A A A
Lugemiskava
Piibli versioon

Jeremija peatükk 13

Flash tuleb sisse lülitada
1
Jehoova ütles mulle nõnda: "Mine ja osta enesele linane vöö ja pane see niuete ümber, aga ära vii seda vette!"
2
Ja ma ostsin Jehoova sõna peale vöö ning panin selle enesele niuete ümber.
3
Siis tuli Jehoova sõna mulle teist korda; ta ütles:
4
"Võta vöö, mille sa ostsid, mis sul niuete ümber on, ja võta kätte ning mine Frati jõe ääre ja peida see seal kaljulõhesse!"
5
Ja ma läksin ning peitsin selle Frati jõe ääre, nagu Jehoova mind oli käskinud.
6
Ja kui hea tükk aega oli möödunud, ütles Jehoova mulle: "Võta kätte, mine Frati jõe ääre ja võta sealt vöö, mille ma sind käskisin sinna peita!"
7
Siis ma läksin Frati jõe ääre ja kaevasin ning võtsin vöö paigast, kuhu ma selle olin peitnud, ja vaata, vöö oli rikutud, see ei kõlvanud kuhugi!
8
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
9
"Nõnda ütleb Jehoova: Selsamal kombel ma hävitan Juuda kõrkuse ja Jeruusalema kõrkuse, mis on suur!
10
Seesinane paha rahvas, kes ei taha mu sõna kuulda, kes elab oma südame paadumuses ja käib teiste jumalate järel, et neid teenida ja kummardada, saab selle vöö sarnaseks, mis ei kõlba kuhugi!
11
Sest nagu vöö kinnistub mehe niudeil, nõnda ma kinnistasin enesele kogu Iisraeli soo ja kogu Juuda soo, ütleb Jehoova, et nad oleksid mulle rahvaks, kuulsuseks, kiituseks ja ehteks; aga nad ei kuulanud!
12
Seepärast ütle neile see sõna: Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: Iga kruus täidetakse viinaga. Ja kui nad sulle ütlevad: Kas me tõesti ise ei tea, et iga kruus täidetakse viinaga?
13
siis vasta neile: Nõnda ütleb Jehoova: Vaata, ma täidan joomauimaga kõik selle maa elanikud, kuningad, kes istuvad Taaveti aujärjel, preestrid, prohvetid ja kõik Jeruusalema elanikud,
14
ja ma purustan nad üksteise vastu, isad ja pojad üheskoos, ütleb Jehoova! Mina ei tunne kaasa, ei kurvasta ega halasta, nõnda et jätaksin nad hävitamata!
15
Kuulge ja kuulatage, ärge suurustage, sest Jehoova on rääkinud!
16
Andke au Jehoovale, oma Jumalale, enne kui saabub pimedus ja enne kui teie jalad hämaruses tõuklevad vastu mägesid! Te ootate küll valgust, aga tema teeb selle surmavarjuks, muudab pilkaseks pimeduseks!
17
Aga kui te seda ei kuule, siis mu hing nutab salajas teie kõrkuse pärast: nutab kibedasti ja mu silmist voolavad pisarad, et Jehoova kari viiakse vangi!
18
Ütle kuningale ja kuningannale: "Istuge alamale, sest teil on peast langenud teie tore kroon!"
19
Lõunamaa linnad on suletud ja avajat ei ole! Kogu Juuda viiakse vangi, viiakse vangi tervenisti!
20
"Tõstke oma silmad üles ja vaadake, kuidas nad tulevad põhja poolt! Kus on kari, mis sulle oli antud, su ilusad pudulojused?
21
Mis sa siis ütled, kui ta paneb sulle valitsejaiks need, keda sa ise harjutasid enesele armukesteks? Küllap sind valud valdavad otsegu sünnitajat naist!
22
Ja kui sa mõtled oma südames: "Mispärast see juhtub mulle?" siis: sinu suure süü pärast tõstetakse üles su hõlmad, saavad vägivalda tunda su kannad!
23
Kas etiooplane saab muuta oma nahka või panter oma täppe? Muidu saaksite head teha ka teie, kes olete harjunud kurja tegema!
24
Ma pillutan teid, nagu lendlevaid kõrsi kõrve tuules!
25
See on sinu liisk sinu mõõdetud osa minult, ütleb Jehoova, sest sa oled unustanud mind ja oled lootnud vale peale!
26
Nõnda minagi tõstan üles su hõlmad su näo peale, et nähtaks su häbi,
27
su abielurikkumist ja su hirnumist, su häbiväärset kõlvatust! Välja küngastel ma olen näinud su jäledusi! Häda sulle, Jeruusalem! Ei sina saa puhtaks! Kui kaua see veel kestab?"

