Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuulake mind vaikides, saared, ja rahvad, olge ootel mu ees! Astuge ligi, rääkige siis, mingem üheskoos kohtu ette!
2
Kes äratas ida poolt selle, kel kordaminek kannul käib? Kes andis tema kätte rahvad ja alistas kuningad, et ta mõõk need põrmustaks ja amb hajuvaiks kõrteks teeks?
3
Tema ajab neid taga, käib ohutumalt rada, mida ta jalad ei puudutagi!
4
Kes on seda teinud ja teostanud? See, kes algusest peale on kutsunud rahvapõlvi: Mina, Jehoova, olen esimene ja olen viimsetegi juures seesama!
5
Saared nägid ja kartsid, maailma ääred värisesid, nad astusid ligi ja tulid!
6
Üks aitas teist ja ütles oma vennale: "Ole vahva!"
7
Valaja julgustab kullasseppa, naastu vasardaja alasil tagujat, üteldes joodetu kohta: "See on hea!" ja kinnitades naeltega, et see ei kõiguks!
8
Aga sina, Iisrael, mu sulane, Jaakob, kelle ma olen valinud, mu sõbra Aabrahami sugu,
9
sina, kelle ma võtsin maailma äärtest ja kutsusin selle kaugemaist paigust, üteldes sulle: "Sina oled mu sulane, ma valisin sind ega põlanud sind mitte!"-
10
ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!
11
Vaata, häbenema ja piinlikkust tundma peavad kõik, kes on sinule vihased; olematuks saavad ja hukkuvad mehed, kes riidlevad sinuga!
12
Sa otsid, aga enam sa ei leia neid mehi, kes võitlevad sinuga; olematuks saavad ja lõpevad mehed, kes sõdivad sinuga!
13
Sest mina olen Jehoova, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: "Ära karda, mina aitan sind!"
14
Ära karda, ussike Jaakob, väetike Iisrael, mina aitan sind, ütleb Jehoova ja su lunastaja, Iisraeli Püha!
15
Vaata, ma panen sind pahmareeks, uueks ja paljuhambuliseks: sa peksad mägesid nagu reht ja jahvatad neid, teed künkad aganaiks;
16
sa tuulad neid, tuul kannab neid, torm puistab need laiali! Aga sina ise ilutsed Jehoova tõttu, kiitled Iisraeli Püha tõttu!
17
Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Jehoova, kuulen neid, mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha!
18
ma panen jõed voolama tallermaal ja allikad orgude põhjas; ma muudan järveks kõrve ja veelätteiks põudse maa!
19
ma istutan kõrbe seedreid, akaatsiaid, mürte ja õlipuid; ma panen lagendikule küpresse ühes plataanide ja piiniatega,
20
et nad näeksid ja teaksid, tähele paneksid ja ühtlasi mõistaksid, et seda on teinud Jehoova käsi ja selle on loonud Iisraeli Püha!
21
Tooge ette oma riiuasi, ütleb Jehoova, esitage oma tõendid, ütleb Jaakobi kuningas!
22
Esitage ja kuulutage meile, mis on tulemas! Jutustage endisist asjust, missugused need olid, et saaksime südamesse võtta ja mõista nende tulemusi! Või laske meid kuulda tulevasi asju,
23
kuulutage, mis tuleb pärastpoole, et me teaksime, kas te olete jumalad! Tehke ometi midagi, olgu head või kurja, et saaksime üheskoos imetella ja näha!
24
Vaata, teie ei olegi midagi ja teie töö on tühjast: kes teid valib, on jõle!
25
Mina äratasin põhja poolt ühe, ja ta tuli, päikesetõusu poolt mu nime appihüüdja, kes tallab valitsejaid nagu savi, otsegu sõtkuks potissepp saue!
26
Kes on seda kuulutanud algusest peale, et oleksime seda teadnud, ja ammusest ajast alates, et oleksime saanud ütelda: "Temal oli õigus!" Ükski ei teatanud, ükski ei kuulutanud, ükski ei kuulnud teie sõnu!
