Flash tuleb sisse lülitada
1
Juuda patt on kirjutatud raudsulega, uurendatud teemanditeravikuga nende südamelauasse ja nende altarisarvede peale!
2
Nõnda nagu nende lapsed, nõnda mäletavad seda ka nende altarid ja viljakustulbad haljaste puude juures, kõrgetel küngastel, mägedel väljal!
3
Sinu varanduse, kõik su tagavarad, su ohvrikünkad ma annan riisutavaiks patu pärast kõigis su rajades!
4
Sa pead oma käe lahti laskma oma pärisosa küljest, mille ma sulle andsin ja ma panen sind teenima su vaenlasi maal, mida sa ei tunne; sest mu vihas on süttinud tuli, mis põleb igavesti!
5
Nõnda ütleb Jehoova: "Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, teeb liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Jehoovast!
6
Tema on otsegu kadakas nõmmel ega näe head tulemas; ta asub kõrve kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal!
7
Õnnistatud on mees, kes loodab Jehoova peale, kelle lootus on Jehoova!
8
Tema on otsegu vee ääre istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast!
9
Süda on kavalam kõigist ja ravimatu - kes seda mõistab?
10
Mina, Jehoova, uurin südant, katsun neerud läbi, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda!
11
Nagu põldpüü, kes haub, mida ta ei ole munenud, on see, kes kogub rikkust ülekohtuselt; pooles eas peab ta selle jätma ja oma elu lõpus on ta jõle!
12
Aujärg, kõrge algusest peale, on meie pühamu paik!
13
Jehoova, Iisraeli lootus! Kõik, kes sind hülgavad, jäävad häbisse! Kes sinust taganevad, kirjutatakse liiva, sest nad on jätnud maha elava vee allika Jehoova!
14
Tee mind terveks, Jehoova, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus!
15
Vaata, nad ütlevad mulle: "Kus on Jehoova sõna? Mingu see ometi täide!"
16
Mina ei ole sind painanud kurja kavatsusega ega ole soovinud õnnetusepäeva! Sa tead, et mis mu huultest on väljunud, see on sinu palge ees!
17
Ära ole mulle hirmutuseks, Sina, mu varjupaik kurjal ajal!
18
Jäägu häbisse mu jälitajad, mind aga ära lase jääda häbisse; tundku nad hirmu, mind aga ära lase hirmu tunda; too nende peale õnnetusepäev ja purusta nad kahekordse purustusega!
19
Jehoova ütles mulle nõnda: Mine ja seisa Rahvaväravas, millest Juuda kuningad käivad sisse ja välja, ja kõigis Jeruusalema väravais,
20
ja ütle neile: Kuulge Jehoova sõna, Juuda kuningad ja kogu Juuda ja kõik Jeruusalema elanikud, kes tulete sisse neist väravaist!
21
Jehoova ütleb nõnda: Hoidke oma hingede pärast, et te ei kanna hingamispäeval koormat ega too seda sisse Jeruusalema väravaist!
22
Ärge viige hingamispäeval koormat välja oma kodadest ja ärge tehke ühtki tööd, vaid pühitsege hingamispäeva nõnda, nagu ma olen käskinud teie vanemaid!
23
Nemad aga ei kuulanud ega pööranud oma kõrva, vaid tegid oma kaela kangeks, et mitte kuulda ja võtta õpetust!
24
Aga kui te tõesti kuulate mind, ütleb Jehoova, ega too hingamispäeval koormat sisse sellesinase linna väravaist, vaid pühitsete hingamispäeva ega tee ühtki tööd,
25
siis tulevad sellesinase linna väravaist sisse kuningad ja vürstid, kes istuvad Taaveti aujärjele, sõites vankreis ja hobuste seljas, nemad ja nende vürstid, Juuda mehed ja Jeruusalema elanikud, ja selles linnas elatakse igavesti!
26
Ja Juuda linnadest ja Jeruusalema ümbrusest, Benjamini maalt, madalmaalt, mägestikust ja Lõunamaalt tulevad põletus-, tapa- ja roaohvrite ning viiruki toojad, Jehoova kotta tänuohvri toojad!
27
Aga kui te ei võta mind kuulda, et te peate pühitsema hingamispäeva ja et te ei tohi kanda koormat ega tulla hingamispäeval sisse Jeruusalema väravaist, siis ma süütan selle väravais tule, mis neelab Jeruusalema paleed ega kustu!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sõna, mis Jeremijale tuli Jehoovalt, kes ütles:
2
"Tõuse ja mine alla potissepa kotta, ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu!"
3
Siis ma läksin alla potissepa kotta, ja vaata, ta tegi tööd potikedra juures.
4
Ja kui astja, mida ta savist tegi, potiseppa käes rikki läks, siis ta tegi sellest jälle teise astja, nagu potissepa silmis õigem näis olevat teha.
