Flash tuleb sisse lülitada
1
Nõnda ütleb Jehoova: Pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste ligineb ja mu õiglus ilmub!
2
Õnnis on inimene, kes nõnda teeb, inimlaps, kes selles püsib, kes peab hingamispäeva ega riku seda, ja kes hoiab oma kätt igast kurjast teost!
3
Ärgu rääkigu ega ütelgu Jehoovaga liitunud võõras: "Jehoova eraldab mind muidugi oma rahvast!" Ja kohitsetu ärgu ütelgu: "Vaata, ma olen kuivanud puu!"
4
Sest nõnda ütleb Jehoova: Kohitsetuile, kes peavad mu hingamispäevi ja valivad, mis on mu meele järele, ja peavad kinni mu lepingust,
5
neile ma annan oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime, parema kui pojad ja tütred: mina annan neile igavese nime, mida ei saa hävitada!
6
Ja võõrad, kes on liitunud Jehoovaga, teenivad teda ja armastavad Jehoova nime, et saada tema sulaseiks, kõik, kes peavad hingamispäeva ega riku seda ja kes peavad kinni mu lepingust -
7
needki ma viin oma pühale mäele ja ma rõõmustan neid oma palvekojas, ja nende põletus- ja tapaohvrid on mu altari peal meelepärased; sest mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele!
8
Issanda Jehoova ütlus, kes kogub Iisraeli hajutatuid: Ma kogun tema juure veelgi, lisaks neile, kes tema juure on kogutud!
9
Kõik välja loomad, tulge sööma, kõik metselajad!
10
Tema vahimehed on kõik pimedad, nad ei mõista midagi, nad kõik on nagu keeletumad koerad, kes ei saa haukuda; nad magavad norinal, armastavad tukkuda!
11
Nad on aplad koerad, kes ei saa iialgi küllalt! Ja nemad on karjased! Nad ei ole võimelised taipama! Kõik nad pöörduvad oma teed, igaüks eranditult oma kasu poole:
12
"Tulge, ma toon viina, rüüpame vägijooki! Olgu homne päev nagu tänane, veel palju suurepärasem!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Õige hukkub, aga ükski ei võta seda südamesse, ja vagad mehed koristatakse, ilma et keegi märkaks! Kuid õige koristatakse õnnetuse eest,
2
ta läheb rahusse: oma voodites hingavad need, kes on käinud sirget teed!
3
Aga teie tulge siia, te nõiamoori lapsed, abielurikkuja ja hoora sigitus!
4
Kelle üle te tunnete rõõmu? Kelle vastu te ajate suu ammuli, näitate keelt? Eks te ole üleastumise lapsed, vale sigitus,
5
teie, kes kirest hõõgute tammede keskel, iga halja puu all, teie, kes tapate lapsi orgudes, kaljulõhede vahel!
6
Oru siledate kivide seas on su osa, need, need on su liisk! Neile oled sa valanud joomaohvrit, viinud roaohvrit! Kas ma sellega lasen ennast lepitada?
7
Kõrgele ja väljapaistvale mäele seadsid sa oma voodi, sinna üles sa läksid ka tapaohvreid ohverdama.
8
Ja ukse ning piitade taha sa panid oma sümboli, sest minust lahkudes sa riietusid lahti ja läksid üles, tegid oma voodi laiemaks, kauplesid enesele neid, kellede magatamist sa armastasid võrdkuju vaadates!
9
Sa laskusid alla Mooloki juure õliga ja priiskasid oma võietega; sa läkitasid oma käskjalad kaugele, ja sügavale alla, kuni surmavallani!
10
Sa väsisid oma paljudest rännakutest, aga sa ei ütelnud: Lootuseta! Sa leidsid elustavat jõudu, sellepärast sa ei nõrkenud!
11
Keda sa pelgasid ja kartsid, et sa valetasid? Sa ei meenutanud mind ega võtnud seda südamesse! Eks ole: mina vaikin ammusest ajast ja seepärast sa ei karda mind!
12
Mina teen teatavaks su õiguse ja su teod, aga need ei aita sind!
13
Kui sa kisendad, siis päästku sind su ebajumalate jõuk! Aga tuul viib need kõik, tuuleõhk võtab nad ära! Kes aga otsib abi minu juurest, see pärib maa ja omandab mu püha mäe!
