Flash tuleb sisse lülitada
1
Vaata, Jehoova käsi ei ole päästmiseks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt,
2
vaid teie süüteod on teinud vahe teie ja teie Jumala vahele, teie patud varjavad tema palge teie eest, sellepärast ta ei kuule!
3
Sest teie käed on rüvetatud verega ja teie sõrmed süüga, teie huuled väidavad valet, teie keel kõneleb kõverust!
4
Ükski ei süüdista õiglaselt ja ükski ei lähe kohtusse tõe nimel: loodetakse tühja peale ja räägitakse ilmaaegu, ollakse rasedad vaevast ja sünnitatakse nurjatust!
5
Nad hauvad mürkmao mune ja koovad ämblikuvõrku; kes sööb nende mune, see sureb, ja katkivajutatust poeb välja rästik!
6
Nende lõngad ei kõlba riideks ja nad ei saa endid katta oma tegudega; nende teod on nurjatumad teod ja neil on kätes vägivallatöö!
7
Nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad valama vaga verd; nende mõtted on nurjatumad mõtted, nende teedel on rüüstamine ja hävitus!
8
Rahu teed nad ei tunne ja õigust ei ole nende jälgedes; nad teevad oma teerajad kõveraiks, ükski, kes käib nende peal, ei tunne rahu!
9
Sellepärast on õigus meist kaugel ja õiglus ei saa meid kätte; me ootame valgust, aga vaata, on pimedus, valgusekuma, aga me käime pilkases pimedas!
10
Me kobame seina pimedate sarnaselt, kobame otsegu silmitud; keskpäevaajal me komistame nagu hämarikus, elujõuliste keskel oleme otsegu surnud!
11
Me kõik mõmiseme nagu karud ja kudrutame tuvide sarnaselt; me ootame õigust, aga seda ei ole, päästet, aga see on meist kaugel!
12
Sest meie üleastumisi sinu ees on palju ja meie patud tunnistavad meie vastu, sest meie üleastumised on meiega kaasas ja me tunneme oma süütegusid:
13
vastuhakk ja Jehoova salgamine ning loobumine käimisest meie Jumala järel; kõne rõhumisest ja taganemisest, valelike sõnade väljamõtlemine ja südamest kuuldavale toomine!
14
Õigus on tagasi tõrjutud ja õiglus seisab kaugel, sest tõde komistab uulitsal ja otsekohesus ei saa sisse tulla!
15
Nõnda on tõde kadunud ja kes loobub kurjast, laseb ennast paljaks riisuda! Jehoova nägi seda ja see oli tema silmis paha, et õigust ei olnud!
16
Tema nägi, et ei olnud ühtki meest, ja imestas, et ei olnud ühtki vaheleastujat! Siis aitas teda ta oma käsivars ja teda toetas tema õiglus!
17
Ta pani enesele selga õiguse, otsegu soomusrüü, ja päästekiivri pähe; Ta riietus kättemaksuriietesse ja kattis ennast püha vihaga, otsegu ülikuuega!
18
Missugused on teod, niisugune on tasu: viha oma vastaste vastu, kättemaks oma vaenlastele, ta maksab saartele kätte!
19
Siis kardetakse õhtu pool Jehoova nime ja päikesetõusu pool tema auhiilgust, sest ta tuleb otsegu paisutatud jõgi, mida Jehoova tuul edasi ajab!
20
Aga Siionile tuleb lunastaja, üleastumisest pöördujaile Jaakobis, ütleb Jehoova!
21
Ja niisugune on mu leping nendega, ütleb Jehoova: Minu Vaim, mis on su peal, ja minu sõnad, milled ma olen pannud sulle suhu, ei lahku sinu suust ega sinu järglaste suust ega sinu järglaste järglaste suust, ütleb Jehoova, sellest ajast alates ja igavesti!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Jehoova auhiilgus koidab su kohal!
2
Sest vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Jehoova ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust!
3
Ja rahvad tulevad su valguse juure ning kuningad paistuse juure, mis sinust kumab!
4
Tõsta oma silmad ja vaata ringi: nad kõik kogunevad, tulevad su juure; su pojad tulevad kaugelt, kõrvuti su hellitatud tütardega!
5
Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja on ärevil, kui su poole pöördub mere ohtrus ja su juure tuleb rahvaste rikkus!
6
Sind katab kaamelite hulk, Midjani ja Eefa noored kaamelid; kõik tulevad Sebast, kannavad kulda ja viirukit ning kuulutavad Jehoova kiiduväärsust!
