Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.
2
Ja Assuri kuningas läkitas Laakisest Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu ülemjoogikallaja suure väehulgaga, kes jäi peatuma Ülatiigi veejuhtme juure, mis on Vanutajavälja maantee ääres.
3
Siis läksid välja tema juure Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Aasafi poeg.
4
Ja ülemjoogikallaja ütles neile: "Ütelge ometi Hiskijale: Nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: Mis lootus see on, mida sa hellitad?"
5
Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks! Kelle peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?
6
Vaata, sa loodad Egiptuse, tolle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub! Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas kõigile, kes loodavad tema peale!
7
Või kui sa mulle ütled: Meie loodame Jehoova, oma Jumala peale! kas pole siis mitte tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas, üteldes Juudale ja Jeruusalemale: Selle altari ees te peate kummardama!?
8
Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!
9
Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja ratsanike peale!
10
Kas ma siis nüüd Jehoovata olen tulnud selle maa vastu, et seda hävitada? Jehoova ise ütles mulle: Mine sinna maale ja hävita see!
11
Siis ütlesid Eljakim, Sebna ja Joa ülemjoogikallajale: "Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!"
12
Kuid ülemjoogikallaja vastas: "Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvaile meestele, kes ühes teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!"
13
Ja ülemjoogikallaja astus ette ja hüüdis valju häälega juudi keeli ning ütles: "Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõnu!
14
Nõnda ütleb kuningas: Ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa!
15
Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale, üteldes: Jehoova päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!
16
Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: Tehke minuga alistusleping ja tulge välja mu juure, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,
17
kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja viina maa, leiva ja viinamägede maa -
18
muidu ässitab teid Hiskija ja ütleb: Jehoova päästab meid! Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?
19
Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?
20
Kes kõigist nende maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova peaks päästma Jeruusalema minu käest!"
21
Aga nad vaikisid ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli üelnud: "Ärge vastake temale!"
22
Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, ja kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Aasafi poeg, Hiskija juure, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Jehoova kotta.
2
Ja ta läkitas kojaülema Eljakimi, kirjutaja Sebna ja preestrite vanemad, kotiriided seljas, prohvet Jesaja, Aamotsi poja juure,
3
et need ütleksid temale: "Nõnda ütleb Hiskija: Seesinane päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev! Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole rammu!
4
Vahest Jehoova, su Jumal, kuuleb siiski ülemjoogikallaja sõnu, kelle tema isand, Assuri kuningas, läkitas teotama elavat Jumalat, ja nõuab aru nende sõnade pärast, mida Jehoova, su Jumal, on pidanud kuulma? Tee siis palvet selle jäägi pärast, kes veel on olemas!"
5
Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juure,
6
siis ütles Jesaja neile: "Ütelge oma isandale nõnda: Nõnda ütleb Jehoova: Ära karda sõnade pärast, mida sa oled kuulnud, miska Assuri kuninga poisid mind on teotanud!
7
Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi omale maale ja ma lasen tema langeda mõõga läbi ta omal maal!"
8
Ja ülemjoogikallaja pöördus tagasi ning leidis Assuri kuninga sõdivat Libna vastu; sest ta oli kuulnud, et too oli Laakisest edasi läinud.
9
Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: "Ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu!" siis seda kuuldes ta läkitas käskjalad Hiskija juure, üteldes:
10
"Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja ütelge: Ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalema ei anta Assuri kuninga kätte!
11
Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootumaks hävitades! Ja sind peaks päästetama!
12
Kas rahvaste jumalad päästsid neid, kelled mu isad hävitasid: Goosani, Haarani, Resefi ja Telassaris olevaid edenlasi?
13
Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?"
14
Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Jehoova kotta; ja Hiskija laotas selle Jehoova ette.
15
Ja Hiskija palvetas Jehoova poole, üteldes:
16
"Vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, Sina oled teinud taevad ja maa!
17
Pööra, Jehoova, oma kõrv ja kuule, ava, Jehoova, oma silm ja vaata! Kuule kõiki Sanheribi sõnu, kes on läkitanud teotama elavat Jumalat!
18
See on tõsi, Jehoova, et Assuri kuningad on rüüstanud kõiki rahvaid ja nende maid
19
ja on heitnud tulle nende jumalad, sest need ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi, ja seepärast nad võisid neid hävitada!
20
Aga nüüd, Jehoova, meie Jumal, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et Sina, Jehoova, oled ainus!"
21
Siis Jesaja, Aamotsi poeg, läkitas Hiskijale ütlema: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: Et sa mind oled palunud Assuri kuninga Sanheribi pärast,
22
siis on sõna, mis Jehoova tema kohta kõneleb, niisugune: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalema tütar vangutab su taga pead!
23
Keda sa oled laimanud ja teotanud ja kelle vastu sa oled kõrgendanud häält? Kõrgele oled tõstnud oma silmad Iisraeli Püha vastu!
24
Sa laimasid oma sulaste läbi Issandat ja ütlesid: "Ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta suurimasse kõrgusesse, ta tihedaimasse metsa!
25
ma kaevasin kaevusid ja jõin vett, ja ma kuivatasin oma jalataldadega kõik Egiptuse jõed!"
26
Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sina võisid laastata kindlustatud linnu varisenud kivivaremeiks,
27
et nende elanikud olid jõuetumad, täis hirmu ja häbi, olid nagu rohi väljal, haljad taimekesed, nagu hein katustel või idatuule ees kõrbev vili!
28
ma tean su istumist ja su minekut ning tulekut, ka su raevutsemist minu vastu!
