Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja selsamal aastal, Juuda kuninga Sidkija valitsuse alguses, neljanda aasta viiendas kuus, rääkis minuga prohvet Hananja, Assuri poeg Gibeonist, Jehoova kojas preestrite ja kogu rahva nähes; ta ütles:
2
"Nõnda räägib vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, kes ütleb: Mina murran Paabeli kuninga ikke!
3
Enne kui kaks aastat on möödunud, toon ma tagasi siia paika kõik Jehoova koja riistad, milled Paabeli kuningas Nebukadnetsar võttis siit paigast ja viis Paabelisse!
4
Ja Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja ja kõik Juuda vangid, kes läksid Paabelisse, ma toon tagasi siia paika, ütleb Jehoova, sest ma murran Paabeli kuninga ikke!
5
Aga prohvet Jeremija rääkis prohvet Hananjaga preestrite nähes ja kogu rahva nähes, kes seisid Jehoova kojas.
6
Prohvet Jeremija ütles: "Aamen!" Jehoova tehku nõnda! Jehoova kinnitagu su sõnu, mis sa oled prohvetlikult kuulutanud, et ta toob Paabelist tagasi siia paika Jehoova koja riistad ja kõik vangid!
7
Ent kuule ometi seda sõna, mis ma räägin sinu kuuldes ja kogu rahva kuuldes:
8
Prohvetid, kes on olnud enne mind ja enne sind muistsest peale, on prohvetlikult kuulutanud paljudele maadele ja suurtele kuningriikidele sõda, õnnetust ja katku!
9
Aga prohvet, kes kuulutab rahu, tunnustatakse alles siis prohvetiks, kelle Jehoova tõesti on läkitanud, kui selle prohveti sõna on täide läinud!
10
Siis prohvet Hananja võttis ikke prohvet Jeremija kaelast ja murdis katki.
11
Ja Hananja rääkis kogu rahva nähes, üteldes: "Nõnda ütleb Jehoova: Selsamal kombel ma murran Paabeli kuninga Nebukadnetsari ikke kõigi rahvaste kaelast, enne kui kaks aastat on möödunud!" Aga prohvet Jeremija läks oma teed.
12
Ja Jehoova sõna tuli Jeremijale pärast seda, kui prohvet Hananja oli katki murdnud ikke prohvet Jeremija kaelast; ta ütles:
13
"Mine ja räägi Hananjaga ning ütle: Nõnda ütleb Jehoova: Sa oled murdnud puuikked, aga oled teinud nende asemele raudikked!
14
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: ma olen pannud raudikke kõigi nende rahvaste kaela, et nad teeniksid Paabeli kuningat Nebukadnetsarit, ja nad peavad teda teenima! Ja ma olen annud temale metselajaidki!"
15
Ja prohvet Jeremija ütles prohvet Hananjale: Kuule ometi, Hananja! Jehoova ei ole sind läkitanud, vaid sina oled pannud selle rahva uskuma valet!
16
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Vaata, ma läkitan sind maa pealt ära! Sel aastal sa sured, sest sa oled kuulutanud taganemist Jehoovast!
17
Ja prohvet Hananja suri selsamal aastal seitsmendas kuus!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja need on selle kirja sõnad, mis prohvet Jeremija läkitas Jeruusalemast vangide vanemaile, kes veel alles olid, ja preestreile ja prohveteile ja kogu rahvale, kelled Nebukadnetsar oli Jeruusalemast viinud vangi Paabelisse,
2
pärast seda, kui kuningas Jekonja ja kuninganna, hoovkondlased, Juuda ja Jeruusalema vürstid ning sepad ja ehitustöölised Jeruusalemast olid läinud,
3
Elaasa, Saafani poja ja Gemarja, Hilkija poja vahendusel, kelled Juuda kuningas Sidkija läkitas Paabeli kuninga Nebukadnetsari juure Paabelisse; selles oli üteldud:
4
"Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, kõigile vangidele, kelled ma olen Jeruusalemast lasknud viia vangi Paabelisse:
5
Ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!
6
Võtke naisi ja laske sündida poegi ja tütreid! Võtke oma poegadele naisi ja pange oma tütred mehele, et nad sünnitaksid poegi ja tütreid! Paljunege seal, ärge vähenege!