27
Mina olin esimene, kes ütles Siionile ja andis Jeruusalemale heasõnumi tooja!
28
Ja kui ma vaatan, siis ei olegi kedagi, ja neist ei ole nõuandjat, et saaksin neilt küsida ja nad annaksid vastuse!
29
Vaata neid kõiki: nende teod on olematud ja tühjast, nende valatud kujud on tühi tuul!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel! Ma olen pannud oma Vaimu tema peale, tema toob rahvaile õiguse!
2
Tema ei kisenda ega karju, tema häält ei ole kuulda uulitsail!
3
Rudjutud pilliroogu ta ei murra katki ja hõõguvat tahti ta ei kustuta ära, ta levitab ustavalt õigust!
4
Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta maa peal on rajanud õiguse ja saared ootavad tema õpetust!
5
Nõnda ütleb Jumal Jehoova, kes on loonud taevad ja on need võlvinud, kes on laotanud maa ja sellest võrsuva, kes on annud hingeõhu selle rahvale ja vaimu neile, kes seal rändavad:
6
Mina, Jehoova, olen õigusega sind kutsunud ja olen kinni haaranud su käest; ma olen sind kaitsnud ja olen sind pannud rahvale seaduseks, paganaile valguseks,
7
avama pimedate silmi, vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid vangikojast!
8
Mina olen Jehoova, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele!
9
Vaata, eelmised sündmused on aset leidnud ja ma kuulutan uusi; enne kui need hakkavad arenema, teen ma need teile teatavaks!
10
Laulge Jehoovale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Kohagu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud!
11
Tõstku häält kõrb ja selle linnad, külad, kus Keedar elab! Kaljude elanikud hõisaku, hüüdku valjusti mägede tippudelt!
12
Andku nad Jehoovale au ja kuulutagu saartel tema kiidetavust!
13
Jehoova läheb välja nagu kangelane, ta õhutab võitlusindu otsegu sõjamees; ta tõstab sõjakisa, hüüab valjusti, et saada võitu oma vaenlaste üle!
14
ma olen kaua vaikinud, olnud tegevuseta, valitsenud iseenese üle! Aga nüüd ma oigan otsegu sünnitaja: hingeldan ja ahmin õhku ühtaegu!
15
ma laastan mäed ja künkad ning kuivatan kõik nende rohu; ma muudan jõed koolmeiks ja teen järved tahedaks!
16
ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks! Need on asjad, mis ma teen ega jäta tegemata!
17
Aga taganema ja üpris häbenema peavad need, kes loodavad nikerdatud kujude peale, kes ütlevad valatud kujudele: "Teie olete meie jumalad!"
18
Kurdid, kuulge, ja pimedad, tõstke oma pilk üles, et te näeksite!
19
Kes on pime, kui mitte mu sulane, ja kurt, nagu mu käskjalg, kelle ma läkitan? Kes on nõnda pime nagu mu usaldusmees ja nõnda pime nagu Jehoova sulane?
20
Sa oled näinud palju, aga ei ole tähele pannud; kõrvad on küll lahti, aga ei kuulda mitte!
21
Jehoovale meeldis, oma õigluse pärast, teha õpetus suureks ja võimsaks!
22
Ja see on paljaksriisutud ja rüüstatud rahvas: nad kõik on pandud aukudesse ja peidetud vangikodadesse; nad on jäänud saagiks ja päästjat ei ole, rüüsteks, ja ükski ei ütle: "Anna tagasi!"
23
Kes teist võtab seda kuulda, paneb tähele ja kuuleb tuleviku tarvis?
24
Kes andis Jaakobi rüüstata ja Iisraeli riisujate kätte? Kas mitte Jehoova, kelle vastu me pattu tegime, kelle teedel ei tahetud käia ja kelle õpetust ei tahetud kuulda?