14
On üteldud: "Sillutage, sillutage, tehke tee valmis, koristage takistused mu rahva teelt!"
15
Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et elustada alandlike vaimu ja elavaks teha rõhutute südameid!
16
Sest mina ei riidle mitte igavesti ega ole jäädavalt vihane, muidu nõrkeksid mu palge ees nende vaim ja hinged, kelled ma ise olen teinud!
17
Tema ahnuse süü pärast ma vihastusin, lõin teda, peitsin enese ja olin vihane. Taganejana käis ta omaenese südame teed!
18
Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning loon ta leinajaile huultevilja!
19
Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Jehoova, ja ma parandan teda!
20
Aga õelad on otsegu mässav meri, mis ei saa rahuneda ja mille veed kobrutavad kõntsa ja muda!
21
Õelatel ei ole rahu, ütleb minu Jumal!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Hüüa täiest kõrist, ära peata, tõsta oma häält otsegu pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!
2
Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid, nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust! Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid, igatsevad Jumala ligiolekut:
3
"Miks me paastume, kui sa seda ei näe, alandame oma hinge, kui sa seda ei märka?" Vaata, oma paastupäeval te teete, mis teile meeldib, ja pigistate kõiki oma võlgnikke!
4
Vaata, te paastute riiuks ja tüliks ja et lüüa õela rusikaga! Praegu te küll ei paastu selleks, et teha oma häält kuuldavaks ülal!
5
Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib, päev, mil inimene alandab oma hinge, et ta painutab oma pead nagu kõrkjas ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast? Kas sa seda nimetad paastuks ja Jehoovale meelepäraseks päevaks?
6
Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke jutad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?
7
Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutumad, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?
8
Siis ilmub su valgus otsegu koit ja su paranemine edeneb jõudsasti! Sinu õigus käib su ees, Jehoova auhiilgus järgneb sulle!
9
Siis sa hüüad ja Jehoova vastab, kisendad appi ja tema ütleb: "Vaata, siin ma olen!" Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
10
kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsegu keskpäev!
11
Ja Jehoova juhatab sind alati ning toidab su hinge põudsel maal; ta teeb tugevaks su luud-kondid ja sa oled otsegu kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi iialgi ei valmista pettumust!
12
Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse "murtud müüride parandajaks", "teeradade käidavaks tegijaks!"
13
Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks, Jehoova püha päeva austusväärseks, ja austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,
14
siis sa tunned rõõmu Jehoovast: mina sõidutan sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga! Jah, Jehoova suu on rääkinud!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli Efesosse ning leidis sealt jüngreid.
2
Ja ta küsis neilt: "Kas te saite Püha Vaimu, kui saite usklikuks?" Aga nemad ütlesid talle: "Me ei olegi kuulnud, kas Püha Vaimu on!"
3
Ja tema ütles: "Mis ristimisega te siis olete ristitud?" Nad vastasid: "Johannese ristimisega!"
4
Aga Paulus ütles: "Johannes ristis meeleparandusristimisega, üteldes rahvale, et nad usuksid temasse, kes pärast teda tuleb, see on Jeesusesse!"
5
Kui nad seda kuulsid, lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.
6
Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli Püha Vaim nende peale ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid.
7
Neid oli üldse ligi kaksteistkümmend meest.
8
Ja ta läks kogudusekotta ning kõneles seal avalikult kolm kuud, õpetades ja äratades nõudma Jumala riiki.
9
Aga kui mõned tegid oma südame kõvaks ega uskunud, vaid rääkisid halba õpetusest rahva ees, läks ta ära nende juurest ning eraldas neist jüngrid ja pidas iga päev arutlusi Türannose koolis.
10
See kestis kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias elasid, niihästi juudid kui kreeklased, said kuulda Issanda Jeesuse sõna.
11
Ja Jumal tegi iseäralisi imetegusid Pauluse käte läbi,
12
nii et ka tema ihu pealt võetud higirätikuid ja põlli viidi haigete peale ja tõved lahkusid haigetest ning kurjad vaimud läksid välja.
13
Aga mõningad ümberrändajad juudi lausujad hakkasid Issanda Jeesuse nime nimetama nende peale, kelledes oli kurje vaime, üteldes: "Ma vannutan teid Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab!"
14
Ja need olid ühe juudi ülempreestri Skeua seitse poega, kes seda tegid.
15
Ent kuri vaim vastas ning ütles neile: "Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?"