7
Su juure kogunevad kõik Keedari karjad, sind teenivad Nebajoti jäärad: meelepäraselt tulevad need mu altari peale ja ma teen veelgi ilusamaks oma ilusa koja!
8
Kes on need, kes lendavad pilve sarnaselt, otsegu tuvid oma puuriavadesse?
9
Jah, mu juure kogunevad meresõitjad, eesotsas Tarsise laevadega, et tuua su lapsi kaugelt; nende hõbe ja kuld on neil kaasas, Jehoova, su Jumala nimele ja Iisraeli Pühale, sellepärast et tema sind austab!
10
Ja võõrad ehitavad üles su müürid ja nende kuningad teenivad sind; sest oma vihas ma lõin sind, aga oma armust ma halastan su peale!
11
Su väravad on alati lahti, neid ei suleta päeval ega ööl, et su juure saaks tuua rahvaste rikkusi nende kuningate juhatusel!
12
Sest rahvas või kuningriik, kes sind ei teeni, hukkub, seesugused rahvad rüüstatakse sootumaks!
13
Liibanoni toredus tuleb su juure, küpressid, plataanid ja piiniad üheskoos, et kaunistada mu pühamu paika ja et ma saaksin austada oma jalgade aset!
14
Ja kummargil tulevad su juure su rõhujate lapsed, ja kõik, kes sind põlastasid, peavad kummardama su jalataldadeni; ja nad nimetavad sind "Jehoova linnaks", "Iisraeli Püha Siioniks!"
15
Selle asemel, et sa olid mahajäetud ning vihatud, nii et ükski ei käinud sinu kaudu, teen ma sind igaveseks uhkuseks, rõõmuks põlvest põlve!
16
Sina saad imeda rahvaste piima, imeda kuningategi rinda, ja sa tunned, et mina, Jehoova, olen su päästja, et Jaakobi Vägev on su lunastaja!
17
Vase asemel ma toon kulda ja raua asemel ma toon hõbedat, puude asemel vaske ja kivide asemel rauda. Ja ma panen su ülemuseks rahu ning su sundijaks õigluse!
18
Ei kuuldu enam vägivallast su maal, rüüstamisest ja hävitusest su rajades; sa nimetad oma müüre "Päästeks" ja väravaid "Kiituseks!"
19
Päike ei ole sulle enam valguseks päeval ega paista sulle kuupaiste, vaid Jehoova on sulle igaveseks valguseks ja su Jumal on sulle iluks!
20
Su päike ei lähe enam looja ja su kuu ei kahane, sest Jehoova on sulle igaveseks valguseks ja su leinapäevad lõpevad!
21
Ja igaüks su rahvast on õiglane: nad pärivad igaveseks maa, kui minu istutatud võsu, mu kätetöö, miska ma ennast austan!
22
Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas! Mina, Jehoova, tõttan sellega määratud ajal!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Issanda Jehoova Vaim on minu peal, sest Jehoova on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi,
2
kuulutama Jehoova meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid,
3
tasuma Siioni leinajaile, andes neile laubaehte tuha asemele, rõõmuõli leina asemele, ülistusrüü kustuva vaimu asemele, et neid nimetataks "õigluse tammedeks", "Jehoova istanduseks", miska ta ennast ehib!
4
Nad ehitavad üles muistsed varemed, taastavad esivanemate laastatud paigad ja uuendavad hävitatud linnad, mis põlvede jooksul on olnud laastatud!
5
Ja võõrad seisavad ning hoiavad teie karja, muulased on teie põllu- ja viinamäeharijad!
6
Aga teid nimetatakse Jehoova preestriteks, teist räägitakse kui meie Jumala teenritest; te toitute rahvaste rikkustest ja võite kiidelda nende varandusega!
7
Et nende häbi oli kahekordne ja nende osaks sõim ning sülg, siis nad pärivad kahekordselt oma maal, neil on igavene rõõm,
8
sest mina, Jehoova, armastan õigust, vihkan nurjatut röövimist! Ma annan neile ustavalt töötasu ja teen nendega igavese lepingu!
9
Nende sugu saab tuntuks paganate juures ja nende järglaskond rahvaste keskel; kõik, kes neid näevad, tunnevad ära, et need on see Jehoova õnnistatud sugu!
10
Mina rõõmutsen väga Jehoovas, mu hing ilutseb mu Jumalas, sest ta on mind riietanud päästeriietega, katnud õigusekuuega, otsegu oleks peigmees enesele pähe pannud mähise või pruut ennast kaunistanud ehetega!