25
Seepärast ta valas tema peale oma vihalõõma ja sõjajõu: see põletas teda igalt poolt, kuid ta ei saanud targaks; kõrvetas teda, kuid ta ei võtnud seda südamesse!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Antioohhias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas ja Siimon, keda hüüti Nigeriks, ja Luukius Küreenest ja Maanaen, kes nelivürst Heroodesega ühes oli üles kasvatatud, ja Saulus.
2
Kui need Issandat teenisid ja paastusid, ütles Püha Vaim: "Eraldage mulle Barnabas ja Saulus tööle, milleks mina nad olen kutsunud!"
3
Siis nad paastusid ja palusid Jumalat ja panid oma käed nende peale ja saatsid nad teele.
4
Need, Püha Vaimu poolt läkitatud, tulid nüüd Seleukiasse ja sõitsid sealt laevaga Küprosesse.
5
Ja kui nad Salamisesse olid jõudnud, kuulutasid nad Jumala sõna juutidele kogudusekodades; neil oli ka Johannes käsiliseks ühes.
6
Aga kui nad olid saare läbi käinud Paafosest saadik, kohtasid nad üht juudi nõida ja valeprohvetit, Barjeesus nimi;
7
see oli maavalitseja Sergius Pauluse juures, kes oli mõistlik mees. Tema kutsus Barnabase ja Sauluse enese juure ja püüdis kuulda Jumala sõna.
8
Aga neile pani vastu Elümas, nõid - sest seda tähendab nimi tõlkes - püüdes maavalitsejat ära pöörata usust.
9
Kuid Saulus, keda hüütakse ka Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teravasti talle otsa
10
ning ütles: "Oh sind, kes oled täis kõike kavalust ja kõike tigedust, sa kuradi laps, sa kõige õiguse vaenlane, kas sa ei lakka kõverdamast Issanda sirgeid teid?
11
Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb sinu peale ja sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!" Ja sedamaid langes ta peale sõgedus ning pimedus, ja ta käis ümber ja otsis talutajaid. "
12
Kui maavalitseja nägi, mis sündis, uskus ta ja ehmus üliväga Issanda õpetusest.
13
Ja kui need, kes olid kaasas Paulusega, ära läksid Paafosest, saabusid nad Pergesse, Pamfüüliamaale. Seal Johannes lahkus neist ja läks tagasi Jeruusalemma.
14
Aga nemad läksid edasi Pergest ja jõudsid Pisiidia Antioohhiasse ning läksid kogudusekotta hingamispäeval ja istusid maha.
15
Ja pärast seda, kui olid loetud käsk ja prohvetid, läkitasid kogudusekoja ülemad neile ütlema: "Mehed, vennad, kui teil on ütelda mõni manitsussõna rahvale, siis ütelge!"
16
Siis Paulus tõusis üles ja viitas käega neile ning ütles: "Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!
17
Selle rahva, Iisraeli, Jumal valis ära meie esiisad ja ülendas rahva, kui nad võõrastena olid Egiptuses, ja tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud käsivarrega,
18
ja sallis nende kombeid ligi nelikümmend aastat kõrves
19
ja hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja jagas nende maa neile pärandiks.
20
See kõik sündis umbes neljasaja viiekümne aasta jooksul. Pärast seda ta andis neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.
21
Ja selle järele nad palusid enestele kuningat. Ja Jumal andis neile Sauli, Kiisi poja, Benjamini suguharust mehe. Nii möödus nelikümmend aastat.
22
Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest tema ka tunnistades ütles: "Ma olen leidnud Taaveti, Jesse poja, oma südamekohase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda!"
23
Selle soost on Jumal äratanud oma tõotuse järele Jeesuse Iisraeli Päästjaks,
24
siis kui otse enne tema ilmumist Johannes kuulutas meeleparanduse ristimist kõigele Iisraeli rahvale.
25
Ent kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles tema: "Mina ei ole see, kelleks te mind peate; aga vaata, pärast mind tuleb see, kelle kinga jalast päästma ma väärt ei ole!"