16
Ja inimene, kelles oli kuri vaim, kargas nende kallale, sai võimust nende üle ja võitis nad ära, nõnda et nad alasti ja haavatult põgenesid sellest kojast.
17
Ja see sai teatavaks kõigile juutidele ja kreeklastele, kes elasid Efesoses. Ja hirm tuli nende kõikide peale, ja Issanda Jeesuse nime ülistati väga.
18
Ja paljud neist, kes olid usklikuks saanud, tulid ning tunnistasid ja andsid üles oma teod.
19
Aga mitmed neist, kes olid tegemist teinud nõiakunstiga, tõid kokku oma raamatud ja põletasid need ära kõikide nähes. Ja kui nende hind kokku arvati, leiti see olevat viiskümmend tuhat hõbetükki.
20
Nii võimsasti kasvas Issanda sõna ja avaldas oma väge.
21
Kui see kõik oli sündinud, võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ning ütles: "Kui ma seal olen ära käinud, pean ma näha saama ka Rooma linna!"
22
Ja ta läkitas kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, Makedooniasse ja jäi ise veel mõneks ajaks Aasiasse.
23
Sel ajal tekkis suur tüli õpetuse pärast.
24
Sest üks hõbesepp, Demeetrios nimi, tegi hõbedast Artemise templeid ja saatis sellega ametimeestele palju kasu.
25
Need ta kogus kokku ja teisi, kes seda tööd tegid, ning ütles: "Mehed, te teate, et meil sellest tööst on hea tulu,
26
ja te näete ning kuulete, et see Paulus mitte ainult Efesoses, vaid ka peaaegu kogu Aasias palju rahvast ära meelitab ja eksitab, üteldes, et need ei olevat jumalad, mis kätega tehakse.
27
Ent mitte ükspäinis seda meie tööstust ei ähvarda halvakspanu, vaid ka suure jumalanna Artemise templit, nii et seda mikski ei panda ja et kaob ka jumalanna suur au, keda kummardavad kogu Aasia ja kõik maailm!"
28
Kui nad seda kuulsid, said nad täis viha, kisendasid ning ütlesid: "Suur on efeslaste Artemis!"
29
Ja kõik linn sai täis kära ja nad tormasid ühel meelel teatrisse ja vedasid ühes sinna Gaajuse ja Aristarhose, kaks makedoonlast, kes olid Pauluse matkakaaslased.
30
Ent kui Paulus tahtis rahva sekka minna, ei lasknud jüngrid teda mitte.
31
Ka mõned Aasiamaa ülemad, kes olid tema sõbrad, läkitasid tema juure ning palusid teda, et ta ei läheks teatriväljakule.
32
Seal kisendasid ühed seda, teised teist; sest rahvakogu oli segaduses ja suurem hulk ei teadnud, misjaoks nad olid kokku tulnud.
33
Siis toodi rahva seast esile Aleksandros, kelle juudid ette lükkasid. Aleksandros viitas käega, märku andes, et ta tahab pidada kaitsekõnet rahva ees.
34
Aga kui nad märkasid, et ta on juut, tõstsid nad kisa ja karjusid kõik nagu ühest suust ligi kaks tundi aega: "Suur on efeslaste Artemis!"
35
Viimaks linnakirjutaja vaigistas rahva ning ütles: "Efesose mehed, kas on ühtki inimest, kes ei teaks, et efeslaste linn on suure Artemise ja tema taevast mahalangenud kuju hoidja?
36
Et nüüd ükski sellele ei saa vastu rääkida, siis tuleb teil jääda vait ega tule midagi ette võtta uisapäisa.
37
Sest te olete toonud siia need mehed, kes ei ole templi rüüstajad ega teie jumalanna teotajad.
38
Kui nüüd Demeetriosel ja temaga ühes olevail ametimeestel on kellegi peale midagi kaebamist, siis on selleks kohtupäevi ja maavalitsejaid; kaevaku nad üksteist kohtusse.
39
Ja kui teil on veel mingit muud nõudmist, siis seletatagu asi korrapärase rahvakogu ees.
40
Sest meil tuleb tänase kära pärast karta, et meie peale kaebus tõstetakse, ilma et meil oleks mingit põhjust, millega seda rahva kokkujooksu õigustada!" Kui ta seda oli ütelnud, saatis ta rahvakogu laiali.
