Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja valitsuse alguses tuli see sõna Jehoovalt, kes ütles:
2
"Nõnda ütleb Jehoova: Seisa Jehoova koja õues ja räägi kõigi Juuda linnade kohta, kes tulevad Jehoova kotta kummardama, kõik need sõnad, mis ma sind olen käskinud neile rääkida ilma sõnagi ära jätmata.
3
Vahest nad kuulavad ja pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt ja ma võin kahetseda, et olen kavatsenud teha neile kurja nende kurjade tegude pärast.
4
Ja ütle neile: Nõnda ütleb Jehoova: Kui te ei kuula mind, et käiksite mu käsuõpetuse järele, mille ma teile olen annud,
5
et kuulaksite mu sulaste prohvetite sõnu, keda ma teie juure olen läkitanud ja läkitanud, aga keda te ei ole kuulanud,
6
siis ma talitan selle kojaga nagu Siiloga ja teen sellesinase linna kirumissõnaks kõigile maa rahvaile!
7
Ja preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas kuulsid Jeremijat rääkivat neidsinaseid sõnu Jehoova kojas.
8
Ja kui Jeremija oli rääkinud lõpuni kõik, mis Jehoova oli käskinud rääkida kogu rahvale, siis preestrid ja prohvetid ja kogu rahvas võtsid tema kinni, üteldes: "Sa pead surema!
9
Mispärast sa kuulutad Jehoova nimel ja ütled: Seesinane koda saab Siilo sarnaseks ja see linn jääb tühjaks, kus ei ole elanikke?" Ja kogu rahvas Jehoova kojas kogunes Jeremija vastu.
10
Kui Juuda vürstid kuulsid neid sõnu, siis nad läksid kuningakojast üles Jehoova kotta ja istusid Jehoova uue värava suhu.
11
Ja preestrid ja prohvetid rääkisid vürstidele ja kogu rahvale, üteldes: "See mees on surmaotsuse väärt, sest ta on prohvetlikult kuulutanud selle linna kohta, nagu te oma kõrvaga olete kuulnud!"
12
Aga Jeremija rääkis kõigile vürstidele ja kogu rahvale, üteldes: "Jehoova on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud!
13
Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Jehoova, oma Jumala häält, siis Jehoova kahetseb õnnetust, mida ta teile on tõotanud!
14
Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie silmis on hea ja õige!
15
Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis tõmbate süütuma vere iseeneste ja selle linna ja ta elanike peale, sest Jehoova on tõesti läkitanud mind teie juure, et räägiksin teie kõrvu kõik need sõnad!"
16
Siis ütlesid vürstid ja kogu rahvas preestritele ja prohvetitele: "See mees ei ole surmaotsuse väärt, sest ta on meile rääkinud Jehoova, meie Jumala nimel!"
17
Ja mehed maa vanemate hulgast tõusid ning rääkisid tervele rahvakogule, üteldes:
18
"Miika, moorastlane, kuulutas prohvetlikult Juuda kuninga Hiskija päevil ja rääkis kogu Juuda rahvale, üteldes: "Nõnda ütleb vägede Jehoova: Siion küntakse põlluks, Jeruusalem muutub varemeiks ja templimägi metsastunud künkaks!"
19
Kas Juuda kuningas Hiskija ja kogu Juuda teda sellepärast kohe surmasid? Eks ta kartnud Jehoovat ja leevendanud Jehoova palet, nõnda et Jehoova kahetses õnnetust, mida ta neile oli tõotanud? Ja meie peaksime valmistama oma hingedele selle suure õnnetuse!"
20
Aga oli ka keegi mees, Uurija, Semaja poeg Kirjat-Jearimist, kes Jehoova nimel prohvetlikult kuulutas, ja tema kuulutas selle linna ja maa kohta kõigiti sarnaselt Jeremija sõnadele.
21
Aga kui kuningas Joojakim ja kõik ta ihukaitsjad ja kõik vürstid kuulsid tema sõnu, siis püüdis kuningas teda surmata; aga Uurija kuulis sellest, kartis ja põgenes ning jõudis Egiptusesse.
22
Siis kuningas Joojakim läkitas mehed Egiptusesse: Elnatani, Akbori poja ja ühes temaga mehi Egiptusesse.
23
Ja need tõid Uurija Egiptusest ära ning viisid ta kuningas Joojakimi juure; ja see lõi tema maha mõõgaga ning viskas ta laiba lihtrahva hauda.
24
Tõepoolest oli Jeremijaga Ahikami, Saafani poja käsi, nõnda et teda ei antud rahva kätte surmata.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja valitsuse alguses tuli Jeremijale Jehoovalt see sõna; ta ütles:
2
"Jehoova ütles mulle nõnda: Valmista enesele köidikud ja ikkepuud ning pane need enesele kaela!
