Flash tuleb sisse lülitada
1
Sõna mis, Jeremijale tuli Jehoovalt, kes ütles:
2
"Seisa Jehoova koja väravas ja kuuluta seal seda sõna ning ütle: Kuulge Jehoova sõna, kogu Juuda, kes tulete sisse neist väravaist Jehoovat kummardama!
3
Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Parandage oma eluviise ja tegusid, siis ma jätan teid elama siia paika!
4
Ärge lootke valesõnade peale, kui üteldakse: "See on Jehoova tempel, Jehoova tempel, Jehoova tempel!"
5
Aga kui te tõesti parandate oma eluviise ja tegusid, kui te tõesti teete õigust niihästi ühele kui teisele
6
ega tee liiga võõrale, vaeselelapsele ja lesknaisele, ega vala süütumat verd siin paigas, ega järgne teistele jumalatele teile enestele õnnetuseks,
7
siis ma jätan teid elama siia paika - maale, mille ma andsin teie vanemaile muistsest ajast igavesti!
8
Aga vaata, te loodate valesõnade peale, milledest ei ole kasu!
9
Kas tahate varastada, tappa, abielu rikkuda, valet vanduda ja suitsutada Baalile ning käia teiste jumalate järel, keda te ei tunne,
10
ja siis tulla ning seista minu ees selles kojas, millele on pandud minu nimi, ja ütelda: "Me oleme päästetud! selleks et edasi teha kõiki neid jäledusi?
11
Ons see koda, millele on pandud minu nimi, teie silmis röövlikoobas? Vaata, minagi näen seda seesugusena, ütleb Jehoova!
12
Siis minge ometi minu asupaika, mis oli Siilos, kuhu ma esiti panin elama oma nime, ja vaadake, kuidas ma sellega talitasin oma Iisraeli rahva kurjuse pärast!
13
Ja nüüd, sellepärast et te olete teinud kõiki neid tegusid, ütleb Jehoova, ja kuna ma teile aegsasti rääkisin ja rääkisin, aga teie ei kuulanud, ja kuna ma teid hüüdsin, aga teie ei vastanud,
14
siis ma talitan kojaga, millele on pandud minu nimi, mille peale te loodate, ja paigaga, mille ma olen annud teile ja teie vanemaile, nõnda nagu ma talitasin Siiloga,
15
ja heidan teid ära oma palge eest, nõnda nagu ma heitsin ära kõik teie vennad, kogu Efraimi soo!
16
Aga sina ära palu selle rahva eest ja ära tee nende pärast kisa ega palvet, ja ära käi mulle peale, sest ma ei kuule sind!
17
Eks sa näe, mis nad teevad Juuda linnades ja Jeruusalema uulitsail?
18
Lapsed korjavad puid, isad süütavad tule ja naised sõtkuvad tainast, et valmistada ohvrileibu Taevakuningannale! Ja nad valavad joomaohvreid teistele jumalatele, et mind teotada!
19
Kas nad teotavad mind, ütleb Jehoova! Eks nad teota iseendid oma häbiks?
20
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: Vaata, mu viha ja mu vihalõõm voolab selle paiga peale, inimeste ja lojuste peale, välja puude ja maa vilja peale, ja see põleb kustutamata!
21
Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: Lisage oma põletusohvrid tapaohvritele ja sööge liha!
22
Sest sel päeval, mil ma tõin nad ära Egiptusemaalt, ei rääkinud ma teie vanematega ega annud neile käsku põletus- ja tapaohvri kohta,
23
vaid ma andsin neile selle käsu, üteldes: Kuulake minu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli!
24
Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid oma nõu järele oma kurja südame paadumuses, ja nad läksid tagasi, aga mitte edasi!
25
Alates sellest päevast, mil teie vanemad väljusid Egiptusemaalt kuni tänapäevani, olen ma läkitanud teie juure kõik oma sulased prohvetid - läkitanud päevast päeva -
26
aga nad ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäid kangekaelseiks; nad tegid rohkem paha kui nende vanemad!
27
Ja kui sa neile kõike seda räägid, siis nad ei kuula sind, ja kui sa neid hüüad, siis nad ei vasta sulle!
28
Seepärast ütle neile: See on rahvas, kes ei kuula Jehoova, oma Jumala häält ega võta vastu hoiatust! Tõde on kadunud ja hävinud nende suust!
29
Lõika oma juuksed ja viska need ära, ja alusta nutulaulu tallermail, sest Jehoova on põlanud ja hüljanud oma vihaaluse sugupõlve!
30
Sest Juuda lapsed on kurja teinud minu silmis, ütleb Jehoova! Nad on asetanud oma jäledused kotta, millele on pandud minu nimi, ja on selle roojastanud!
31
Ja nad on ehitanud Põletuspaiga ohvrikünkad, mis on Ben-Hinnomi orus, et põletada tules oma poegi ja tütreid, mida mina ei ole käskinud ja mis mulle ei ole meelegi tulnud!