5
Siis tuli mulle Jehoova sõna; ta ütles:
6
Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Jehoova. Vaata, otsegu savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!
7
Kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda kitkutakse, kistakse ja hävitatakse:
8
aga kui see rahvas, kelle kohta ma rääkisin, pöördub oma kurjusest, siis ma kahetsen kurja, mida ma kavatsesin temale teha!
9
Teine kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda ehitatakse ja istutatakse:
10
aga kui ta teeb kurja minu silmis ega kuula mu häält, siis ma kahetsen head, mida ma temale lubasin teha!
11
Ja nüüd räägi ometi Juuda meestele ja Jeruusalema elanikele ning ütle: Nõnda ütleb Jehoova: Vaata, mina valmistan teile õnnetuse ja pean nõu teie vastu! Pöördugu seepärast igaüks oma kurjalt teelt ja parandagu oma viise ja tegusid!
12
Aga nad vastavad: Asjata! Sest me käime oma nõu järele ja talitame igaüks oma kurja südame paadumuses!
13
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Küsige ometi rahvaste seas, kes on kuulnud sellesarnast? Väga hirmsaid tegusid on teinud Iisraeli neitsi!
14
Kas jätab Liibanoni lumi Sirjoni kalju? Või kuivavad veed, võõrad, külmad, voolavad?
15
Kuid minu rahvas on mind unustanud, nad suitsutavad ebajumalaile! Aga mina panen nad komistama nende teedel, põlistel teedel, käima jalgradadel, sillutamata teel,
16
tehes nende maa õudseks, igavesti põhjuseks vilistada! Igaüks, kes sealt mööda läheb, kohkub ja vangutab pead!
17
Ma pillutan nad vaenlase ees otsegu idatuul, ma näitan neile kukalt aga mitte palet nende õnnetusepäeval!
18
Aga nad ütlevad: "Tulge, peame nõu Jeremija vastu! Sest ei lõpe preestril käsuõpetus, targal nõu ja prohvetil sõna! Tulge, lööme teda ta oma keelega ja paneme tähele igat tema sõna!"
19
Pane tähele mind, Jehoova, ja kuule mu süüdistajate häält!
20
Kas head tasutakse kurjaga? Nad on ju mu hingele augu kaevanud! Tuleta meele, kuidas ma seisin sinu ees, rääkides nende kasuks head, et pöörata nende pealt su viha!
21
Seepärast jäta nende lapsed nälga ja tõuka nad mõõga ette; nende naised jäägu lasteta ja leskedeks, nende mehi tapku katk ja nende noored mehed löödagu sõjas mõõgaga maha!
22
Kuuldagu nende kodadest kisendamist, kui sa äkitselt tood nende kallale röövjõugu! Sest nad on kaevanud minu püüdmiseks augu ja on salaja seadnud mu jalgadele paelu!
23
Aga sina, Jehoova, tead kõiki nende mõrvakavatsusi minu vastu! Ära lepita nende süüd ja ära kustuta nende pattu oma palge eest! Komistagu nad sinu palge ees - talita nendega nõnda oma viha ajal!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami saavutanud olevat?
2
Sest kui Aabraham on õigeks mõistetud tegudest, on temal kiitlemist, kuid mitte Jumala ees.
3
Sest mis ütleb Kiri? "Aabraham uskus Jumalat ja see arvati temale õiguseks!"
4
Aga tegude tegijale ei arvata palka mitte armust, vaid teenet mööda.
5
Aga kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes mõistab õigeks jumalatu, sellele arvatakse tema usk õiguseks,
6
nõnda nagu Taavet kiidab õndsaks inimest, kellele Jumal arvab õiguse osaks ilma tegudeta:
7
"Õndsad need, kellede ülekohus on andeks antud ja kellede patud on kinni kaetud.
8
Õnnis see, kellele Jumal pattu ei arvesta!"
9
Kas nüüd see õndsakskiitmine käib ainult ümberlõigatute kohta või ka ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme, et Aabrahamile usk arvati õiguseks.
10
Kuidas see siis arvati? Kas siis, kui ta oli ümberlõigatu või kui ta oli ümberlõikamatu? Mitte kui ta oli ümberlõigatu, vaid kui ta oli ümberlõikamatu.
11
Ja ümberlõikamise märgi ta sai selle usu õiguse kinnituseks, mis tal oli ümberlõikamata põlves, et ta oleks kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamatutena, et õigus arvatakse ka neile osaks
12
ja et ta oleks ka ümberlõigatute isa, nende isa, kes mitte ainult ei ole ümber lõigatud, vaid ka käivad meie isa Aabrahami usu jälgedes, mis tal oli juba ümberlõikamatuna.
