Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuulge seda, Jaakobi sugu, keda nimetatakse Iisraeli nimega, kes olete väljunud Juuda ihust, kes vannute Jehoova nime juures ja kuulutate Iisraeli Jumalat - ometi mitte tões ja õiguses -
2
sest nad nimetavad endid püha linna järele ja toetuvad Iisraeli Jumalale, kelle nimi on vägede Jehoova:
3
Endisi asju olen ma teatanud ammu, need on lähtunud minu suust ja mina olen neid kuulutanud. Äkitselt tegin ma need teoks ja need sündisid,
4
teades, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne!
5
Seepärast ma teatasin sulle ammu, kuulutasin sulle enne kui see sündis, et sa ei ütleks: "Seda tegi mu ebajumal, mu nikerdatud ja valatud kuju käskis nõnda!"
6
Sa oled kuulnud, nüüd vaata seda kõike! Ja teie, kas te ei tahaks seda tunnustada? Nüüdsest peale ma kuulutan sulle uusi asju ja saladusi, mida sa ei tea!
7
Need on loodud äsja ja mitte ammu, ja enne tänast päeva ei ole sa neist kuulnud, et sa ei saaks ütelda: "Vaata, ma teadsin seda!"
8
Ei ole sa kuulnud ega teadnud, ka ei ole su kõrv varem selleks lahti olnud; sest ma tean, et sa tõepoolest oled truuduseta ja et juba emaihust alates hüütakse sind üleastujaks!
9
Oma nime pärast ma olen pikameelne ja oma kuulsuse pärast ma valitsen ennast, et sind mitte hävitada!
10
Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte hõbedaks; ma olen sind proovinud viletsuse ahjus!
11
Iseenese pärast, iseenese pärast ma teen seda, sest muidu ju teotatakse minu nime! Oma au ma teisele ei anna!
12
Kuule mind, Jaakob, ja Iisrael, mu kutsutu! See olen mina! Mina olen esimene, mina olen ka viimne!
13
Minu käsi on ka rajanud maale aluse ja mu parem käsi on laotanud taevad; kui ma neid hüüan, siis nad astuvad üheskoos ette!
14
Kogunege kõik ja kuulge! Kes neist on seda kuulutanud, et see, keda Jehoova armastab, teeb teoks tema tahte Paabelis ja kaldealaste suguseltsi seas?
15
Mina, mina olen rääkinud, mina olen ka teda kutsunud, olen tema toonud ja tema teekond läheb korda!
16
Tulge mu juure, kuulge seda; Mina ei ole algusest peale rääkinud salajas, juba kui see sündis, olin ma seal! Ja nüüd on Issand Jehoova läkitanud mind ja oma Vaimu!
17
Nõnda ütleb Jehoova, su lunastaja, Iisraeli Püha: Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!
18
Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsegu mere lained!
19
Su sugu oleks olnud nagu liiva ja su ihuvilja selle sõmerate sarnaselt: ei oleks hävitatud ega kaotatud tema nime mu palge eest!
20
Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, ütelge: "Jehoova on lunastanud oma sulase Jaakobi!
21
Nad ei tunnud janu, kui ta viis neid läbi kõrbede: ta laskis neile kaljust vett voolata, ta lõhestas kalju ja vesi vulises!"
22
Õelatel ei ole rahu, ütleb Jehoova!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuulge mind, saared, ja pange tähele, kauged rahvad! Jehoova on mind kutsunud emaihust, alates mu emaüsast nimetanud mu nime!
2
Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; Ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes!
3
Ja ta ütles mulle: Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au!
4
Aga mina mõtlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja! Ometi on mu õigus Jehoova käes ja mu töötasu on mu Jumala juures!
5
Ja nüüd ütleb Jehoova, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et Jaakob tuleb tuua tagasi tema juure ja Iisrael tuleb koguda tema juure - sest ma olen Jehoova silmis austatud ja mu Jumal on mu tugevus -
6
ta ütleb: Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli säilinud: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste oleks ilmamaa ääreni!
7
Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli lunastaja, tema Püha, täiesti põlatule, rahvaste poolt jälestatule, valitsejate sulasele: Kuningad näevad seda ja tõusevad püsti, ja vürstid kummardavad Jehoova pärast, kes on ustav, Iisraeli Püha pärast, kes sind on valinud!