32
Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil enam ei ütelda Põletuspaik ja Ben-Hinnomi org, vaid Tapaorg, ja Põletuspaika maetaksegi, sest muud paika ei ole!
33
Ja selle rahva laibad saavad roaks taeva lindudele ja maa loomadele, aga peletajat ei ole!
34
Ja ma lõpetan Juuda linnadest ja Jeruusalema uulitsailt lustihääle ja rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle, sest maa muutub varemeiks!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel ajal, ütleb Jehoova, võetakse Juuda kuningate luud ja tema vürstide luud, preestrite luud ja prohvetite luud ja Jeruusalema elanike luud nende haudadest välja
2
ja laotatakse päikese ja kuu ja kogu taevaväe ette, mida nad armastasid ja mida nad teenisid, mille järel nad käisid ja mille poole nad pöördusid ja mida nad kummardasid; neid ei korjata enam kokku ega maeta, need jäävad maa peale sõnnikuks!
3
Ja surm on eelistatum elust kogu sellele jäägile, mis sestsinasest pahast suguvõsast järele jääb kõigis paigus, kuhu ma pillutan selle jäägi, ütleb vägede Jehoova!
4
Ja ütle neile: Nõnda ütleb Jehoova: Eks langenu tõuse üles? Eks lahkunu pöördu tagasi?
5
Mispärast jääb seesinane rahvas, Jeruusalem, igavesti lahkunuks? Nad hoiavad pettusest kinni, nad tõrguvad pöördumast!
6
ma olen tähele pannud ja kuulnud: nad ei räägi õigust! Mitte ükski ei kahetse oma kurjust, et ta mõtleks: "Mis ma olen teinud!" Igaüks taganeb joostes, nagu kihutav hobune lahingus!
7
Isegi toonekurg taeva all teab oma seatud aega, turteltuvi, pääsuke ja rästas panevad tähele oma tulemisaega, aga minu rahvas ei tunne Jehoova seadust!
8
Kuidas te võite ütelda: "Me oleme targad ja meil on Jehoova käsuõpetus?" Tõesti! Vaata, kirjatundjate valesulg on teinud selle valeks!
9
Targad jäävad häbisse, nad ehmuvad ja nad tabatakse! Vaata, nad on põlanud Jehoova sõna - mis tarkust võib neil olla?
10
Sellepärast ma annan nende naised teistele, nende põllud vallutajaile! Sest kõik, niihästi väikesed kui suured, ahnitsevad kasu; kõik, niihästi prohvetid kui preestrid, teevad pettust!
11
Ja mu rahva tütre vigastust nad ravivad kerglaselt, üteldes: "Rahu, rahu!" kuigi rahu ei ole!
12
Nad peavad jääma häbisse, sest nad on teinud jäledust! Veel nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust! Seepärast nad langevad langejate hulgas, oma karistuseajal nad komistavad, ütleb Jehoova!
13
ma nopin nad ära sootumaks, ütleb Jehoova! Ei jää viinamarju viinapuule ega viigimarju viigipuule ja lehed närtsivad! Ja mis ma neile olen annud, läheb neist mööda!
14
"Miks me siin istume? Kogunegem ja mingem kindlustatud linnadesse ning vaikigem seal, sest Jehoova, meie Jumal, teeb meid vaikseiks ja joodab mürgiveega, sest me oleme pattu teinud Jehoova vastu!"
15
Oodatakse rahu, aga head ei ole, paranemise aega, aga vaata, on kohkumus!
16
Daanist kuulukse tema hobuste nooskumist, tema täkkude hirnumisest väriseb kogu maa! Nad tulevad ja söövad maa ühes kõigega, linna ja selle elanikud!
17
Sest vaata, ma läkitan teie sekka madusid, mürkmadusid, kelledesse ei mõju lausumine, ja need salvavad teid, ütleb Jehoova!
18
Mu piin on ravimatu! Mu süda on haige!
19
Vaata, mu rahva tütre appihüüd kaugelt maalt: "Kas Jehoova ei ole Siionis või ei ole seal selle kuningas?" Miks nad mind on ärritanud oma nikerdatud kujudega, võõraste ebajumalatega?
20
"Lõikus on lõppenud, suvi on möödunud, aga meid ei ole päästetud!"
21
Oma rahva tütre vigastuse pärast ma olen murdunud; ma olen kurb, mind on haaranud hirm!
22
Kas Gileadis ei ole vaiku või ei ole seal ravijat? Miks ei ole siis toimunud mu rahva tütre tervistumine?
23
Kes annaks, et mu peas oleks vett ja mu silmad oleksid pisarate allikas? Siis ma nutaksin päevad ja ööd oma rahva tütre mahalöödute pärast!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Agrippas ütles Paulusele: "Sul on luba enese eest rääkida!" Siis Paulus sirutas oma käe ja kostis enese eest nõnda:
2
"Ma arvan enesele õnneks, kuningas Agrippas, et ma täna sinu ees saan kosta kõigi nende kaebuste pärast, mis juudid tõstavad minu vastu,
3
seda enam, et sa tunned kõiki juutide kombeid ja vaidlusküsimusi. Sellepärast ma palun sind mind kannatlikult kuulata.
