ei tule Paabeli kuningas teie ega selle maa kallale?
20
Ja nüüd kuule ometi, mu isand kuningas! Lase ometi mu alandlik palve langeda sinu ette ja ära saada mind tagasi kirjutaja Joonatani kotta, et ma seal ei sureks!"
21
Siis kuningas Sidkija andis käsu ja Jeremijat valvati vahtkonnaõues, temale anti kakuke leiba päevas pagarite uulitsast, kuni linnast lõppes kõik leib; ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Sefatja, Mattani poeg, ja Gedalja, Pashuri poeg, ja Juukal, Selemja poeg, ja Pashur, Malkija poeg, kuulsid neid sõnu, mis Jeremija rääkis kogu rahvale, üteldes:
2
"Nõnda ütleb Jehoova: Kes jääb siia linna, see sureb mõõga läbi, nälja ja katku kätte; aga kes läheb välja kaldealaste juure, see jääb elama, temale jääb saagiks ta hing ja ta võib elada!
3
Nõnda ütleb Jehoova: Seesinane linn antakse kindlasti Paabeli kuninga sõjaväe kätte ja ta vallutab selle!"
4
Siis ütlesid vürstid kuningale: "Surmatagu ometi see mees, sest ta teeb lõdvaks nende sõjameeste käed, kes siia linna on alles jäänud, ja kogu rahva käed, rääkides neile seesuguseid sõnu; sest see mees ei otsi sellele rahvale rahu, küll aga õnnetust!"
5
Ja kuningas Sidkija vastas: "Vaata, ta on teie käes, kuningas ei saa ju teha midagi teie vastu!"
6
Siis nad võtsid Jeremija ja viskasid ta kuningapoja Malkija kaevu, mis oli vahtkonnaõues; nad lasksid Jeremija köitega alla, aga kaevus ei olnud vett, vaid oli muda, ja Jeremija vajus mudasse.
7
Kui etiooplane Ebed-Melek, üks hoovkondlane, kes viibis kuningakojas, kuulis, et nad olid Jeremija pannud kaevu - kuningas istus parajasti Benjamini väravas -
8
siis Ebed-Melek väljus kuningakojast ja rääkis kuningaga, üteldes:
9
"Mu isand kuningas! Need mehed on talitanud kurjasti kõiges, mis nad on teinud prohvet Jeremijale, et nad viskasid ta kaevu! Seal ta sureb nälga, sest linnas ei ole enam leiba!"
10
Siis kuningas andis käsu etiooplasele Ebed-Melekile, üteldes: "Võta siit kolmkümmend meest enesele appi ja tõmba prohvet Jeremija kaevust üles, enne kui ta sureb!"
11
Ja Ebed-Melek võttis mehed enesele appi ning läks kuningakotta, varakambri all olevasse ruumi, võttis sealt räbalaid ja kaltse ja laskis need köitega kaevu Jeremijale.
12
Ja etiooplane Ebed-Melek ütles Jeremijale: "Pane nüüd need räbalad ja kaltsud enesele kaenlaaluseisse köite alla!" Ja Jeremija tegi nõnda.
13
Siis nad tõmbasid Jeremija köitega üles ja võtsid ta kaevust välja; ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.
14
Ja kuningas Sidkija läkitas järele ning laskis tuua prohvet Jeremija enese juure, Jehoova koja kolmanda sissekäigu juure; ja kuningas ütles Jeremijale: "Ma tahan sinult küsida üht asja, ära salga mulle midagi!"
15
Aga Jeremija vastas Sidkijale: "Kui ma sulle midagi avaldan, kas sa tõesti siis mind ei tapagi? Aga kuigi ma sulle nõu annaksin, sa ei kuulaks mind!"
16
Siis kuningas Sidkija vandus Jeremijale salaja ja ütles: "Nii tõesti kui Jehoova elab, kes meile hinge on loonud, mina ei tapa sind ega anna sind nende meeste kätte, kes püüavad su hinge!"
17
Siis Jeremija ütles Sidkijale: "Nõnda ütleb Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: Kui sa lähed vabatahtlikult välja Paabeli kuninga vürstide juure, siis su hing jääb elama ja seda linna ei põletata tulega ning sina ja su sugu jääte elama!
18
Aga kui sa ei lähe välja Paabeli kuninga vürstide juure, siis antakse see linn kaldealaste kätte ja nad põletavad selle tulega ja sina ei pääse nende käest!"
19
Siis kuningas Sidkija ütles Jeremijale: "Mina kardan neid juute, kes on karanud kaldealaste juure; vahest antakse mind nende kätte ja nad teevad minuga halba nalja!"
20
Aga Jeremija ütles: "Ei anta! Kuule ometi Jehoova häält selles, mis mina sulle räägin, siis su käsi käib hästi ja su hing jääb elama!
21
Aga kui sa tõrgud välja minemast, siis see on sõna, mille Jehoova mulle ilmutas:
22
Vaata, kõik naised, kes on jäänud Juuda kuningakotta, viiakse välja Paabeli kuninga vürstide juure ja nad ütlevad: "Sinu ustavad sõbrad on sind ahvatlenud ja on sinust jagu saanud: su jalad vajusid mudasse, nemad tõmbusid tagasi!"
23
Kõik su naised ja lapsed viiakse kaldealaste juure ja sa ei pääse nende käest, vaid Paabeli kuninga käsi tabab sind ja sinu pärast põletatakse seesinane linn tulega!"
24
Siis Sidkija ütles Jeremijale: "Keegi ärgu saagu teada neid sõnu, muidu sa sured!"
