Flash tuleb sisse lülitada
1
Jehoova näitas mulle, ja vaata, Jehoova templi ette oli pandud kaks korvi viigimarju, pärast seda kui Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli Jeruusalemast vangi viinud Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja, ja Juuda vürstid, samuti sepad ja ehitustöölised, ja oli viinud need Paabelisse.
2
Ühes korvis olid väga head viigimarjad, varajaste viigimarjade sarnased, ja teises korvis olid väga pahad viigimarjad, nii pahad, et need ei kõlvanud süüa!
3
Ja Jehoova küsis minult: "Mida sa näed, Jeremija?" Mina vastasin: "Viigimarju! Head viigimarjad on väga head, aga pahad on väga pahad - nii pahad, et need ei kõlba süüa!"
4
Siis tuli mulle Jehoova sõna; ta ütles:
5
"Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: Otsegu neid häid viigimarju, nõnda hindan ma hästi Juuda vange, kelled ma siit paigast olen läkitanud Kaldeasse!
6
ma heidan silma nende peale heas mõttes ja toon nad tagasi sellele maale! ma ehitan neid ega kisu maha, ja ma istutan neid ega kitku välja!
7
Ja ma annan neile südame mõistmiseks, et mina olen Jehoova! Siis on nemad mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks, sest nad pöörduvad minu poole kõigest südamest!
8
Aga otsegu pahade viigimarjadega, mis on nii pahad, et need ei kõlba süüa, tõesti, nõnda ütleb Jehoova, nõnda talitan ma Juuda kuninga Sidkijaga ja tema vürstidega ja Jeruusalema jäägiga, kes on alles jäänud siia maale või kes elavad Egiptusemaal!
9
Ja ma panen nad hirmutuseks ja õnnetuseks kõigile kuningriikidele maa peal, teotuseks ja kõnekäänuks, pilkesõnaks ja needuseks kõigis paigus, kuhu ma nad tõukan!
10
Ja ma läkitan nende sekka mõõga, nälja ja katku, kuni nad on hävitatud maalt, mille ma olen annud neile ja nende vanemaile!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sõna, mis Jeremijale tuli kogu Juuda rahva kohta Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal, see on Paabeli kuninga Nebukadnetsari esimesel aastal,
2
mis prohvet Jeremija rääkis kogu Juuda rahva ja kõigi Jeruusalema elanike kohta, üteldes:
3
"Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja kolmeteistkümnendast aastast alates kuni tänase päevani nende kahekümne kolme aasta jooksul on mulle tulnud Jehoova sõna ja ma olen teile rääkinud ja rääkinud, aga teie ei ole kuulanud!
4
Ja Jehoova on läkitanud teie juure kõik oma sulased prohvetid, on läkitanud lakkamatult, aga teie ei ole kuulanud ega ole pööranud oma kõrva kuulma,
5
kui ta ütles: Pöördugu ometi igaüks oma kurjalt teelt ja oma kurjadest tegudest, siis te jääte elama maale, mille Jehoova on annud teile ja teie vanemaile muistsest ajast igavesti!
6
Ja ärge käige teiste jumalate järel neid teenides ja kummardades, ja ärge ärritage mind oma kätetööga, siis ma ei tee teile kurja!
7
Aga teie ei kuulanud mind, ütleb Jehoova, vaid ärritasite mind oma kätetööga õnnetuseks teile enestele!
8
Seepärast ütleb vägede Jehoova nõnda: Kuna te ei võtnud kuulda minu sõnu,
9
vaata, siis ma toon kõik põhjamaa suguvõsad, ütleb Jehoova, ja läkitan käsu Paabeli kuningale Nebukadnetsarile, oma sulasele, ja toon nemad selle maa ja ta elanike vastu, ja kõigi nende ümberkaudsete rahvaste vastu! Ja ma hävitan nad ning panen nad jubeduseks ja vilistamise põhjuseks ning igaveseks teotuseks!
10
Ja ma kaotan nende keskelt lustihääle ja rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle, käsikivi mürina ja lambivalguse!
11
Kogu seesinane maa muutub varemeiks, õudseks, ja need rahvad orjavad Paabeli kuningat seitsekümmend aastat!
12
Aga kui seitsekümmend aastat täis saab, siis ma nuhtlen Paabeli kuningat ja sedasinast rahvast, ütleb Jehoova, nende süüteo pärast, ja kaldealaste maad, tehes selle igavesti lagedaks!
13
ma lasen täide minna kõik oma sõnad, mis ma olen rääkinud selle maa kohta, kõik, mis on kirjutatud sellesse raamatusse, mis Jeremija on prohvetlikult kuulutanud kõigi rahvaste kohta!