8
Nõnda ütleb Jehoova: Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval; ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks, taastama maad, jagama laastatud pärisosi,
9
ütlema vangistatuile: "Minge välja!" pimeduses olijaile: "Teil olgu valgus!" Nad saavad teede ääres karja hoida ja neil on karjamaa kõigil tallermail!
10
Ei ole neil nälga ega janu, neid ei pista palavus ega päike, sest nende peale halastaja juhib neid ja talutab nad veeallikate juure!
11
Ma teen kõik oma mäed teeks ja mu maanteed on kõrged!
12
Vaata, nad tulevad kaugelt! Ennäe, ühed põhja ja lääne poolt, teised Siinimimaalt!
13
Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Jehoova trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale!
14
Aga Siion ütleb: "Jehoova on mind maha jätnud, Issand on mind unustanud!"
15
Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kuigi nad unustaksid, siis mina ei unusta sind mitte!
16
Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees!
17
Su ehitajad tulevad tõtates; kes sind lammutasid ja laastasid, need lähevad ära su kallalt!
18
Tõsta oma silmad üles ja vaata ringi: nad kõik kogunevad, tulevad su juure! Nii tõesti kui ma elan, ütleb Jehoova, ehid sa ennast nende kõigiga nagu ehtega ja seod nad enesele vööle nagu mõrsja!
19
Jah, su laastatud ja paljaks tehtud paigad ning su hävitatud maa - tõesti jääd sa nüüd elanikele kitsaks, ja kaugele jäävad, kes sind neelasid!
20
Veel sinu kuuldes saavad ütelda su lastetuseaja lapsed: "Paik on mulle kitsas, tee ruumi, et ma saaksin elada!"
21
Siis sa mõtled oma südames: Kes on need mulle sünnitanud? Ma olin lasteta ja viljatu, vangi viidud ja ära aetud! Kes on need kasvatanud? Vaata, ma olin üksi järele jäänud! Kus olid siis needsinased?
22
Nõnda ütleb Issand Jehoova: Vaata, ma tõstan oma käe paganate poole ja püstitan oma lipu rahvaste suunas: siis nad toovad su poegi süles ja kannavad su tütreid õlgadel!
23
Ja sul on lastehoidjaiks kuningad, ammedeks nende emandad; nad kummardavad silmili maha su ette ja lakuvad su jalgadelt põrmu! Siis sa tead, et mina olen Jehoova, ei jää häbisse need, kes mind ootavad!
24
Kas võetakse sangarilt saak või põgenevad vägivallavalitseja vangid?
25
Tõesti, nõnda ütleb Jehoova: Küllap võetakse sangari vangid ja pääseb vägivallavalitseja saak: mina riidlen sellega, kes riidleb sinuga, ja mina päästan su lapsed!
26
Ma söödan su rõhujaid nende oma lihaga ja nad joobuvad omaenese verest otsegu värskest viinast! Siis teab kõik liha, et mina, Jehoova, olen su päästja, Jaakobi Vägev on su lunastaja!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli üks jünger, Timoteos nimi, uskliku juudi naise poeg; aga ta isa oli kreeklane.
2
Sellele andsid Lüstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse.
3
Teda tahtis Paulus enesele saatjaks teele. Ja ta võttis ning lõikas ta ümber juutide pärast, kes olid neis paigus; sest nad teadsid kõik, et tema isa oli kreeklane.
4
Aga kui nad käisid linnast linna, käskisid nad usklikke pidada neid seadmisi, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemas olid otsustanud.
5
Siis kinnitati kogudusi usus ja liikmete arv kasvas päev-päevalt.
6
Ja nemad käisid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli neid keelanud sõna rääkimast Aasias.
7
Jõudes Müüsiani üritasid nad matkata Bitüüniasse, kuid Jeesuse Vaim ei lasknud neid mitte.
8
Siis nad läksid mööda Müüsiast ja tulid alla Troasse.
9
Ja Paulus nägi öösel nägemuse: Makedoonia mees seisis ja palus teda ning ütles: "Tule alla Makedooniasse ja aita meid!"
10
Kui ta seda nägemust oli näinud, siis me püüdsime kohe välja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Issand meid oli kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.
11
Me läksime Troast teele ja tulime otsekohe Samotraakesse ja järgmisel päeval Neapolisse
12
ja sealt Filipisse, mis on esimesi linnu tolles Makedoonia osas, asulinn. Sinna linna me jäime peatama mõneks päevaks.
