Flash tuleb sisse lülitada
1
Jeremija, Hilkija poja sõnad, kes oli Benjamini maal Anatotis asuvate preestrite hulgast,
2
kes sai Jehoova sõna Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja päevil, tema valitsuse kolmeteistkümnendal aastal,
3
ja siis veel Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja päevil kuni Juuda kuninga Sidkija, Joosija poja üheteistkümnenda aasta lõpuni, kuni Jeruusalema vangiviimiseni viiendas kuus.
4
Mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
5
"Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast väljusid, pühitsesin ma sind: ma panin sind rahvaile prohvetiks!"
6
Aga mina ütlesin: "Oh Issand Jehoova! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor!"
7
Kuid Jehoova ütles mulle: "Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin!
8
Ära karda neid, sest mina olen sinuga ja päästan sind, ütleb Jehoova!"
9
Ja Jehoova sirutas oma käe ning puudutas mu suud; ja Jehoova ütles mulle: "Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu!
10
Vaata, ma panen sind täna rahvaste ja kuningriikide üle, kitkuma ja rebima, hävitama ja purustama, ehitama ja istutama!"
11
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta küsis: "Mida sa näed, Jeremija?" Mina vastasin: "Ma näen mandlipuu oksa!"
12
Ja Jehoova ütles mulle: "Sa oled õieti näinud, sest mina olen valvas oma sõna teoks tegema!"
13
Ja Jehoova sõna tuli mulle teist korda; ta küsis: "Mida sa näed?" Mina vastasin: "Ma näen hõõguvat sulatusahju, mille pealis paistab põhja poolt!"
14
Ja Jehoova ütles mulle: "Põhja poolt pääseb õnnetus lahti kõigi maa elanike peale!
15
Sest vaata, ma kutsun kõiki suguvõsasid põhjapoolseist kuningriikidest, ütleb Jehoova, ja need tulevad ning asetavad igaüks oma aujärje Jeruusalema väravate suhu ja kõigi selle müüride vastu ümberringi, ja kõigi Juuda linnade vastu!
16
Siis ma mõistan kohut nende üle kõigi nende pahategude pärast, et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele ning kummardasid oma käte töid!
17
Aga sina vööta oma niuded, võta kätte ja räägi neile kõik, mida ma sind käsin! Ära kohku nende ees, et mina sind nende ees ei peaks kohutama!
18
Ja mina, vaata, panen sind täna kindlustatud linnaks ja raudsambaks ning vaskmüüriks kogu maa vastu - Juuda kuningate, selle vürstide, preestrite ja maa rahva vastu!
19
Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Jehoova, ja päästan sind!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja mulle tuli Jehoova sõna; ta ütles:
2
"Mine ja kuuluta Jeruusalema kuuldes ning ütle: Nõnda ütleb Jehoova: ma mäletan su nooreea kiindumust, su mõrsjapõlve armastust, kui sa käisid mu järel kõrves, külvamata maal!
3
Iisrael oli pühitsetud Jehoovale, olles tema uudsevili: kõik, kes teda sõid, said süüdlasiks, nende peale tuli õnnetus, ütleb Jehoova!
4
Kuulge Jehoova sõna, Jaakobi sugu ja kõik Iisraeli soo suguvõsad!
5
Nõnda ütleb Jehoova: Missuguse ülekohtu leidsid teie vanemad minus, et nad läksid minust eemale ja käisid tühjuse järel ning said tühjuseks?
6
Nad ei küsinud: Kus on Jehoova, kes tõi meid Egiptusemaalt, kes juhtis meid kõrves, lagedal ja auklikul maal, põudsel ja süngel maal, kus ei käi mitte keegi ja kus ei ela ükski inimene!
7
Mina tõin teid viljakale maale sööma selle vilja ja headusi; aga jõudes sinna, te roojastasite mu maa ja tegite jäleduseks mu pärisosa!
8
Preestrid ei küsinud: "Kus on Jehoova?" Käsuõpetuse seletajad ei tundnud mind, karjased astusid üles mu vastu, prohvetid ennustasid Baali nimel ja käisid asjade järel, millest pole abi!
9
Sellepärast ma veel riidlen teiega, ütleb Jehoova, ja riidlen ka teie lastelastega!
10
Sest käige läbi kitiitide saared ja vaadake, läkitage Keedarisse, pange hästi tähele ja vaadake, kas on sündinud selle sarnast?
11
Kas on ükski rahvas vahetanud oma jumalaid, kuigi need ei olegi jumalad? Aga minu rahvas on vahetanud oma Aulise selle vastu, millest pole abi!
12
Hämmastuge sellest, taevad, vabisege üpris väga, ütleb Jehoova!
13
Sest mu rahvas on teinud kahekordse süüteo: mind, elava vee allika, nad jätsid maha, et raiuda enestele kaevusid, pragulisi kaevusid, mis ei pea vett!
14
Kas Iisrael on sulane? Või on ta pärisori? Miks ta sai riisutavaks?