Jeremija peatükk 14

Flash tuleb sisse lülitada
1
Jehoova sõna, mis Jeremijale tuli ühenduses põuaga:
2
"Juuda leinab, ta väravad jäävad tühjaks, leinates lamatakse maas, Jeruusalemast tõuseb hädakisa!
3
Nende suurnikud läkitavad oma alamaid vee järele; need lähevad kaevude juure, aga ei leia vett - nende astjad tulevad tühjalt tagasi! Neil on häbi ja nad tunnevad piinlikkust ning katavad oma pead!
4
Põllul töötajad on kohkunud, et maal ei ole vihma, põllumehed häbenevad, katavad oma pead!
5
Koguni poeginud emahirv väljal jätab maha oma vasika, sest värsket rohtu ei ole!
6
Ja metseeslid seisavad tallermail, ahmivad õhku nagu Å¡aakalid; nende silmad tuhmuvad, sest rohtu ei ole!
7
Kui meie süüteod tunnistavad meie vastu, siis talita, Jehoova, oma nime pärast! Sest meie taganemisi on palju, me oleme pattu teinud sinu vastu!
8
Sina, Iisraeli lootus, tema päästja hädaajal! Mispärast sa oled nagu võõras maal või nagu rändur, kes lööb telgi üles ainult ööbimiseks?
9
Mispärast sa oled nagu jahmunud mees, nagu keegi, kes on võimetu päästma? Ja ometi oled sa meie keskel, Jehoova! Meile on pandud sinu nimi, ära jäta meid maha!
10
Nõnda ütleb Jehoova selle rahva kohta: Nii on siis neile meeldinud hulkuda, nad ei ole säästnud oma jalgu; seepärast ei ole Jehooval neist hea meel, ta meenutab nüüd nende süüd ja nuhtleb nende patte!
11
Ja Jehoova ütles mulle: Ära palu sellesinase rahva eest tema heaks!
12
Kuigi nad paastuvad, ei kuule ma nende hüüdu; ja kuigi nad ohverdavad põletusohvreid ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel, vaid ma teen neile lõpu mõõga, nälja ja katkuga!
13
Siis ma ütlesin: Oh, Issand Jehoova! Vaata, prohvetid ütlevad neile: Te ei näe mõõka ega tule teile nälga, sest mina annan teile siin paigas püsiva rahu!
14
Aga Jehoova ütles mulle: Prohvetid kuulutavad minu nimel valet! Mina ei ole neid läkitanud, ei ole neid käskinud ega nendega rääkinud; nad kuulutavad teile vale nägemusi, tühiseid ennustusi ja oma südame pettekujutlusi!
15
Seepärast ütleb Jehoova prohvetite kohta, kes kuulutavad minu nimel, kuigi ma ei ole neid läkitanud, ja kes ütlevad, et sellele maale ei tule mõõka ja nälga, nõnda: Mõõga ja nälja läbi hukkuvad need prohvetid!
16
Ja rahvas, kellele nad kuulutavad, heidetakse Jeruusalema uulitsaile nälja ja mõõga läbi ning ükski ei mata neid - nemad, nende naised, nende pojad ja tütred! Ja mina valan nende peale nende eneste kurjuse!
17
Ja ütle neile see sõna: Minu silmist voolavad pisarad ööd ja päevad ega lakka, sest neitsi, mu rahva tütar, on vigastatud raske vigastusega, täiesti ravimatu haavaga!
18
Kui ma lähen väljale, siis vaata: mõõgaga tapetud! Ja kui ma tulen linna, siis vaata: näljatõved! Aga niihästi prohvetid kui preestrid hulguvad maal ega tea midagi!
19
Kas oled Juuda hoopis hüljanud? Või su hing Siionist tüdinud? Mispärast sa oled meid nõnda löönud, et me ei saa terveks? Oodatakse rahu, aga head ei ole, ja paranemise aega, aga vaata: on kohkumus!
20
Me tunneme, Jehoova, oma õelust ja oma vanemate süüd, et oleme pattu teinud sinu vastu!
21
Ära põlga oma nime pärast, ära teota oma aujärge! Pea meeles, ära tee tühjaks oma lepingut meiega!
22
On paganate ebajumalate seas vihmategijaid või annavad taevad piisku iseenesest? Eks see ole sina, Jehoova, meie Jumal? Me loodame sinu peale, sest sina oled kõik selle teinud!