13
Sest see tõotus, et Aabraham saab maailma pärijaks, ei antud temale ega tema soole mitte käsu läbi, vaid usu õiguse kaudu.
14
Sest kui need, kes on käsust, on pärijad, siis on usk tühistatud ja tõotus on tehtud mõjutumaks.
15
Sest käsk toob viha; aga kus ei ole käsku, seal ei ole ka üleastumist.
16
Sellepärast on see usust, et see oleks armust, et tõotus oleks kindel kogu soole, mitte üksnes sellele, mis on pärit käsust, vaid ka sellele, mis on pärit Aabrahami usust, kes on meie kõikide isa -
17
nagu on kirjutatud: "Ma olen sind pannud paljude rahvaste isaks!" - selle Jumala ees, keda ta uskus ja kes teeb elavaks surnud ja kutsub esile olematuid asju otsegu olevaid.
18
Tema uskus üle lootuse lootuses, et ta saab paljude rahvaste isaks vastavalt sõnale: "Nõnda peab olema sinu sugu!"
19
Ja ta ei läinud usus nõdraks tähele pannes oma ihu, mis oli elatanud - oli ta ju umbes saja-aastane - ja et Saara lapsekoda oli surnud.
20
Ent Jumala tõotusest ta ei mõtelnud uskmatuses kaksipidi, vaid sai vägevaks usus, andes Jumalale austust
21
ja olles täiesti julge selles, et Jumal on vägev tegema, mis ta on tõotanud.
22
Sellepärast see arvatigi temale õiguseks.
23
Aga ei ole mitte üksnes tema pärast kirjutatud, et see arvati temale õiguseks,
24
vaid ka meie pärast, kelledele see peab arvatama õiguseks, sest me usume temasse, kes surnuist üles äratas meie Issanda Jeesuse,
25
Kes loovutati meie üleastumiste pärast ja üles äratati meie õigekssaamise pärast.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Et me nüüd oleme usust õigeks saanud, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,
2
kelle läbi me oleme ka usus saanud ligipääsu sellele armule, milles me nüüd oleme, ja kiitleme Jumala au lootusest.
3
Aga mitte üksnes sellest, vaid me kiitleme ka viletsustest, teades, et viletsus saadab kannatlikkuse,
4
ja kannatlikkus saadab püsivuse ja püsivus lootuse;
5
aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.
6
Sest Kristus on, kui me alles nõdrad olime, omal ajal surnud nende eest, kes alles olid jumalatud.
7
Vaevalt ju keegi läheb surma õige eest; ehk mõni küll julgeks surra hea sõbra eest.
8
Ent Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime;
9
kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest.
10
Sest kui meid Jumalaga lepitati tema poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased, kui palju enam päästetakse meid tema elu läbi nüüd, kus me juba oleme lepitatud.
11
Aga mitte ainult seda, vaid me kiitleme ka Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle kaudu me nüüd oleme saanud lepituse.
12
Sellepärast, otsegu ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.
13
Sest patt oli maailmas ka enne käsku, kuid pattu ei arvata süüks seal, kus ei ole käsku.
14
Ometi valitses surm Aadamast Mooseseni ka neid, kes ei olnud pattu teinud samasuguse üleastumisega nagu Aadam, kes oli selle eeltähendus, kes pidi tulema.
15
Aga ka armuanniga ei ole lugu nõnda nagu pattulangemisega; sest kui ühe inimese pattulangemise läbi paljud on surnud, siis on veel palju enam Jumala arm ja and selle ühe Inimese Jeesuse Kristuse armu läbi ülirohkesti saanud osaks neile paljudele.
16
Ja ka anniga ei ole nõnda nagu sellega, mis on tulnud ühe pattulangenu läbi; sest ühest ainsast pattulangemisest on kohus saanud hukkamõistmiseks, aga armuand mitmest pattulangemisest õigeksmõistmiseks.
17
Sest kui ühe inimese pattulangemise tõttu surm on valitsenud selle ühe läbi, kui palju enam peavad need, kes saavad armu ja õiguse anni täiuse, valitsema elus selle ühe, Jeesuse Kristuse läbi.
18
Nõnda siis, otsegu üks langemine on saanud hukkamõistmiseks kõigile inimestele, nõnda saab ka üks õiguse täitmine kõigile inimestele elu õigustuseks.
19
Sest otsegu tolle ühe inimese sõnakuulmatuse läbi paljud on saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese sõnakuulelikkuse läbi paljud õigeks.
20
Aga käsk tuli kõrvalt sisse, et langemine saaks suuremaks. Ent kus patt on suurenenud, seal on ka arm saanud ülirohkeks,
21
et otsegu patt on valitsenud surmas, samuti ka arm valitseks õiguse kaudu igaveseks eluks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.