3
Läkita siis sõna Edomi kuningale, Moabi kuningale, ammonlaste kuningale, Tüürose kuningale ja Siidoni kuningale käskjalgade kaudu, kes tulevad Jeruusalemma Juuda kuninga Sidkija juure,
4
ja käsi neid ütelda oma isandaile: Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Ütelge oma isandaile nõnda:
5
Mina olen teinud maa, inimesed ja lojused, kes maa peal on, oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarre abil, ja ma annan need sellele, kes minu silmis õige on!
6
Ja nüüd ma annan kõik needsinased maad oma sulase, Paabeli kuninga Nebukadnetsari kätte, ja ma annan temale ka metselajad teda teenima!
7
Ja kõik rahvad peavad teenima teda ja tema poega ja pojapoega, kuni tuleb temagi aeg ja paljud rahvad ja suured kuningad sunnivad tedagi teenima!
8
Ja seda rahvast ja seda kuningriiki, kes ei taha teenida teda, Paabeli kuningat Nebukadnetsarit, ja kes ei anna oma kaela Paabeli kuninga ikke alla, seda rahvast ma nuhtlen mõõga ja nälja ja katkuga, ütleb Jehoova, kuni ma teen neile lõpu tema käe läbi!
9
Ja teie ärge kuulake oma prohveteid ja ennustajaid ning unenägusid, samuti mitte märkide seletajaid ja nõidu, kes teile räägivad ja ütlevad: Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!
10
Sest nemad kuulutavad teile valet, selleks et teid eemaldada teie omalt maalt, et mina peaksin teid ära tõukama, mistõttu te hukkute!
11
Aga selle rahva, kes viib oma kaela Paabeli kuninga ikke alla ja teenib teda, ma jätan ta omale maale, ütleb Jehoova, ja ta saab seda harida ning seal elada!
12
Ja Juuda kuningale Sidkijale ma rääkisin kõik needsamad sõnad, üteldes: Andke oma kaelad Paabeli kuninga ikke alla ja teenige teda ja tema rahvast, siis te jääte elama!
13
Miks peaksite surema, sina ja su rahvas mõõga, nälja ja katku läbi, nõnda nagu Jehoova on tõotanud rahvale, kes ei taha teenida Paabeli kuningat?
14
Ja ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile räägivad ja ütlevad: "Te ei hakka teenima Paabeli kuningat!" sest nad kuulutavad teile valet!
15
Sest mina ei ole neid läkitanud, ütleb Jehoova; ometi kuulutavad nad valet minu nimel, selleks et ma tõukaksin teid ära ja et hukkuksite teie ja need prohvetid, kes teile kuulutavad!
16
Ja preestritele ja kogu sellele rahvale ma rääkisin, üteldes: nõnda ütleb Jehoova: Ärge kuulake oma prohvetite sõnu, kes teile kuulutavad, üteldes: "Vaata, Jehoova koja riistad tuuakse nüüd varsti tagasi Paabelist! sest nad kuulutavad teile valet!
17
Ärge kuulake neid, teenige Paabeli kuningat, siis te jääte elama! Miks peaks see linn saama varemeiks?
18
Kui nad siiski on prohvetid ja kui neil on Jehoova sõna, siis nad palugu ometi vägede Jehoovat, et riistu, mis on jäänud Jehoova kotta ja kuningakotta, ei viidaks Paabelisse!
19
Sest nõnda ütleb vägede Jehoova sammaste, vaskmere, aluste ja muude riistade kohta, mis on veel jäänud siia linna,
20
mis Paabeli kuningas Nebukadnetsar ära ei võtnud, kui ta Jeruusalemast viis Paabelisse vangi Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja ja kõik Juuda ja Jeruusalema suurnikud,
21
sest nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, riistade kohta, mis on jäänud Jehoova kotta ja Juuda kuningakotta ja Jeruusalemma:
22
Need viiakse Paabelisse ja need jäävad sinna selle päevani, mil ma tunnen muret nende pärast, ütleb Jehoova, ja toon need ära ning panen tagasi siia paika!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis ma nüüd ütlen: Kas vahest Jumal on oma rahva hüljanud? Mitte sugugi! Sest minagi olen Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.
2
Jumal ei ole hüljanud oma rahvast, kelle tema on ette ära tunnud. Või kas te ei tea, mis kiri ütleb Eelijast, kuidas tema Jumala ees kaebab Iisraeli pärast, üteldes:
3
"Issand, sinu prohvetid on nad tapnud ja sinu altarid maha kiskunud, ja mina olen üksi üle jäänud, ja nemad tahavad võtta mu elu!"
4
"Aga mis ütleb temale Jumala vastus? "Mina olen enesele üle jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees!"
5
Samuti on ka siis praegusel ajal jääk üle jäänud armuvalikut mööda.
6
Aga kui see on armust, siis ei ole see enam tegudest; muidu arm ei oleks arm. Aga kui see on tegudest, siis ei ole see enam arm; muidu tegu ei oleks enam tegu.
