Flash tuleb sisse lülitada
1
Käige läbi Jeruusalema uulitsad, vaadake ometi ja pange tähele, ja otsige ta turgudelt, kas leiate kedagi, kes teeb õigust, kes nõuab tõde, siis ma annan temale andeks!
2
Aga kuigi nad ütlevad: "Nii tõesti kui Jehoova elab! vannuvad nad siiski valet!
3
Jehoova! Eks sinu silmad vaata tõe peale? Sina lõid neid, aga nad ei tundnud valu; Sina hävitasid neid, aga nad ei võtnud õpetust! Nad on teinud oma palged kaljust kõvemaks, nad keelduvad pöördumast!
4
Aga mina mõtlesin: need on ainult viletsad, need on rumalad, sest nad ei tunne Jehoova teed, oma Jumala õigust!
5
ma lähen suurte juure ja räägin nendega, sest nemad tunnevad Jehoova teed, oma Jumala õigust! Aga kõik needki olid murdnud ikke, katki rebinud köidikud!
6
Seepärast tapab neid metsa lõukoer, hävitab lagendiku hunt, luurab panter nende linnu: kes iganes neist väljub, kistakse lõhki! Sest nende üleastumisi on palju, nende taganemised on suured!
7
Kuidas ma võin sulle andeks anda? Su lapsed on mind maha jätnud ja on vandunud nende juures, kes ei olegi jumalad! Mina toitsin neid, aga nad rikkusid abielu ja logelevad pordumajas!
8
Nad on indlevad, kangestunud kürvaga täkud: igaüks hirnub oma ligimese naise järele!
9
Kas ma ei peaks sellepärast karistama? ütleb Jehoova. Kas mu hing ei peaks kätte tasuma niisugusele rahvale?
10
Tungige ta viinamäe astanguile ja hävitage, aga ärge tehke sootumaks lõppu: kõrvaldage ta lokkavad kasvud, sest need ei ole Jehoova omad!
11
Tõesti, nad on olnud väga truuduseta mu vastu, Iisraeli sugu ja Juuda sugu, ütleb Jehoova!
12
Nad on salanud Jehoovat ja on ütelnud: "Tema seda küll ei tee! Meid ei taba õnnetus ja me ei näe mõõka ega nälga!"
13
Ja prohvetid? Neid peetakse tuuleks ja nende sees ei olevat sõna! Sündigu nendega nõnda!
14
Seepärast ütleb Jehoova, vägede Jumal, nõnda: Kuna te olete nõnda rääkinud, vaata, siis ma teen sõnad su suus tuleks ja selle rahva puudeks, et neid põletataks!
15
Vaata, ma toon teie kallale kaugelt ühe rahva, oh Iisraeli sugu! ütleb Jehoova. See on vastupidav rahvas, see on igivana rahvas - rahvas, kelle keelt sa ei oska, ja sa ei mõista, mis ta räägib!
16
Tema nooletupp on nagu lahtine haud, nad kõik on kangelased!
17
Ta sööb su lõikuse ja leiva, ta sööb su pojad ja tütred, ta sööb su pudulojused ja veised, ta sööb su viinapuud ja viigipuud! Ta hävitab mõõgaga su kindlustatud linnad, mille peale sa loodad!
18
Aga ka neil päevil, ütleb Jehoova, ma ei tee teile lõppu!
19
Ja kui küsitakse: "Miks on Jehoova, meie Jumal, meile teinud kõike seda?" siis vasta neile: "Nõnda nagu te mind olete maha jätnud ja olete teeninud võõraid jumalaid omal maal, nõnda te peate teenima võõraid maal, mis ei ole teie oma!"
20
Andke seda teada Jaakobi soole, kuulutage Juudale, üteldes:
21
"Kuulge ometi seda, rumal ja südametu rahvas! Silmad neil on, aga nad ei näe, kõrvad neil on, aga nad ei kuule!
22
Kas te ei karda mind, ütleb Jehoova, kas te ei vabise minu ees, kes olen pannud liiva merele rajaks, igaveseks piiriks, millest see üle ei pääse? Kuigi ta lained kohisevad, ei suuda need midagi; kuigi need mühavad, ei pääse nad üle!
23
Aga sellsinasel rahval on tõrges ja vastupanija süda, nad on ära taganenud ja läinud!
24
Nad ei ütle oma südames: "Kartkem ometi Jehoovat, oma Jumalat, kes annab vihma omal ajal, varajase ja hilise vihma, kes meile hoiab lõikuse nädalaid!"
25
Teie süüteod pöörasid need ära ja teie patud hoidsid hea teist eemal!
26
Sest minu rahva hulgas leidub õelaid: need luuravad kummargil nagu linnupüüdjad, seavad üles püüdepaelu, et püüda inimesi!
27
Otsegu lindudega täidetud puur on nende kojad täis kavalust! Seetõttu on nad saanud suureks ja rikkaks,
28
on läinud lihavaks ja läikivaks! Nad astuvad üle ka selles, mis tõesti on kuri: nad ei aja kohtuasju, vaeselapse kohtuasja, et seda lahendada, ja nad ei mõista õigust vaestele!