15
Tema vastu möirgasid noored lõukoerad, andsid kuulda oma häält; nad tegid ta maa kõledaks, ta linnad on varemeis, elaniketa!
16
Ka Noofi pojad ja tahpaneslased hoiavad karja su pealael!
17
Eks sa ise ole seda enesele teinud, hüljates Jehoova, oma Jumala, siis kui ta saatis sind teekonnal?
18
Miks on sul nüüd vaja minna Egiptusesse jooma Siihori vett? Ja miks on sul vaja minna Assurisse jooma Frati vett?
19
Sind karistab su oma kurjus ja noomivad su taganemised! Mõista ja näe, et see on halb ja kibe, kui sa jätad maha Jehoova, oma Jumala, kui sul pole kartust minu ees, ütleb Issand, vägede Jehoova!
20
Sest ammusest ajast oled sa murdnud oma ikke, rebinud katki oma köidikud ja ütelnud: Mina ei taha teenida! Jah, igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla laskusid sa truudust murdma!
21
Mina olen sind istutanud heaks viinapuuks täiesti puhtast seemnest; kuidas sa küll oled muutunud võõramaiseks roiskunud viinapuuks?
22
Kuigi sa ennast peseksid leelisega ja võtaksid palju seepi, jääb su süü minu ees mustuselaiguks, ütleb Issand Jehoova!
23
Kuidas sa võid ütelda: "Mina ei ole ennast roojastanud, mina ei ole käinud baalide järel?" Vaata oma teekonda orus, mõista, mis sa oled teinud, sa nobe märakaamel, kes jooksed oma teedel sinna ja tänna,
24
kõrbe tormaja, kes kogu hingest ihaldab ahmida tuult! Kes saaks keelata tema kiima? Ühelgi, kes teda otsib, ei ole vaja ennast väsitada: ta leiab tema ta innaajal!
25
Hoia oma jalga paljaks jäämast ja oma kurku janu eest! Aga sina ütled: "Asjata!" Ei, sest ma armastan võõraid ja käin nende järel!"
26
Otsegu varas häbeneb, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu, nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid,
27
kes ütlevad puule: "Sina oled mu isa!" ja kivile: "Sina oled mind sünnitanud!" sest nad on pööranud mu poole kuklataguse, aga mitte nägu! Ent oma hädaajal nad ütlevad: "Tõuse ja päästa meid!"
28
Aga kus on su jumalad, kelled sa enesele valmistasid? Tõusku nemad, kui nad su hädaajal suudavad sind päästa! Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda!
29
Mispärast riidlete minuga? Teie kõik olete astunud üles mu vastu, ütleb Jehoova!
30
Ilmaaegu olen ma löönud teie lapsi, nad ei ole võtnud õpetust! Teie oma mõõk on neelanud teie prohvetid, otsegu murdja lõukoer!
31
Oh teie sugupõlve! Nähke Jehoova sõna: kas olen mina olnud Iisraelile kõrveks või maaks, kus tal oli janu? Mispärast ütleb mu rahvas: "Meid alistatakse, me ei tule enam sinu juure?"
32
Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud mind lugematuil päevil!
33
Kui hästi sa oskad otsida armastust! Seepärast sa oledki harjunud kurjaga oma kommetes!
34
Su pihkudest leitakse ka vaeste süütumate verd, keda sa ei ole tabanud sissemurdmiselt!
35
Aga kõige selle juures ütled sa ometi: ma olen süütu, ta viha pöördub tõesti mu pealt! Vaata, ma lähen sinuga kohtusse, sellepärast et sa ütled: ma pole pattu teinud!
36
Miks oled nii väga kõikuv, vahetades teed? Ka Egiptuse pärast pead sa häbenema, nagu sa häbenesid Assuri pärast!
37
Ka siit tuleb sul ära minna käed pea peal, sest Jehoova põlgab neid, kellede peale sa loodad ja sul ei õnnestu ennast päästa!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Paulus pööras oma silmad Suurkohtu poole ning ütles: "Mehed, vennad, ma olen täiesti hea südametunnistusega Jumala ees elanud tänase päevani!"
2
Aga ülempreester Ananias käskis neid, kes ta lähedal seisid, lüüa temale vastu suud.
3
Siis Paulus ütles talle: "Küll Jumal sind lööb, sa lubjatud sein! Sina istud ja mõistad kohut minu üle käsku mööda ja käsid mind lüüa käsu vastu?"
4
Lähedal seisjad aga ütlesid: "Kas sa teotad Jumala ülempreestrit?"
5
Paulus ütles: "Vennad, ma ei teadnud, et ta on ülempreester, sest on kirjutatud: oma rahva ülemat ära sajata!"
6
Kuna aga Paulus teadis, et üks osa neist oli sadusere ja teine varisere, siis ta hüüdis Suurkohtu ees: "Mehed, vennad, ma olen variser ja variseri poeg, lootuse ja surnute ülestõusmise pärast olen ma kohtu ees!"