Roomlastele peatükk 1

Flash tuleb sisse lülitada
1
Paulus, Jeesuse Kristuse sulane, kutsutud apostliks, välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi,
2
mille Jumal on enne tõotanud oma prohvetite kaudu pühades kirjades
3
oma pojast - kes liha poolest on sündinud Taaveti soost
4
ja pühaduse vaimu poolest on seatud surnuist ülestõusmise läbi Jumala pojaks väes - Jeesusest Kristusest, meie Issandast,
5
kelle läbi me oleme saanud armu ja apostliameti, et äratada usu sõnakuulelikkust tema nime heaks kõigi rahvaste seas,
6
kellede seast ka teie olete Jeesuse Kristuse poolt kutsutud,
7
kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele: armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
8
Kõigepealt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, et teie usust kiitvalt kõneldakse kogu maailmas.
9
Sest Jumal, keda ma oma vaimus teenin tema poja evangeeliumi kuulutamisega, on mu tunnistaja, kuidas ma lakkamata pean teid meeles,
10
aina oma palvetes anudes, kas ma juba kord Jumala tahtmisel saaksin tulla teie juure.
11
Sest ma igatsen teid näha, et võiksin jagada teile pisut vaimulikku annet teie kinnituseks;
12
see on, et me teie juures üheskoos olles vastastikku ergutaksime üksteist ühise usu, teie ja minu oma läbi.
13
Ja ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et ma sageli olen ette võtnud tulla teie juure, et ma ka teie seas võiksin saata mõnd kasu, nõnda nagu muude paganate seas; aga ma olin tänini takistatud.
14
ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane;
15
siis olen ma omalt poolt valmis ka teile, Roomas asuvaile, evangeeliumi kuulutama.
16
Sest ma ei häbene evangeeliumi; sest see on Jumala vägi õndsakssaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele.
17
Sest temas saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud: "Õige elab usust!"
18
Sest Jumala viha saab ilmsiks taevast kõige inimeste jumalatuse ja ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde ülekohtuga kinni peavad,
19
sellepärast et see, mida teatakse Jumalast, on avalik nende seas; sest Jumal on seda neile avaldanud.
20
Sest tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda,
21
sellepärast et nad Jumalat tundes ei ole teda kui Jumalat austanud ega tänanud, vaid on oma mõtlemistes saanud tühiseks ja nende mõistmatu süda on läinud pimedaks.
22
Kiites endid targaks, on nad saanud jõledaks
23
ja on kadumatu Jumala au vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate sarnase kuju vastu.
24
Sellepärast on Jumal nad annudki nende südamete himudes rüvedusse, oma ihusid ise pilastama.
25
Nemad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui loojat, kes on ülistatud igavesti. Aamen.
26
Sellepärast on Jumal nad annud häbematuisse ihadesse; sest nende naised on vahetanud loomuliku sugulise käitlemise loomuvastasega,
27
ja samuti on ka mehed loobunud loomulikust naise sugulisest käitlemisest ja on oma himus süttinud üksteisest ja teinud rõvedust mees mehega ja kätte saanud iseenestes oma eksimuse palga, mille pidid saama.
28
Ja nagu nad heaks ei arvanud kinni pidada Jumala tunnetamisest, nii on Jumal nad annud hoolimatu meele sisse, tegema seda, mis ei kõlba;
29
nad on täis kõike ülekohut, kurjust, ahnust, tigedust, täis kadedust, mõrva, riidu, kurikavalust; nad on keelekandjad,
30
laimajad, Jumala vihkajad, ülbed, suurelised, hooplejad, leidlikud kurjale, sõnakuulmatud vanemaile,
31
mõistmatumad, lepingu rikkujad, armuheitmatud, halastamatud,
32
kes, ehk nad küll tunnevad Jumala õiguse määrust ja teavad, et need, kes teevad niisuguseid asju, on surma väärt, ei tee mitte ainult sedasama, vaid tunnevad head meelt neist, kes nõnda teevad.