11
Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jehoova võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui kära oli vaigistatud, kutsus Paulus jüngrid enese juure, jättis nad jumalaga ja läks teele Makedooniasse.
2
Ja kui ta need maakohad oli läbi käinud ja seal palju manitsussõnu rääkinud, tuli ta Kreekamaale.
3
Seal ta viibis kolm kuud. Kui ta siis mõtles mereteed minna Süüriasse ja juudid salanõu pidasid ta vastu, võttis ta nõuks tagasi matkata Makedoonia kaudu.
4
Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklastest Aristarhos ja Sekundus, ja derbelane Gaajus, ja Timoteos, ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.
5
Need läksid ära eele ja ootasid meid Troas.
6
Meie aga läksime laevaga pärast hapnemata leibade päevi Filipist teele ja saabusime nende juure Troasse viiendal päeval, ja jäime sinna seitsmeks päevaks.
7
Aga kui me esimesel nädalapäeval olime kokku tulnud leiba murdma, siis Paulus, kes tahtis teisel päeval ära minna, kõneles nendega ja jätkas oma kõnet keskööni.
8
Ent mitu lampi põles ülemises toas, kus me koos olime.
9
Aga üks noor mees, Eutühhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini kõneles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja tõsteti üles surnuna.
10
Aga Paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: "Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!"
11
Siis ta läks üles ja murdis leiba ja sõi ja kõneles kaua kuni koiduni ja läks siis teele.
12
Aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti trööstitud.
13
Me läksime eele laeva ja sõitsime Assosesse, kus mõtlesime oodata Paulust laeva, sest nõnda oli ta käskinud, ette võttes ise jala tulla.
14
Kui ta nüüd Assoses meiega kokku sai, võtsime ta laeva ja tulime Mitüleenesse.
15
Sealt me purjetasime edasi ja jõudsime järgmisel päeval Kiose saare kohta ja peatusime teisel päeval Saamoses ja saabusime järgmisel päeval Mileetosesse.
16
Sest Paulusel oli nõu Efesosest mööda sõita, et mitte aega viita Aasias. Tõttas ta ju, et kui vähegi võimalik, nelipühipäevaks jõuda Jeruusalemma.
17
Aga Mileetosest ta läkitas sõna Efesosse ja kutsus koguduse vanemad enese juure.
18
Ja kui nad tema juure tulid, ütles ta neile: "Te teate, kuidas ma esimesest päevast, kui ma tulin Aasiasse, kõige selle aja olin teie juures,
19
teenides Issandat kõige alanduse ja pisarate ja kiusatustega, mis mind tabasid juutide salanõu tõttu;
20
kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda
21
ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.
22
Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma ega tea, mis mind seal võib tabada;
23
kuid seda ma tean, et Püha Vaim igas linnas mulle tunnistab ning ütleb, et köidikud ja viletsused ootavad mind.
24
Ometi ma ei hooli sellest midagi ega pea ka oma elu kalliks, kui ma aga lõpetan oma elukorra ja ametikohused, mis ma olen saanud Issanda Jeesuse käest, et tunnistada Jumala armu evangeeliumi.
25
Ja nüüd, vaata, ma tean, et te iialgi enam ei saa minu silmi näha, te kõik, kellede keskel ma olen käinud ja kuulutanud Jumala riiki.
26
Sellepärast tunnistan ma teile tänasel päeval, et ma olen puhas kõikide verest;
27
sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud.
28
Sellepärast pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese vere läbi.
29
ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna;
30
ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele.
31
Sellepärast valvake ja mõtelge sellele, et ma kolm aastat ööd ja päevad ei ole lakanud silmaveega manitsemast igaüht teie seast.
32
Ja nüüd ma annan teid, vennad, Jumala ja tema armusõna hooleks, kes on vägev teid üles ehitama ja andma teile pärandi kõikide seas, kes on pühitsetud.
33
Hõbedat ega kulda ega riietust ei ole ma ihaldanud.
34
Te teate ise, et need mu käed on teinud tööd minu ja mu kaaslaste vajaduste rahuldamiseks.
35
Mina olen teile kõigiti näidanud, et nõnda tööd tehes tuleb hoolt kanda nõrkade eest ja meeles pidada Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on ütelnud: Õndsam on anda kui võtta!"
36
Ja kui ta seda oli ütelnud, langes ta põlvili ja palvetas ühes nende kõikidega.
37
Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud.
38
Kõige rohkem kurvastas neid sõna, mis ta oli ütelnud, et nad enam ei saavat näha tema palet. Siis nad saatsid ta laeva.