13
Ja hingamispäeval me läksime linnast välja jõe ääre, kus neil oli kombeks käia palvusel, ja istusime maha ning kõnelesime naistele, kes olid kokku tulnud.
14
Ja ka üks jumalakartlik naine, nimega Lüüdia, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas jutlust. Tema südame avas Issand, et ta pani tähele seda, mida Paulus rääkis.
15
Aga kui tema ja ta pere olid ristitud, palus ta meid ning ütles: "Kui te arvate, et ma olen saanud usklikuks Issandasse, siis tulge mu kotta ja jääge sinna!" Ja ta käis meile peale.
16
Aga sündis, kui me läksime palvusele, et meile tuli vastu tüdruk, kellel oli lausuja vaim. See tõi oma isandaile palju kasu lausumisega.
17
Tema tuli Paulusele ja meile järele, kisendas ning ütles: "Need inimesed on kõige kõrgema Jumala sulased, kes teile kuulutavad õndsuse teed!"
18
Ja seda ta tegi mitu päeva. Aga Paulusel oli sellepärast meel haige, ja ta pöördus ümber ning ütles vaimule: "Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel välja minna tema seest!" Ja vaim läks välja samal tunnil.
19
Aga kui tüdruku isandad nägid, et nende kasu lootus oli lõppenud, võtsid nad Pauluse ja Siilase kinni ja vedasid nad turule ülemate juure.
20
Ja nad viisid nad pealikute ette ning ütlesid: "Need inimesed teevad meie linna rahutumaks ja nad on juudid!
21
Nad kuulutavad kombeid, mida meil kui roomlasil ei sünni vastu võtta ega täita!"
22
Ja rahvas tõusis nende vastu. Ja pealikud käskisid kiskuda nende riided seljast ja neid vitstega peksta.
23
Ja kui nad neile olid palju hoope annud, viskasid nad nemad vanglasse ja käskisid vangihoidjal neid hoolsasti valvata.
24
Niisuguse kange käsu saanud, heitis ta nad kõige kindlamasse vangihoonesse ja pani nende jalad pakku.
25
Aga keskööl palvetasid Paulus ja Siilas ning kiitsid lauldes Jumalat. Ja vangid kuulsid neid.
26
Siis äkitselt sündis suur maavärisemine, nii et vangihoone alused vabisesid; ja sedamaid läksid kõik uksed lahti, ka kõikide köidikud pääsid valla.
27
Kui nüüd vangihoidja unest ärkas ja nägi vangitorni uksed avatud olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis enesele otsa teha, sest ta mõtles, et vangid on ära karanud.
28
Aga Paulus hüüdis suure häälega ning ütles: "Ära tee enesele kurja, sest me oleme kõik siin!"
29
Siis ta küsis tuld, kargas sisse, heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,
30
tõi nad ka välja ning ütles: "Isandad, mis ma pean tegema, et ma õndsaks saaksin?"
31
Aga nemad ütlesid: "Usu Issandasse Jeesusesse, siis saad õndsaks sina ja su pere!"
32
Ja nad kuulutasid temale Issanda sõna ja kõigile, kes olid tema kojas.
33
Tema võttis nad sel öötunnil enese juure ja pesi nende haavad. Ja ta ristiti sedamaid ja kõik tema pere.
34
Siis ta viis nad oma kotta, tõi toitu lauale ja oli väga rõõmus, et ta kogu oma perega oli saanud usklikuks Jumalasse.
35
Kui valgeks läks, läkitasid pealikud kohtusulased ütlema: "Lase need inimesed lahti!"
36
Siis vangihoidja teatas need sõnad Paulusele, üteldes: "Pealikud on siia läkitanud sõna, et teid tuleb lahti lasta; seepärast väljuge nüüd ja minge rahuga!"
37
Aga Paulus ütles neile: "Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ja me oleme Rooma kodanikud; nad on meid heitnud vangitorni ja nüüd nad tahavad meid salaja välja lükata. Nõnda ei tohi olla! Vaid tulgu nad ise ja saatku meid välja!"
38
Kohtusulased teatasid need sõnad pealikuile. Need lõid kartma, kui nad kuulsid neid Rooma kodanikud olevat.
39
Ja nad tulid ning rääkisid nendega lahkesti, tõid nad välja vangist ja palusid neid linnast ära minna.
40
Siis nad tulid vanglast välja ja läksid Lüüdia juure. Ja kui nad olid vendi näinud, siis nad kinnitasid neid ja läksid ära.