29
Kas ma ei peaks sellepärast karistama? ütleb Jehoova. Kas mu hing ei peaks kätte tasuma niisugusele rahvale?
30
Kohutavat ja jäledat sünnib maal:
31
prohvetid kuulutavad valet, preestrid õpetavad nendega käsi-käes ja mu rahvas armastab seda nõnda! Aga mida te teete, kui sellele tuleb lõpp?
Flash tuleb sisse lülitada
1
Põgenege Jeruusalemast, Benjamini lapsed! Puhuge sarve Tekoas ja pange tähis Beet-Keremi kohta, sest põhja poolt paistab õnnetus ja suur häving!
2
Kosutava karjamaaga ma võrdlen Siioni tütart!
3
Tema juure tulevad karjased oma karjadega ja löövad telgid üles tema ümber, nad karjatsevad igaüks oma osa peal!
4
"Pühitsegem tema vastu sõda! Tõuskem ja mingem üles keskpäeva ajal!" "Häda meile, sest päev veereb ja õhtuvarjud pikenevad!"
5
"Tõuskem ja mingem üles öösel ning hävitagem tema paleed!"
6
Sest vägede Jehoova ütleb nõnda: Raiuge puid ja kuhjake piiramisvall Jeruusalema vastu! See on linn, mida tuleb karistada, tema sees on lausa vägivald!
7
Otsegu kaev hoiab värske oma vee, nõnda ta hoiab värske oma kurjuse; tema sees kuulukse ülekohtust ja rüüstamisest, minu palge ees on aina valu ja piin!
8
Lase ennast hoiatada, Jeruusalem, et mu hing ei võõrduks sinust, et ma ei teeks sind lagedaks, asustamata maaks!
9
Nõnda ütleb vägede Jehoova: Iisraeli jääki nopitakse otsegu viinapuu järelnoppimist! Siruta oma käsi võrsete kohale otsegu viinamarja korjaja!
10
Kellele ma peaksin rääkima ja kinnitama, et nad kuuleksid? Vaata, nende kõrvadel on eesnahk, nad ei saa kuulda! Vaata, Jehoova sõna on neile teotuseks, see neile ei kõlba!
11
Mina olen täis Jehoova viha, ma ei suuda seda peatada! Vala see laste peale uulitsal, samuti noorukite jõugu peale; sest kinni võetakse niihästi mees kui naine, niihästi vana kui rauk!
12
Ja nende kojad antakse teistele ühes põldude ja naistega; sest ma sirutan oma käe maa elanike vastu, ütleb Jehoova!
13
Sest pisemast suuremani ahnitseb igaüks neist omakasu, ja prohvetist preestrini teeb igaüks pettust!
14
Ja mu rahva vigastust nad ravivad kerglaselt, üteldes: "Rahu, rahu!" kuigi rahu ei ole!
15
Nad peavad jääma häbisse, sest nad on teinud jäledust! Veel nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust! Seepärast nad langevad langejate hulgas; oma karistuseajal nad komistavad, ütleb Jehoova!
16
Nõnda ütles Jehoova: Astuge teede peale ja vaadake ja küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga! Aga nemad ütlesid: "Me ei käi!"
17
Ma seadsin teile vahimehi: "Kuulge sarvehäält!" Aga nemad vastasid: "Me ei kuule!"
18
Seepärast kuulge, rahvad, ja mõista, kogudus, mis nendega juhtub!
19
Kuule, maa! Vaata, ma toon õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu käsuõpetust!
20
Milleks mulle viiruk, mis tuleb Seebast, ja head kalmused kaugelt maalt? Teie põletusohvrid ei ole mulle meelepärased ja teie tapaohvrid mulle ei kõlba!
21
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Vaata, ma panen komistuskive sellesinasele rahvale, ja nad komistavad nende peale, isad ja pojad üheskoos, naaber hukkub ühes naabriga!
22
Nõnda ütleb Jehoova: vaata, rahvas tuleb põhjamaalt, suur rahvas hakkab liikuma maa viimseist äärist!
23
Nad hoiavad käes ambu ja oda, nad on julmad ega tunne halastust; nende kisa on nagu mere kohin ja nad ratsutavad hobuste seljas; nad on varustatud nagu mehed tapluseks sinu vastu, Siioni tütar!
24
Me oleme kuulnud temast sõnumeid, meie käed on lõtvunud; meid haarab ahastus nagu sünnitajat valu!
25
Ärge minge väljale, ärge käige teed, sest vaenlase mõõk - hirm on kõikjal!
26
Mu rahva tütar! Pane kotiriie vööks ja püherda tuhas, leina nagu ainust poega, tõsta kibedat kaebust, sest äkitselt tuleb hävitaja meile kallale!
27
"Ma olen sind pannud oma rahva proovijaks, uurijaks, et sa õpiksid tundma ja katsuksid järele nende teed!
28
Nad kõik on läinud väga ülekäte, laimu levitajad; nad on vask ja raud, nad kõik on hävitajad!
29
Lõõts on kõrbenud, tules jäi üle ainult tina; asjata sulatati ja sulatati - kurjad ei eraldunud!