7
Kui ta seda oli rääkinud, tõusis kära variseride ja saduseride vahel ja nende hulk läks lahku.
8
Sest saduserid ei ütle ülestõusmist olevat, samuti ingleid ja vaime; aga variserid tunnustavad mõlemaid.
9
Siis tõusis suur karjumine, ja kirjatundjad variseride hulgast tõusid ja vaidlesid kangesti ning ütlesid: "Me ei leia ühtki paha sellest inimesest! Ehk aga on vaim või ingel temaga rääkinud?"
10
Aga kui kära läks suureks, kartis ülempealik, et nad Pauluse lõhki kisuvad, ja käskis sõjaväe alla minna ja ta ära kiskuda nende seast ja viia kindlusesse.
11
Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: "Ole julge, Paulus! Sest otsegu sa neid asju minust oled tunnistanud Jeruusalemas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!"
12
Kui nüüd valgeks läks, heitsid mõned juudid ühte nõusse ja andsid isekeskis vande, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on Pauluse tapnud.
13
Ja neid oli rohkem kui nelikümmend, kes nõnda olid heitnud vandeliitu.
14
Need läksid ülempreestrite ja vanemate juure ning ütlesid: "Me oleme needes vandunud mitte midagi suhu võtta, enne kui oleme tapnud Pauluse!
15
Pange siis teie nüüd ühes Suurkohtuga ülempealikule ette, et ta homme tema tooks teie ette, otsegu tahaksite teie ta asja paremini üle kuulata; aga meie oleme valmis teda tapma, enne kui ta saab teie ette!"
16
Aga Pauluse õepoeg sai kuulda varitsemisnõust ja läks alla ning tuli kindlusesse ja teatas seda Paulusele.
17
Siis Paulus kutsus enese juure ühe pealikuist ja ütles: "Vii see noormees ülempealiku juure, sest tal on midagi temale ütelda!"
18
See võttis siis tema ja saatis ta ülempealiku juure ja ütles: "Vang Paulus kutsus mind enese juure ja palus noormehe tuua sinu juure, sest tal on midagi sulle rääkida!"
19
Aga ülempealik võttis ta kättpidi ja viis ta kõrvale ning küsis temalt: "Mis sul on mulle teatada?"
20
Tema ütles: "Juudid on heitnud ühte nõusse sind paluda, et sa Pauluse homme laseksid viia Suurkohtu ette, otsegu sa mõtleksid paremini üle kuulata tema asja.
21
Aga sina ära usu neid, sest rohkem kui nelikümmend meest nende seast varitsevad teda; need on vandunud mitte enne süüa ja juua kui nad tema on tapnud; ja nüüd on nad valmis ning ootavad sinu luba!"
22
Siis laskis ülempealik noormehe ära minna ja keelas teda kellelegi rääkimast, et ta seda oli temale teada annud.
23
Ja ta kutsus enese juure kaks pealikuist ning ütles: "Seadke valmis kakssada sõjameest Kaisareasse minemiseks ja seitsekümmend ratsameest ja kakssada piigimeest kolmandal öötunnil,
24
samuti pidage ratsaloomad valmis, et ühe selga panna Paulus ja tema tervelt viia maavalitseja Feeliksi juure."
25
Ka kirjutas ta kirja nende sõnadega:
26
"Klaudius Lüüsias läkitab aulikule maavalitsejale Feeliksile palju tervist!
27
Selle mehe olid juudid kinni võtnud ja tahtsid teda tappa; siis tulin mina sõjaväega vahele ja võtsin ta ära nende käest ja sain teada, et ta on Rooma kodanik. "
28
Ja et ma tahtsin teada saada, mis süü pärast nad ta peale kaebasid, viisin ma ta nende Suurkohtu ette
29
ja leidsin, et ta peale kaevati nende käsuõpetusse puutuvate vaidluste pärast; aga ükski kaebus ei olnud niisugune, mis oleks olnud surma või vangistust väärt.
30
Aga kui mulle teada anti, et juutidel on kaval nõu selle mehe vastu, saatsin ma tema sedamaid sinu juure ja käskisin ka kaebajaid sinu ees kõnelda tema vastu!"
31
Vastavalt saadud käsule võtsid siis sõjamehed Pauluse ja viisid ta ära läbi öö Antipatrisesse.
32
Aga järgmisel päeval lasksid nad ratsamehed temaga edasi minna ja pöördusid ise tagasi kindlusesse.
33
Kui need Kaisareasse jõudsid, andsid nad kirja ära maavalitseja kätte ja viisid ka Pauluse tema ette.
34
Kui maavalitseja oli kirja lugenud, küsis ta, kust maakonnast see mees on, ja teada saades, et ta on Kiliikiast,
35
ütles ta: "Ma tahan sind üle kuulata, kui su kaebajad ka siia jõuavad!" Ja ta käskis teda hoida Heroodese peavahis.
