Flash tuleb sisse lülitada
1
On üteldud: Vaata, kui mees saadab ära oma naise ja see läheb tema juurest minema ning saab teisele mehele: kas ta tuleb veel mehe juure? Eks seesinane maa roojastu väga? Sina oled teinud hooratööd paljude armatsejatega ja tahad pöörduda tagasi minu juure! ütleb Jehoova.
2
Tõsta oma silmad üles tallermaade poole ja vaata: kus ei ole sind magatatud? Neid oodates sa istusid teede ääres otsegu araablane kõrves ning roojastasid maad oma hooruse ja pahategudega!
3
Paljud armatsejad peatusid ja said sulle püüniseks: sulle jäi hooranaise laup, sa ei tundnud häbi!
4
Eks sa hüüa nüüd mind: "Mu isa! Sina oled mu noorepõlvesõber!
5
Kas ta igavesti peab viha või on sellepärast alati valvel?" Vaata, nõnda sa räägid, ise aga teed usinasti kurja!
6
Ja Jehoova ütles mulle kuningas Joosija päevil: "Kas oled näinud, mida on teinud see taganeja Iisrael? Ta on käinud igal kõrgel mäel ja iga halja puu all ning on seal teinud hooratööd!
7
Ja ma ütlesin siis, kui ta oli teinud kõike seda: "Pöördu tagasi minu juure!" Aga ta ei pöördunud. Ja seda nägi tema truuduseta õde Juuda.
8
Ta nägi, et ma saatsin ära taganeja Iisraeli ja andsin temale lahutuskirja, sellepärast et ta oli abielu rikkunud. Ometi ei kartnud tema truuduseta õde Juuda, vaid läks ka ise tegema hooratööd.
9
Ja oma kergemeelse hooratööga ta rüvetas maa ning rikkus abielu kivi ja puuga!
10
Sellest hoolimata ei ole tema truuduseta õde Juuda pöördunud minu poole kõigest südamest, vaid on seda teinud pettusega, ütleb Jehoova."
11
Ja Jehoova ütles mulle: "Taganenud Iisrael on osutunud süütumaks kui truuduseta Juuda!
12
Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Jehoova, siis ma ei näita teile enam sünget nägu, sest mina olen armuline, ütleb Jehoova, mina ei pea viha mitte igavesti!
13
Aga tunne oma süüd, et sa oled üles astunud Jehoova, oma Jumala vastu ja oled iga halja puu all ajanud oma põlved laiali võõrastele! Minu häält ei ole te mitte kuulnud, ütleb Jehoova!
14
Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Jehoova, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: linnast ühe ja suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse!
15
Ja ma annan teile karjaseid oma südame järele, ja need karjatsevad teid targasti ja taibukalt.
16
Ja kui neil päevil saab teid sellel maal palju ja te olete viljakad, ütleb Jehoova, siis ei räägita enam Jehoova seaduselaekast ega ole see meeleski, sellele ei mõtelda, sellest ei tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam!
17
Sel ajal nimetatakse Jeruusalema "Jehoova aujärjeks" ja kõik rahvad kogunevad sinna Jehoova nime juure Jeruusalema; ja nad ei käi enam oma kurja südame kanguse järele.
18
Neil päevil läheb Juuda sugu Iisraeli soo juure ja nad tulevad üheskoos põhjamaalt maale, mille mina olen annud pärisosaks teie vanemaile.
19
Ja ma mõtlesin: Küll tahaksin sind panna laste sekka ja anda sulle meeldiva maa, toredaist toredaima pärisosa rahvaste keskel! Ja ma mõtlesin: Sina hüüaksid mind Isaks ega taganeks mu järelt!
20
Aga otsegu naine on truuduseta oma eluseltsilise vastu, nõnda olete teie, Iisraeli sugu, olnud truuduseta minu vastu, ütleb Jehoova!
21
Tallermail kuuldub häält, Iisraeli laste haledat nuttu, sellepärast et nad on käinud vale teed, on unustanud Jehoova, oma Jumala!
22
Pöörduge tagasi, taganenud lapsed, ma teen heaks teie taganemised! "Vaata, me tuleme sinu juure, sest sina oled Jehoova, meie Jumal!
23
Tõesti, petlik on, mis kuuldub küngastelt, lärm mägedel! Tõesti, Jehoovas, meie Jumalas, on Iisraeli pääste!
24
"Häbi on söönud meie vanemate töövilja, meie nooresteast alates, nende pudulojused ja veised: nende pojad ja tütred!"
25
Lamagem siis oma häbis ja meid katku meie teotus, sest me oleme pattu teinud Jehoova, oma Jumala vastu, meie ja meie vanemad oma nooresteast kuni tänapäevani ega ole võtnud kuulda Jehoova, oma Jumala häält!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui sa, Iisrael, pöördud, siis pöördu minu poole, ütleb Jehoova; ja kui sa mu palge eest kõrvaldad oma jäledused, siis sa ei jää kodutumaks!