14
Sest ka nemad peavad orjama paljusid rahvaid ja suuri kuningaid, ja ma tasun neile nende tegude ja kätetöö järele!
15
Sest Jehoova, Iisraeli Jumal, ütles mulle nõnda: Võta seesinane vihaviina karikas minu käest ja jooda sellega kõiki rahvaid, kellede juure ma sind läkitan,
16
et nad jooksid ja tuiguksid ning hulluksid mõõga ees, mille ma läkitan nende sekka!
17
Ja ma võtsin karika Jehoova käest ning jootsin kõiki rahvaid, kellede juure Jehoova mind läkitas:
18
Jeruusalema ja Juuda linnu, selle kuningaid ja vürste, et teha nad varemeiks, jubeduseks, vilistamise põhjuseks ja needuseks, nagu see tänapäeval on;
19
vaaraot, Egiptuse kuningat ja tema sulaseid ja vürste ja kogu ta rahvast;
20
ja kõike segarahvast ja kõiki Uusimaa kuningaid ja kõiki vilistide maa kuningaid ja Askeloni, Assat, Ekroni ja Asdodi jäänuseid;
21
Edomit, Moabit ja ammonlasi;
22
ja kõiki Tüürose kuningaid ja kõiki Siidoni kuningaid ja saarte kuningaid teispoolt merd;
23
ja Dedanit, Teemat, Buusi ja kõiki, kellel on pügatud oimud;
24
ja kõiki Araabia kuningaid ja kõiki kõrves elava segarahva kuningaid;
25
ja kõiki Simri kuningaid, kõiki Eelami kuningaid ja kõiki Meeda kuningaid;
26
ja kõiki põhjamaa kuningaid ligidalt ja kaugelt üksteise järele, ja kõiki maailma kuningriike, mis maa peal on! Ja nende järele peab jooma Seesaki kuningas!
27
Ja ütle neile: Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Jooge ja joobuge, oksendage ja langege maha ja ärge tõuske enam mõõga ees, mille ma läkitan teie sekka!
28
Aga kui nad tõrguvad karikat joomiseks su käest vastu võtmast, siis ütle neile: Nõnda ütleb vägede Jehoova: Te peate jooma!
29
Sest vaata, linnast, millele on pandud minu nimi, ma alustan õnnetuse toomist, ja teie peaksite jääma hoopis karistamata! Te ei jää karistamata, sest mina kutsun mõõga kõigi maa elanike kallale, ütleb vägede Jehoova!
30
Aga sina kuuluta neile prohvetlikult kõik need sõnad ja ütle neile: Jehoova müristab kõrgusest ja toob oma pühast eluasemest kuuldavale oma hääle! Ta müristab võimsasti oma karjamaa kohal, kõigi maa elanike vastu kostab otsegu viinamarjatallajate hüüd!
31
Mürin jõuab maailma ääreni, sest Jehooval on rahvastega riid, ta käib kohut kõige lihaga: ta annab õelad mõõga kätte, ütleb Jehoova!
32
Nõnda ütleb vägede Jehoova: Vaata, õnnetus käib rahvast rahvani ja suur torm tõuseb maa viimseist äärist!
33
Ja sel päeval on Jehoova mahalööduid maa äärest ääreni! Neid ei leinata ja neid ei koristata ega maeta, nad jäävad maa peale sõnnikuks!
34
Uluge, karjased, ja kisendage, püherdage, karja isandad, sest päevad on täis, et teid tappa ja pillutada, ja te langete nagu valitud jäärad!
35
Siis kaob karjastel varjupaik ja karja isandail pakkupääs!
36
Kuule! Karjaste hädakisa ja karja isandate hala! Sest Jehoova laastab nende karjamaad
37
ja elutumaks muutuvad vaiksed vainud Jehoova vihalõõma ees!
38
Otsegu oleks noor lõukoer jätnud oma padriku: sest nende maa muutub õudseks hävitaja mõõga ja Jehoova vihalõõma ees!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ma räägin tõtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus,
2
et mul on suur kurbus ja lõpmatu valu mu südames.
3
Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest,
4
kes on iisraellased, kelledele kuuluvad lapseõigus ja au, ja lepingud ja käsuandmine, ja jumalateenistus ja tõotused,
5
kellede omad on esiisad ja kelledest Kristus on pärit liha poolest, tema, kes on Jumal üle kõige, kiidetud igavesti! Aamen.
6
Aga ei või olla nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja; sest mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael;
7
ka ei ole kõik lapsed selle tõttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on üteldud: "Iisakist loetakse sinu sugu!"
8
See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid tõotuse lapsed arvatakse sooks.
9
Sest tõotuse sõna on see: "Ma tulen jälle aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!"