26
Mehed, vennad, Aabrahami soo lapsed ja need, kes teie seast kardavad Jumalat, meile on selle pääste sõna läkitatud!
27
Sest Jeruusalema elanikud ja nende ülemad, Jeesust mitte tundes, saatsid hukkamõistmisega täide prohvetite sõnad, mida igal hingamispäeval loetakse;
28
ja ehk nad küll ei leidnud ühtki surmasüüd, palusid nad Pilaatust, et ta surmataks.
29
Ja kui nad olid täide saatnud kõik, mis temast oli kirjutatud, võtsid nad ta maha puu pealt ja panid hauda.
30
Aga Jumal äratas tema surnuist üles!
31
Ja tema ilmus palju päevi neile, kes temaga olid tulnud Galileast Jeruusalemma ja kes nüüd on ta tunnistajad rahva ees.
32
Ja me kuulutame teile selle hea sõnumi, tõotuse, mis anti meie esiisadele,
33
et Jumal selle on täitnud meile, nende lastele, äratades üles Jeesuse, nagu ka teises laulus on kirjutatud: "Sina oled mu poeg, täna ma sünnitasin sind!"
34
Et ta tema on surnuist üles äratanud, nii et tal iialgi ei ole tarvis kõduneda, sellest on ta ütelnud nõnda: "Mina täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused!"
35
Sellepärast ta ütleb ka teises paigas: "Sina ei lase oma Püha näha kõdunemist!"
36
Sest kui Taavet oma rahvapõlve ajal oli teinud Jumala tahte järele, uinus ta magama ja pandi oma esiisade juure ja nägi kõdunemist;
37
kuid see, kelle Jumal üles äratas, ei näinud kõdunemist!
38
Sellepärast olgu teil nüüd teada, mehed, vennad, et teile sellesinase läbi kuulutatakse pattude andeksandmist,
39
Ja et igaüks, kes usub, mõistetakse õigeks tema sees kõigest sellest, millest te ei võinud õigeks saada Moosese käsuõpetuse kaudu.
40
Katsuge nüüd, et teid ei tabaks, mis on üteldud prohvetite kirjades:
41
"Vaadake, te põlgajad, ja pange imeks ja minge hukka! Sest ma teen teie päevil teo; teo, mida te ei usuks, kui keegi teile sellest jutustaks!"
42
Kui nad siis väljusid, paluti neid järgmisel hingamispäeval neile rääkida neid sõnu.
43
Aga kui kogudusekojast oli laiali mindud, järgis palju juute ja juudiusku pöördunud jumalakartlikke Paulust ja Barnabast, kes nendega kõnelesid ja neid õhutasid jääma Jumala armusse.
44
Aga järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kõik linn kuulama Jumala sõna.
45
Kui siis juudid nägid rahvahulka, said nad täis viha ja vaidlesid vastu Pauluse kõnele ning pilkasid Jumalat.
46
Aga Paulus ja Barnabas kõnelesid julgesti ning ütlesid: "Teile pidi Jumala sõna esiti räägitama; kuid et te selle enesest ära lükkate ega arva endid olevat igavest elu väärt, siis me pöördume paganate poole.
47
Sest nõnda on meid Issand käskinud: Mina olen sind pannud valguseks paganaile, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani!"
48
Kui paganad seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja ülistasid Issanda sõna ja uskusid, nii paljud kui olid määratud igaveseks eluks.
49
Ja Issanda sõna levis üle kogu maakonna.
50
Aga juudid ässitasid jumalakartlikke kõrgema seisuse naisi ja linna ülemaid ning äratasid vaenu Pauluse ja Barnabase vastu ja ajasid nad välja oma aladelt.
51
Aga nemad puistasid oma jalgade põrmu nende peale ja tulid Ikoonioni.
52
Ja jüngrid täitusid rõõmu ja Püha Vaimuga.