2
Ja kui sa vannud: "Nii tõesti kui Jehoova elab!" tões, õiguses ja õigluses, siis õnnistavad rahvad endid temaga ja kiitlevad temaga!
3
Sest nõnda ütleb Jehoova Juuda meestele ja Jeruusalemale: Kündke enestele uudismaad ja ärge külvake kibuvitste sekka!
4
Laske endid ümber lõigata Jehoovale ja kõrvaldage oma südamete eesnahad, Juuda mehed ja Jeruusalema elanikud, et mu viha ei süttiks nagu tuli ega põleks, ilma et keegi kustutaks, teie tegude kurjuse pärast!
5
Teatage Juudas ja kuulutage Jeruusalemas ning ütelge: Puhuge maal sarve, hüüdke valjusti ja ütelge: Tulge kokku ja läki kindlustatud linnadesse!
6
Tõstke lipp Siioni poole, põgenege, ärge peatuge! Sest mina toon põhja poole õnnetuse ja suure hävingu!
7
Lõukoer tõuseb oma rägastikust ja rahvaste hävitaja asub teele, väljub oma asupaigast tegema su maad õudseks, su linnu elaniketa varemeiks!
8
Seepärast vöötage endid kotiriidega, kurtke ja kaevake, sest Jehoova vihalõõm ei ole meie pealt pöördunud!
9
Ja sel päeval, ütleb Jehoova, kaob julgus kuningal ja vürstidel, preestrid lõdisevad ja prohvetid on hämmastunud!
10
Aga mina ütlesin: Oh, Issand Jehoova! Sa oled seda rahvast ja Jeruusalema hoopis petnud, üteldes: Teile tuleb rahu! Ometi ulatab mõõk hinge ligi!
11
Sel ajal üteldakse sellele rahvale ja Jeruusalemale: Kuum tuul tuleb kõrve tallermailt mu rahva tütre poole, aga mitte tuulamiseks ega puhastamiseks!
12
Tuul, mis selleks on liiga vali, tuleb minu tarbeks: nüüd kuulutan ka mina neile kohut!
13
Vaata, ta tõuseb pilvede sarnaselt ja ta sõjavankrid on otsegu tuulispea; ta hobused on kotkaist kiiremad! Häda meile, sest me oleme kadunud!
14
Pese oma süda kurjusest, Jeruusalem, et sind saaks päästa; kui kaua sa lased enese sees viibida nurjatumaid mõtteid?
15
Sest hääl teatab Daanist ja kuulutab õudust Efraimi mägestikust:
16
"Teatage rahvaile, vaata, kuulutage Jeruusalemale: piirajad tulevad kaugelt maalt ja tõstavad kisa Juuda linnade vastu!"
17
Need on ta ümber otsegu väljavahid, sellepärast et ta on hakanud mulle vastu, ütleb Jehoova!
18
Sinu tee ja sinu teod on seda sulle teinud; see on sinu kurjuse pärast, et see on nii kibe, et see ulatub su südameni!
19
Mu rind, mu rind, ma väänlen valudes! Oh, mu südameseinad! Mu süda on rahutu mu sees! Ma ei saa vaiki olla, sest mu hing kuuleb sarvehäält, sõjakära!
20
Hävingut kuulutatakse hävingu peale, sest kogu maa rüüstatakse; äkitselt rüüstatakse mu telgid, ühe silmapilguga mu telgiriided!
21
Kui kaua ma pean nägema lippu, kuulma sarvehäält?
22
Sest mu rahvas on meeletu, nad ei tunne mind! Nad on rumalad lapsed, neil ei ole arusaamist; nad on küll targad tegema kurja, aga nad ei mõista teha head!
23
Ma vaatasin maad, ja ennäe, see oli tühi ja paljas; ja vaatasin taevaste poole, aga neil ei olnud valgust!
24
Ma vaatasin mägesid, ja ennäe, need vabisesid ja kõik künkad kõikusid!
25
Ma vaatasin, ja ennäe, ei olnud ühtki inimest ja kõik taeva linnud olid põgenenud!
26
Ma vaatasin, ja ennäe, viljakas maa oli kõrb ja kõik selle linnad maha kistud Jehoova palge ees, tema vihalõõma ees!
27
Sest Jehoova ütleb nõnda: Kõik maa peab saama lagedaks! Ometi ma ei tee lõppu!
28
Seepärast leinab maa ja taevad ülal lähevad mustaks; sest ma olen rääkinud ja otsustanud, ma ei kahetse ega loobu sellest!