10
Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta ühest, see on meie esiisast Iisakist, sai käima peale.
11
Sest enne kui kaksikud olid sündinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tõttu -
12
üteldi temale: "Vanem orjab nooremat!",
13
nagu ju on kirjutatud: "Jaakobit ma armastasin, aga Eesavit ma vihkasin!"
14
Mida me nüüd ütleme? Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi!
15
Sest ta ütleb Moosesele: "Ma olen armuline, kellele ma olen armuline, ja halastan, kelle peale ma halastan!"
16
Nõnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.
17
Sest Kiri ütleb vaaraole: "Just selleks ma olen sind õhutanud, et sinus näidata oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas!"
18
Nõnda ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab.
19
Sa ehk ütled nüüd mulle: "Miks ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna tema tahtele?"
20
Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, ütleb oma tegijale: "Miks sa mu nõnda tegid?"
21
Või ei ole potissepal meelevalda savi ühest ja samast segust teha ühe astja õilsaks, teise halvaks otstarbeks?
22
Eks Jumal, tahtes osutada oma viha ja teha teatavaks oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks,
23
ja teinud seda selleks, et ilmutada oma au rikkust armuastjate vastu, milled ta ette oli valmistanud aulisteks,
24
nõnda nagu tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast?
25
Nõnda nagu ta ütleb ka Hoosea raamatus: "Ma tahan hüüda omaks rahvaks neid, kes ei olnud mu rahvas, ja oma armsaks seda, kes ei olnud mulle armas;
26
ja sünnib, et seal paigas, kus neile üteldi: Teie ei ole minu rahvas! Hüütakse neid elava Jumala lapsiks!"
27
Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: "Kuigi Iisraeli laste arv oleks otsegu mereliiv, pääseb sellest ainult jääk;
28
sest lõplikult ja kiiresti teostab Issand oma sõna maa peal!"
29
Ja nõnda nagu Jesaja on ette ütelnud: "Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!"
30
Mis me siis nüüd ütleme? Seda, et paganad, kes õigust ei taotlenud, on kätte saanud õiguse, ent õiguse, mis tuleb usust.
31
Aga Iisrael, kes taotles õiguse käsku, ei ole käsku kätte saanud!
32
Mispärast? Sellepärast et taotlus ei olnud usust, vaid otsegu tegudest; nad tõukasid endid vastu komistuskivi,
33
nõnda nagu on kirjutatud: "Vaata, ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub temasse, ei jää häbisse!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Vennad, minu südame hea meel ja palve Jumala poole nende eest on, et nad õndsaks saaksid!
2
Sest ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes, kuid mitte õiget tunnetust mööda;
3
sest kui nad ei mõista Jumala õigust ja püüavad üles seada oma õigust, siis ei ole nad alistunud Jumala õigusele.
4
Sest käsu lõppsiht on Kristus õiguseks igaühele, kes usub.
5
Sest Mooses kirjutab õigusest, mis tuleb käsust, et inimene, kes seda täidab, elab sellest.
6
Aga õigus, mis tuleb usust, ütleb nõnda: "Ära ütle oma südames: Kes läheb üles taevasse? See on: Kristust alla tooma;
7
või: Kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!"
8
Vaid mis ta ütleb? "Sõna on sinule ligidal, sinu suus ja sinu südames!" See on usu sõna, mida me kuulutame!
9
Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on tema surnuist üles äratanud, siis sa saad õndsaks!
10
Sest südamega ustakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse õndsuseks.
11
Sest kiri ütleb: "Ükski, kes temasse usub, ei jää häbisse!"
12
Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest üks ja sama on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad.
13
Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.
14
Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda teda, Kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?
15
Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata? Nõnda nagu on kirjutatud: "Kui armsad on nende sammud, kes häid sõnumeid kuulutavad!"
16
Aga mitte kõik ei ole võtnud kuulda evangeeliumi sõna. Sest Jesaja ütleb: "Issand, kes usub meie kuulutust?"
17
Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.
18
Aga ma küsin: Kas nad siis ei ole kuulnud? On küll! "Üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!"
19
Aga ma küsin: Kas Iisrael ei ole teada saanud? Esimesena ütleb Mooses: "Mina ärritan teid rahvaga, kes ei ole rahvas, ja vihastan teid mõistmatu rahvaga!"
20
Ent Jesaja räägib julgesti ja ütleb: "Mind on leidnud need, kes mind ei ole otsinud; ma olen saanud ilmsiks neile, kes mind ei ole nõudnud!"
21
Aga Iisraeli kohta ta ütleb: "Kogu päeva ma sirutan käsi rahva poole, kes ei kuula sõna ja räägib vastu!"