25
Ja kui vürstid kuulevad, et ma sinuga olen rääkinud, ja nad tulevad su juure ning ütlevad sulle: Kõnele ometi meile, mida sa rääkisid kuningale, muidu me surmame sind, ära meile salga, ja mis kuningas sulle rääkis,
26
siis ütle neile: ma lasksin langeda kuninga ette oma alandliku palve, et ta ei saadaks mind tagasi Joonatani kotta surema!
27
Kõik vürstid tulidki Jeremija juure ja küsisid temalt; aga ta vastas neile just nende sõnadega, nagu kuningas oli käskinud. Siis nad läksid vaikides ära ta juurest, sest sõnagi ei tulnud kuuldavale.
28
Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue kuni päevani, mil Jeruusalem vallutati.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga mis puutub sellesse, millest kirjutasite, siis mehele on hea naist mitte puudutada.
2
Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.
3
Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu.
4
Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid mehel; ja nõndasamuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid naisel.
5
Ärge tõmbuge eemale üksteisest muidu kui ehk mõlemate tahtes mõneks ajaks, et oleksite vabad palveks, ja tulge jälle ühte, et saatan teid ei kiusaks teie taltumatuse pärast.
6
Ent seda ma ütlen andes luba, mitte käskides.
7
Sest ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu minagi; aga igaühel on oma armuanne Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti.
8
Ent ma ütlen vallalistele ja lesknaistele: neile on hea, kui nad jäävad nõnda nagu minagi.
9
Aga kui nad ei suuda endid talitseda, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.
10
Aga abielulistele ei käsi mina, vaid Issand, et naine ärgu mingu mehest lahku.
11
On aga keegi lahutatud, siis ta jäägu abielutuks või leppigu ära oma mehega. Ja mees ärgu hüljaku naist.
12
Aga muile ütlen mina, mitte Issand: Kui ühel vennal on uskmatu naine ja naine heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku teda.
13
Samuti kui ühel naisel on uskmatu mees ja mees heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku meest.
14
Sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.
15
Aga kui uskmatu pool lahkub, siis ta lahkugu; niisuguseis asjus ei ole vend ega õde orjastatud; ent Jumal on meid rahus kutsunud.
16
Sest mis tead sina, naine, kas sa oma mehe päästad? Või mis tead sina, mees, kas sa oma naise päästad?
17
Ainult nõnda nagu Jumal on jaganud igaühele, nõnda nagu Issand on igaühe kutsunud, nõnda ta käitugu ja nõnda korraldan mina kõigis kogudustes.
18
On keegi kutsutud ümberlõigatuna, siis ärgu ta seda varjaku; on keegi kutsutud eesnahas, siis ärgu ta lasku ennast ümber lõigata.
19
Ümberlõikamine ei ole midagi ja eesnahk ei ole midagi, vaid tähtis on Jumala käskude pidamine.
20
Igaüks jäägu sellesse kutsesse, milles ta on kutsutud.
21
Kui sa oled kutsutud orjana, siis ära hooli sellest. Aga kui sa võid ka vabaks saada, siis kasuta pigemini seda.
22
Sest kes on kutsutud orjana Issandas, on Issandas vabakslastu; samuti, kes on kutsutud vabana, on Kristuse ori.
23
Teie olete kallilt ostetud, ärge saage inimeste orjaks!
24
Jäägu, vennad, igaüks Jumala ees sellesse, milles ta on kutsutud!
25
Ent neitsite kohta ei ole mul Issanda käsku, aga ma annan nõu otsegu see, kes Issandalt on saanud armu olla usaldusväärne.
26
Siis ma arvan eelseisva kitsikuse pärast hea olevat, et inimene jääb, nagu ta on.
27
Kui sa oled naisega seotud, siis ära püüa vabaneda; kui oled vallaline, siis ära otsi naist.
28
Aga kui sa ka abiellud, siis sa ei tee pattu; ja kui neitsi läheb mehele, siis ta ei tee pattu. Ent sellised saavad kannatada ihulikku viletsust, mina aga säästaksin teid.
29
Ent seda ma ütlen, vennad, et aeg on lühike; sellepärast olgu nii, et needki, kelledel on naised, olgu nagu need, kelledel neid ei ole;
30
ja olgu nii, et kes nutavad, nagu ei nutakski, ja kes on rõõmsad, nagu ei olekski rõõmsad, ja kes ostavad, nagu ei saakski seda enesele pidada,
31
ja kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda; sest selle maailma nägu kaob.
32
Ent mina tahaksin, et te oleksite muretumad. Vallaline mees hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, kuidas ta saaks olla Issanda meele järele.
33
Aga naisemees hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas ta saaks olla naise meele järele.
34
Nii on ta jaotatud kaheks. Ja vallaline naine või neitsi hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, et ta võiks olla püha nii ihu kui ka vaimu poolest; aga abielunaine hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas tema saaks olla mehe meele järele.
35
Aga seda ma ütlen teie eneste kasuks, ei mitte, et köit panna teile kaela, vaid et te elaksite viisakalt ja püsiksite takistamatult Issandas.
36
Aga kui keegi arvab vääriti käitlevat oma neitsit, kelle paras naimaiga on möödumas, ja kui see peab nõnda sündima, siis tehku ta, mida tahab; ta ei tee pattu. Nad abiellugu.
37
Aga kes on kindel oma südames ja kellel seda ei ole vaja, vaid on meelevald oma tahtmise üle ning on otsustanud oma südames oma neitsi jätta neitsiks, see teeb hästi.
38
Kes siis oma neitsi naidab, teeb hästi, ja kes teda ei naida, teeb paremini.
39
Naine on seotud niikaua kui tema mees elab; aga kui ta mees on läinud magama, on ta vaba minema mehele, kellele tahab, kui see vaid sünnib Issandas.
40
Aga ta on õndsam, kui ta jääb, nagu ta on. See on minu arvamine. Ent ma mõtlen, et minulgi on Jumala Vaim.