4
Minu elukorda mu noorest east alates, kuidas see mul algusest on olnud oma rahva seas Jeruusalemas, teavad kõik juudid,
5
sest nad tunnevad mind algusest peale, kui nad aga tahavad seda tunnistada, et mina kui variser olen elanud meie jumalateenistuse kõige rangemate kommete järele.
6
Ja nüüd ma seisan kohtu ees lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on annud meie esiisadele
7
ja mille täitumist meie kaksteistkümmend suguharu ööd ja päevad alati Jumalat teenides loodavad näha. Selle lootuse pärast, kuningas, tõstavad juudid kaebust minu peale!
8
Mis? Kas teil peetakse uskumatuks asjaks, et Jumal surnuid üles äratab?
9
Ka mina ise olin arvamisel, et ma pean kõikepidi vastu panema Jeesuse Naatsaretlase nimele,
10
mida ma ka tegin Jeruusalemas. Ma panin palju pühi inimesi vangi, kui ma ülemailt preestreilt olin saanud selleks loa. Ja kui need tapeti, andsin mina oma hääle selle poolt.
11
Ja ma nuhtlesin neid sageli kõigis kogudusekodades ja sundisin neid pilkama Jumalat ning olin päris hull nende vastu neid taga kiusates ka välismaa linnadeni.
12
Ja kui ma ka neis asjus läksin Damaskusesse ülempreestrite volituse ja loaga,
13
siis ma nägin, kuningas, keskpäevaajal tee peal valgust, mis oli heledam kui päike ja paistis taevast minu ja nende ümber, kes ühes minuga teel olid.
14
Aga kui me kõik maha kukkusime, kuulsin ma üht häält mulle heebrea keeli ütlevat: Saul! Saul! Miks sa mind taga kiusad? Sulle läheb raskeks astla vastu takka üles lüüa!
15
Mina aga ütlesin: Kes sa oled, Issand? Issand ütles: Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad!
16
Tõuse siis nüüd üles ja seisa oma jalgel, sest ma olen sulle ilmunud selleks, et ma sind seaksin oma sulaseks ja selle tunnistajaks, kuidas ma veel sulle ilmun ning
17
päästan sind su rahva ja paganate käest, kellede juure ma sind nüüd läkitan
18
avama nende silmi, et nad pimedusest pöörduksid valguse poole ja saatana võimuse alt Jumala poole ning saaksid pattude andeksandmist ja osa nende seas, kes on pühitsetud usu läbi minusse!
19
Sellepärast, kuningas Agrippas, ei olnud ma kuulmatu taevase nägemuse vastu,
20
vaid jutlustasin esiti neile, kes elavad Damaskuses, ja siis neile, kes elavad Jeruusalemas ja kogu Judeamaal, ja paganaile, et nad meelt parandaksid ja pöörduksid Jumala poole ning teeksid õigeid meeleparanduse tegusid.
21
Selle asja pärast on juudid mind kinni võtnud pühakojas ja on püüdnud mind tappa.
22
Aga et ma tänapäevani olen Jumalalt abi saanud, siis ma seisan veel siin ja tunnistan nii väikestele kui suurtele ega ütle muud midagi kui seda, mis prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevasist asjust,
23
et Kristus pidi kannatama ja esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust niihästi juutidele kui paganaile!"
24
Aga kui ta nõnda enese eest kostis, ütles Festus suure häälega: "Paulus, sa jampsid! Suur kirjatarkus paneb sind jampsima!"
25
Aga Paulus ütles: "Auline Festus, ma ei jampsi mitte, vaid ma räägin tõelisi ja mõistlikke sõnu!
26
Sest kuningas teab neid asju küll ja temale mina räägin ka julgesti, sest ma ei arva midagi temale teadmata olevat neist asjust; ei ole ju need nurgas sündinud.
27
Kas sina, kuningas Agrippas, usud prohveteid? ma tean, et sa usud!"
28
Aga Agrippas ütles Paulusele: "Ei puudu palju, sa meelitad mind, et ma saaksin kristlaseks!"
29
Aga Paulus ütles: "Ma sooviksin küll Jumalalt, olgu piskus või paljus, et mitte ainult sina, vaid ka kõik, kes mind täna kuulete, saaksite niisuguseiks nagu mina olen, aga ilma nende köidikuteta!"
30
Siis tõusid üles kuningas ja maavalitseja ja Berniike ning need, kes nendega istusid,
31
ja läksid kõrvale ning rääkisid isekeskis ja ütlesid: "See inimene ei tee midagi, mis oleks surma ja köidikute väärt!"
32
Siis Agrippas ütles Festusele: "Selle inimese oleks võinud lahti lasta, kui ta mitte ei oleks nõudnud keisri kohut!"