30
Neid hüütakse põlatud hõbedaks, sest Jehoova on nad põlanud!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui nüüd Festus oli astunud maavalitseja ametisse, läks ta kolme päeva pärast Kaisareast Jeruusalemma.
2
Ja ülempreestrid ja juutide peamehed esitasid temale kaebuse Pauluse vastu ning pöördusid tema poole,
3
paludes Paulusele seda armu, et ta kutsuks tema Jeruusalemma, sest nad olid nõuks võtnud teda varitseda ja teel ära tappa.
4
Aga Festus vastas, et Paulust peetakse kinni Kaisareas ja et ta ise mõtleb peatselt sinna minna.
5
"Kes nüüd teie seast", ütles ta, "on mõjumehed, need tulgu ühes minuga alla, ja kui sellel mehel on süüd, kaevaku nad tema peale!"
6
Ja kui ta mitte rohkem kui kaheksa või kümme päeva nende juures oli viibinud, läks ta alla Kaisareasse. Ja järgmisel päeval istus ta kohtujärjele ja käskis Pauluse ette tuua.
7
Aga kui ta ette astus, asusid Jeruusalemast tulnud juudid tema ümber ja tõstsid Pauluse vastu mitu rasket kaebust, mida nad ei suutnud tõeks teha.
8
Sest Paulus kaitses ennast, üteldes: "Ei ma ole kuidagi viisi eksinud ei juutide käsu ega pühakoja vastu ega keisri vastu!"
9
Aga Festus tahtis juutidele teha meelehead ning vastas Paulusele nõnda: "Kas sa tahad minna Jeruusalemma ja seal minu ees lasta enese üle kohut mõista neis asjus?"
10
Paulus ütles: "Ma seisan keisri kohtujärje ees, kus mu üle peab kohut mõistetama; juutidele ei ole ma teinud ühtki ülekohut, nõnda nagu sa väga hästi tead. "
11
Sest kui ma midagi ülekohut olen teinud ja seda, mis on surma väärt, siis ma ei tõrgu suremast; aga kui selles, milles need mind süüdistavad, ei ole mitte midagi, siis ei või ükski mind nende kätte anda; mina nõuan keisri kohut!"
12
Siis kõneles Festus Suurkohtu esindajatega ja vastas: "Keisri kohut oled sa nõudnud, keisri ette sa lähed!"
13
Aga mõne päeva pärast tulid kuningas Agrippas ja Berniike Kaisareasse Festust tervitama.
14
Ja kui nad seal mitu päeva olid viibinud, jutustas Festus kuningale Pauluse asjast ning ütles: "Feeliks on siia kinni jätnud ühe mehe,
15
kelle pärast minu Jeruusalemas olles ülempreestrid ja juutide vanemad tulid mu ette ja nõudsid tema hukkamõistmist.
16
Neile ma vastasin, et roomlastel ei ole kommet inimest anda hukata, enne kui süüalune on saanud olla suu suud vastu süüdistajatega ja leidnud võimaluse ennast kaitsta kaebuse vastu.
17
Kui nad nüüd siia kokku tulid, siis ma viivitamata istusin järgmisel päeval kohtujärjele ja käskisin mehe ette tuua.
18
Aga kui kaebajad seisid ta ümber, ei suutnud nad leida ühtki kurja süüd, mida ma ootasin,
19
vaid neil oli mõningaid vaidlusi temaga nende omist usuküsimustest ja kellegi surnud Jeesuse pärast, keda Paulus ütles elavat.
20
Kui ma siis nõutu olin, kuidas seda asja lahendada, küsisin temalt, kas ta ei tahaks minna Jeruusalemma ja seal lasta enese üle kohut mõista neis asjus.
21
Aga kui Paulus nõudis, et teda niikaua kinni peetaks, kuni keisri majesteet teeb otsuse, siis ma käskisin teda kinni pidada seni, kui ma võin tema saata keisri juure."
22
Siis ütles Agrippas Festusele: "Mina isegi tahaksin kuulda seda inimest!" Ja tema ütles: "Homme sa saad teda kuulda!"
23
Kui nüüd Agrippas ja Berniike järgmisel päeval suure toredusega tulid ja kohtukotta läksid ühes ülempealikute ja meestega, kes linnas olid kõige ülemad, siis Festuse sõna peale toodi Paulus ette.
24
Ja Festus ütles: "Kuningas Agrippas ja kõik mehed, kes olete meiega! Te näete siin seda, kelle pärast kogu juutide hulk Jeruusalemas ja siin on mulle peale käinud kisendades, et ta ei peaks enam ellu jääma.
25
Aga kui ma aru sain, et ta pole teinud midagi, mis on surma väärt, ja tema ka ise nõudis majesteedi kohut, tegin ma otsuseks saata tema sinna.
26
Midagi kindlat mul ei ole temast oma isandale kirjutada. Sellepärast ma olen lasknud tema tuua teie ette ja kõigepealt sinu ette, kuningas Agrippas, et mul pärast ülekuulamist oleks midagi kirjutada.
27
Sest minule näib mõttetuna lähetada vangi, ilma et tema vastu tõstetud süüdistust teada antaks!"