29
Ratsanike ja ammuküttide kisa pärast põgeneb kogu linn: nad lähevad padrikuisse, tõusevad kaljudele; iga linn jäetakse maha ja ükski ei ela neis!
30
Aga sina, rüüstatu, mida sa teed? Kuigi sa riietud purpurisse, kuigi sa ehid ennast kuldehetega, kuigi sa suurendad oma silmi värviga, ilustad sa ennast asjata! Su armastajad põlgavad sind ja nõuavad su hinge!
31
Sest ma kuulen häält, nagu oleks keegi sünnitusvaludes, esmakordse sünnitaja ahastust, Siioni tütre häält, kes hingeldab ja ringutab käsi: "Häda mulle, sest mu hing on väsinud tapjate ees!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga viie päeva pärast tuli alla ülempreester Ananias mõnede vanematega ja ühe kõnemehe Tertullusega, ja nad tõstsid maavalitseja ees kaebust Pauluse peale.
2
Kui Paulus ette kutsuti, algas Tertullus oma kaebekõnet ning ütles:
3
"Me oleme sinu kaudu, auline Feeliks, saanud maitsta rahu ja sinu hoolekandel on palju parandusi osaks saanud sellele rahvale. Seda me võtame kõikepidi ja kõigis paigus vastu suure tänuga.
4
Aga et ma sind kauemini ei tülitaks, siis palun sind meid oma lahkust mööda lühidalt kuulata.
5
Me oleme leidnud selle mehe kahjuliku olevat ja naatsaretlaste usulahu eestvedajana juute mässule kihutavat igal pool kogu maailmas.
6
Ta on püüdnud rüvetada isegi pühakoda. Tema me võtsime kinni, [et tema üle kohut mõista meie käsuõpetuse järele.
7
Kuid ülempealik Lüüsias tuli ning võttis ta suure vägivallaga meie käest ära
8
ja käskis tema süüdistajaid tulla sinu juure.] Sa võid ise teda nüüd üle kuulata ja teada saada kõike, milles me teda süüdistame!"
9
Ja juudid ühinesid sellega, tõendades, et see nõnda on.
10
Kui siis maavalitseja Paulusele käega märku andis, et ta räägiks, vastas ta: "Et ma sind mitu aastat kui selle rahva kohtunikku tunnen, siis tahan seda julgemini kosta enese eest.
11
Nagu sa võid teada saada, ei ole rohkem kui kaksteistkümmend päeva sellest, kui ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama.
12
Ei nad ole leidnud mind ühegi inimesega kõnelemast ega rahva seas tüli tõstmast, ei pühakojas, ei kogudusekodades ega linnas;
13
nad ei või ka tõeks teha seda, milles nad nüüd mind süüdistavad.
14
Aga seda ma tunnistan sulle, et ma seda õpetust mööda, mida nad kutsuvad usulahuks, nõnda teenin oma esiisade Jumalat, et ma usun kõike, mis käsuõpetuses ja prohvetite raamatutes on kirjutatud,
15
ja et mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.
16
Ja selles ma püüan alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.
17
Aga nüüd ma tulin mitme aasta pärast tooma annetusi oma rahvale ja ohvriande.
18
Seda tegemast leidsid mind mõned juudid Aasiamaalt, kui ma pühakojas ennast puhastasin ega annud põhjust rahvamurruks või käratsemiseks.
19
Need peaksid siin sinu ees olema ja kaebama, kui neil midagi oleks mu vastu.
20
Või ütelgu need siinolijad ise, kas nad on minust leidnud mingisugust süüd, kui ma seisin Suurkohtu ees,
21
olgu siis selle ainsa sõna, et ma nende seas seistes hüüdsin: Surnute ülestõusmise pärast te mõistate täna kohut minu üle!"
22
Aga Feeliks lükkas asja edasi, sest ta teadis väga hästi, kuidas selle õpetusega lugu on, ja ütles: "Kui ülempealik Lüüsias tuleb siia, siis ma uurin teie asja!"
23
Ja ta käskis pealikut hoida teda vangis, aga kerge vahi all ja mitte takistada omi temale abiks olemast või tema juure tulemast.
24
Mõne päeva pärast tuli Feeliks ühes oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja kutsus Pauluse enese ette ning kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse.
25
Aga kui Paulus kõneles õigusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, ehmus Feeliks ja kostis: "Mine seks puhuks ära; kui mul aega on, kutsun ma sind jälle!"
26
Ühtlasi ta ka lootis Pauluselt raha saada, mistõttu ta teda ka sagedasti kutsus enese juure ja kõneles temaga.
27
Aga kui kaks aastat täis sai, tuli Porkius Festus Feeliksi asemele; ja et Feeliks tahtis teha juutidele meelehead, siis jättis ta Pauluse vangi.