7
Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Jehoovat; sest selle hea põli on teie hea põli!
8
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate!
9
Sest nad kuulutavad teile minu nimel valet; mina ei ole neid läkitanud, ütleb Jehoova!
10
Sest Jehoova ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat täis saab, kannan ma hoolt teie eest ja teen tõeks teie kohta oma hea sõna, tuues teid tagasi siia paika!
11
Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Jehoova: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust!
12
Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid!
13
Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest!
14
Ja ma lasen teid mind leida, ütleb Jehoova, ja ma pööran teie vangipõlve ning kogun teid kõigi rahvaste seast ja kõigist paigust, kuhu ma teid olen tõuganud, ütleb Jehoova, ja toon teid tagasi paika, kust ma lasksin teid vangi viia!
15
Ja kuna te olete ütelnud: Jehoova on Paabelis lasknud tõusta meile prohveteid -
16
siis ütleb Jehoova nõnda kuninga kohta, kes istub Taaveti aujärjel, ja kogu rahva kohta, kes elab siin linnas, teie vendade kohta, kes ei ole läinud vangi ühes teiega:
17
Nõnda ütleb vägede Jehoova: Vaata, ma läkitan nende sekka mõõga, nälja ja katku ja teen nad roiskunud viigimarjade sarnaseks, mis on nii pahad, et need ei kõlba süüa!
18
Ja ma ajan neid taga mõõga, nälja ja katkuga ja teen nad hirmutuseks kõigile kuningriikidele maa peal, sajatuseks ja jälestuseks, vilistamise põhjuseks ja teotuseks kõigi rahvaste seas, kuhu ma nad olen tõuganud,
19
sellepärast et nad ei kuulanud mu sõnu, ütleb Jehoova, kui ma läkitasin nende juure oma sulaseid prohveteid, koguni korduvalt läkitasin; aga teie ei kuulanud, ütleb Jehoova!
20
Aga kuulge Jehoova sõna teie, kõik vangid, kelled ma olen Jeruusalemast saatnud Paabelisse!
21
Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, Ahabi, Koolaja poja, ja Sidkija, Maaseja poja kohta, kes teile minu nimel kuulutavad valet: Vaata, ma annan nad Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte ja tema lööb nad maha teie silme ees!
22
Ja neist saab sajatussõna kõigile Juuda vangidele, kes on Paabelis; üteldakse: "Jehoova tehku sinuga nagu Sidkija ja Ahabiga, keda Paabeli kuningas kõrvetas tulega!"
23
sellepärast et nad tegid Iisraelis jõledust ja rikkusid abielu oma ligimeste naistega ning rääkisid minu nimel vale sõnu, mida mina neid ei olnud käskinud; mina tean seda ja olen tunnistaja, ütleb Jehoova!
24
Ja räägi nehelamlase Semajaga ning ütle:
25
Nõnda räägib vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, ja ütleb: Sellepärast et sa oma nimel läkitasid kirja kogu rahvale, kes on Jeruusalemas, ja preester Sefanjale, Maaseja pojale ja kõigile preestritele, ja ütlesid:
26
Jehoova on sind pannud preestriks preester Joojada asemele, et Jehoova kojas oleks järelvaatajaid iga märatseja ja kuulutaja tarvis ja et sa saaksid seesuguse panna jalgpuusse või kaelaraudu!
27
Aga nüüd, mispärast sa ei ole sõidelnud Jeremijat, anatotlast, kes teile prohvetlikult kuulutab?
28
Sest ta on läkitanud meile Paabelisse sõna: see kestab kaua; ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!
29
Ja preester Sefanja luges seda kirja prohvet Jeremija kuuldes.
30
Siis tuli Jeremijale Jehoova sõna; ta ütles:
31
"Läkita ütlema kõigile vangidele: Nõnda ütleb Jehoova nehelamlase Semaja kohta: Sellepärast et Semaja on teile prohvetlikult kuulutanud, kuigi mina teda ei ole läkitanud, ja on teid pannud uskuma valet,
32
sellepärast ütleb Jehoova nõnda: Vaata, ma karistan nehelamlast Semajat ja tema sugu; temal ei ole siis enam seda, kes elaks selle rahva keskel ega saa ta näha head, mida ma teen oma rahvale, ütleb Jehoova; sest ta on kuulutanud taganemist Jehoovast!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele; sest ülemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad Jumala poolt seatud.