7
Mis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud; ent äravalitud on selle saavutanud ja teised on paadunud,
8
nõnda nagu on kirjutatud: "Jumal on neile annud uimuse vaimu, silmad mitte nägema ja kõrvad mitte kuulma tänapäevani!"
9
Ja Taavet ütleb: "Nende laud saagu neile püüdepaelaks ja lõksuks ja pahanduseks ja kättemaksuks!
10
Nende silmad saagu pimedaks, et nad ei näeks, ja murra nende selg kõveraks jäädavalt!"
11
Ma ütlen nüüd: Ega nad ole komistanud selleks, et langeda? Ei sugugi mitte! Vaid nende eksimise läbi tuleb pääste paganaile, et paganad teeksid neid kadedaks.
12
Aga kui nende eksimine on maailma rikkus ja nende kahju paganate rikkus, saati siis nende täisarv!
13
Mina aga kõnelen teile, paganaile! Sest sedavõrd kui ma olen paganate apostel, austan ma oma ametit,
14
et võiksin kuidagi õhutada neid, kes on mu liha ja veri, ja mõned nende seast päästa.
15
Sest kui juba nende hülgamine on maailma lepitus, mis on siis nende vastuvõtt muud kui surnuist ellusaamine?
16
Aga kui uudsevili on püha, siis on ka taigen püha; ja kui juur on püha, siis on ka oksad pühad.
17
Kui nüüd okstest mõned on ära murtud ja sina, kes olid metsõlipuu, oled jätkatud nende asemele ja oled ühes nendega osa saanud õlipuu mahlakast juurest,
18
siis ära kiitle okste vastu. Ja kui sa kiitled, siis mõtle, et sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind.
19
Sina ehk ütled nüüd: "Oksad on ära murtud, et mind külge jätkataks!"
20
Õige küll! Uskmatuse pärast on nad ära murtud; aga sina püsid usu läbi. Ära saa omas meeles suureliseks, vaid karda!
21
Sest kui Jumal ei säästnud loodud oksi, ega ta sindki säästa!
22
Sellepärast vaata Jumala heldust ja valjust; valjust küll nende vastu, kes on langenud; aga heldust sinu vastu, kui sa püsid helduses, muidu sindki raiutakse maha!
23
Aga nemadki, kui nad ei jää uskmatusse, jätkatakse puu külge; sest Jumal võib nad jälle külge jätkata.
24
Sest kui sina loomulikust metsõlipuust oled ära lõigatud ja loomu vastu oled jätkatud väärisõlipuu külge, saati siis, et nemad kui loodud oksad, jätkatakse iseeneste õlipuu külge.
25
Sest mina ei taha, vennad, et teile jääks teadmatuks see saladus - et teie ei oleks eneste meelest targad - et Iisraelile osalt on tulnud paadumus, kuni paganate täisarv on läinud sisse,
26
ja kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: "Siionist tuleb Päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse.
27
Ja see on minu leping nendega, kui ma ära võtan nende patud!"
28
Evangeeliumi poolest on nad küll vaenlased teie pärast, aga valiku poolest on nad armastatud esiisade pärast.
29
Sest Jumal ei võta tagasi oma armuande ja kutsumist!
30
Sest otsegu teie muiste olite Jumalale sõnakuulmatud, aga nüüd olete armu saanud nende sõnakuulmatuse läbi,
31
nõnda on nüüd ka nemad sõnakuulmatud, et ka nemad nüüd teile osaks saanud armu kaudu saaksid armu.
32
Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et ta armu annaks kõikidele.
33
Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!
34
Sest kes on ära tunnud Issanda meele? Või kes on olnud tema nõuandja?
35
Või kes on temale midagi enne annud, et temale peaks jälle tasutama?
36
Sest tema seest ja tema läbi ja tema poole on kõik asjad. Temale olgu au igavesti! Aamen.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus.
2
Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine.
3
Sest selle armu läbi, mis mulle on antud, ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.
4
Sest otsegu meil ühes ihus on palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama töö,
5
nõnda oleme meiegi paljud üks ihu Kristuses, aga üksikult igaüks üksteise liikmed.
6
Aga meil on armu mööda, mis meile antud, mõnesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu mõõtu mööda;
7
olgu hoolekanne, mis toimugu hoolekandeametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetamisametis;
8
manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis; kes teistele annetab, andku siira südamega; kes teisi juhatab, olgu hoolas; kes vaeseid hooldab, tehku seda rõõmuga.
9
Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse!
10
Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!
11
Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat!
12
Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, püsivad palves!
13
Võtke osa pühade puudusest; püüdke olla külalislahked.
14
Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad! Õnnistage ja ärge needke!
15
Olge rõõmsad rõõmsatega, nutke nutjatega!
16
Mõtelge ühesuguselt üksteise suhtes! Ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole; ärge olge eneste meelest targad!
17
Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes!
18
Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.
19
Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: "Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand
20
Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale!
21
Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!