2
Kes nüüd ülemusele vastu paneb, see paneb vastu Jumala korrale; aga kes vastu panevad, saadavad eneste peale nuhtluse.
3
Sest valitsejad ei ole hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sina aga ei taha tunda hirmu ülemuse ees, siis tee head, ja siis sa saad temalt kiitust.
4
Sest tema on Jumala teener sinu heaks; aga kui sa kurja teed, karda, sest ta ei kanna mõõka asjata; ta on Jumala teenija, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes kurja teeb.
5
Siis on tarvis olla allaheitlik, mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast.
6
Sellepärast makske ka makse; sest nemad on Jumala sulased, kes selleks peavad oma ametit.
7
Tasuge kõigile, mis teie kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au tuleb anda!
8
Ärgu olgu teil midagi kellegagi võlgu, kui et te üksteist armastate, sest kes teist armastab, on käsu täitnud.
9
Sest käsk: "Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi ülekohut tunnistada; sa ei tohi himustada", ja iga teine käsk on kokku võetud sellesse sõnasse: "Armasta oma ligimest nagu iseennast!"
10
Armastus ei tee ligimesele kurja; siis on armastus käsu täitmine.
11
Ja seda tehke sellepärast et te teate tunni juba käes olevat unest üles ärgata; sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime.
12
Öö on möödumas, aga päev on lähedal. Siis heitkem enestest ära pimeduse teod ja varustugem valguse relvadega!
13
Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses,
14
vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest hoolitsemist himude ärritamiseks!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Usu poolest nõrgale olge vastutulelikud ilma vaidlust alustamata arvamiste kohta.
2
Mõni usub, et ta võib süüa kõike, aga kes on nõrk, sööb taimetoitu.
3
Kes sööb, ärgu pidagu halvaks seda, kes mitte ei söö; ja kes ei söö, ärgu mõistku hukka seda, kes sööb; sest Jumal on tema vastu võtnud.
4
Kes oled sina, et sa mõistad hukka teise sulase? Tema seisab või langeb iseenese isandale. Aga tema jääb seisma, sest Jumal võib teda püsti hoida.
5
Mõni arvab üht päeva paremaks teisest, aga teine peab kõik päevad ühesuguseks. Igaüks olgu enese mõttes kindel omas veendumuses.
6
Kes paneb tähele päeva, paneb seda tähele Issandale; ja kes sööb, sööb Issandale, sest tema tänab Jumalat; ja kes mitte ei söö, jääb söömata Issandale ning tänab Jumalat.
7
Sest keegi meist ei ela iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele.
8
Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame või sureme, oleme Issanda omad!
9
Sest Kristus suri selleks ja sai jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui ka elavate Issand.
10
Aga sina, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina teine, miks sa paned oma venda halvaks? Meid kõiki ju seatakse Jumala kohtujärje ette.
11
Sest on kirjutatud: "Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees peab nõtkuma iga põlv ja iga keel peab tunnistama Jumalat!"
12
Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.
13
Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigemini otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks.
14
ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebapüha iseenesest, vaid on ebapüha üksnes sellele, kes midagi peab ebapühaks.
15
Aga kui sinu vend saab nukraks roa pärast, siis ei käi sina enam armastuse järele. Ära saada hukka oma roaga seda, kelle eest Kristus on surnud.
16
Sellepärast ärgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.
17
Sest Jumala riik ei ole mitte söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
18
Sest kes neis asjus orjab Kristust, see on Jumalale meelepärane ja kõlvuline inimestele.
19
Siis taotelgem nüüd seda, mis läheb tarvis rahuks ja vastastikuseks paranduseks.
20
Ära riku roa pärast Jumala teost! Kõik on küll puhas, aga paha on see sellele inimesele, kes sööb pahandusega.
21
Hea on liha mitte süüa ja viina mitte juua, ja mitte teha seda, mis su vennale on komistuseks.
22
Usk, mis sul on, pea enesele Jumala ees. Õnnis on see, kes iseennast ei mõista hukka selles, mida ta peab õigeks;
23
aga kui keegi kõheldes sööb, siis on ta hukka mõistetud, sest see ei tule usust. Aga kõik, mis ei ole usust, on patt!