29
Aga et sa raevutsed mu vastu ja su ülbus on ulatunud mu kõrvu, siis ma panen oma haagi sulle ninna, suulised suhu ja viin sind tagasi sedasama teed, mida mööda sa tulidki!
30
Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja!
31
Ja Juuda soost pääsnu, tema jääk, juurdub taas alt ja kannab vilja pealt!
32
Sest Jeruusalemast väljub jääk ja Siioni mäelt pääsnu! Seda teeb vägede Jehoova püha viha!
33
Seepärast ütleb Jehoova Assuri kuninga kohta nõnda: Sellessesinasesse linna ta ei tule ja ta ei ammu siia nooli; ta ei tule selle ette kilbiga ega kuhja selle vastu piiramisvalli!
34
Sedasama teed, mida mööda ta tuli, ta läheb tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Jehoova!
35
Sest ma kaitsen sedasinast linna, et seda päästa iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast!
36
Ja Jehoova ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik elutud laibad!
37
Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinivesse.
38
Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, selle väesalga pealik, mida kutsuti Itaalia väesalgaks.
2
Tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati Jumalat.
3
See nägi nägemuses selgesti, arvata üheksandal päevatunnil, et Jumala ingel tuli sisse tema juure ning ütles talle: "Korneelius!"
4
Tema aga vaatas inglile otsa, lõi kartma ning ütles: "Isand, mis on?" See ütles talle: "Sinu palved ja su annid on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.
5
Läkita nüüd mehi Joppesse ja lase kutsuda Siimon, kelle lisanimi on Peetrus;
6
tema asub nahkur Siimona juures, kelle maja on mererannas!"
7
Kui siis ingel oli ära läinud, kes Korneeliusega rääkis, kutsus ta kaks oma perest ja ühe vaga sõjamehe neist, kes alati ta juures olid,
8
rääkis neile kõik ära ning läkitas nad Joppesse.
9
Aga järgmisel päeval, kui nad teel olles lähenesid linnale, läks Peetrus katusele palvetama kuuendal tunnil.
10
Ja temale tuli nälg ning ta tahtis süüa. Aga kui talle rooga valmistati, jäi ta otsegu enesest ära
11
ning nägi taeva avatud olevat ja enese juure alla tulevat anuma, otsegu suure linase riide, mida nelja nurka pidi alla lasti.
12
Selle sees oli kõiksugu neljajalgseid ja roomajaid maa elajaid ja taeva linde.
13
Ja temale ütles hääl: "Tõuse, Peetrus, verista ja söö!"
14
Aga Peetrus ütles: "Ei ilmaski, Issand, sest ma pole veel söönud seda, mis on keelatud ja roojane!"
15
Ja hääl ütles taas teist korda temale: "Mis Jumal on puhastanud, seda sina ära arva keelatuks!"
16
Ja see sündis kolm korda, ja astja võeti jälle üles taevasse.
17
Aga kui Peetrus oli iseeneses kahevahel, mis tema nähtud nägemus küll võiks tähendada, vaata, siis olid mehed, kelled Korneelius oli läkitanud, küsitelles leidnud Siimona maja ja seisid värava taga.
18
Nad hüüdsid ning küsisid, kas Siimon, kelle lisanimi on Peetrus, on seal võõrsil.
19
Ent kui Peetrus alles oma meeles mõtles nägemusele, ütles Vaim temale: "Vaata, kolm meest otsivad sind!
20
Aga tõuse üles ja astu alla ning mine nendega ilma kaksipidi mõtlemata, sest mina olen nad läkitanud!"
21
Siis Peetrus tuli alla meeste juure ning ütles: "Vaata, mina olen see, keda te otsite! Mis asja pärast te olete tulnud?"
22
Nemad vastasid: "Pealik Korneelius, õige ja jumalakartlik mees, kellel on hea tunnistus kogu juuda rahvalt, on pühalt inglilt saanud sõna, et ta sind peab kutsuma oma kotta ja kuulama sinu kõnet!"
23
Siis ta kutsus nad sisse ja pidas neid külalistena. Aga järgmisel päeval läks Peetrus nendega ära ja mõned vennad, kes Joppest olid, läksid ühes temaga.
24
Järgmisel päeval nad saabusid Kaisareasse. Ja Korneelius ootas neid ja kutsus kokku oma sulased ja parimad sõbrad.
25
Ja kui Peetrus oli sisse astunud, läks Korneelius talle vastu ning heitis tema jalge ette maha ja kummardas.
26
Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: "Tõuse üles, ka mina ise olen inimene!"
27
Ja kui ta temaga oli kõnelnud, läks ta sisse ja leidis eest suure hulga inimesi
28
ning ütles neile: "Te teate, et juuda mehel ei ole luba sõbrustada muulasega või minna tema juure, aga Jumal on mulle näidanud, et ühtki inimest ei tohi pidada halvaks ega rüvedaks.
29
Sellepärast olen ma ka tõrkumata tulnud, kui mind kutsuti. Siis küsin ma nüüd: mis asja pärast te olete mind kutsunud?"
30
Korneelius ütles: "Neli päeva tagasi ma olin otse selsamal üheksandal tunnil oma kojas palvetamas ja vaata, üks mees seisis minu ees hiilgavais riideis
31
ning ütles: Korneelius, sinu palvet on kuuldud ja su annid on Jumalale meele tulnud.
32
Siis läkita nüüd Joppesse ja kutsu Siimon, keda lisanimega hüütakse Peetruseks; tema on võõrsil nahkur Siimona majas mererannas.
33
Siis ma läkitasin sedamaid sinu juure, ja sa oled hästi teinud, et tulid. Nüüd me oleme kõik siin üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mis Jumal sind on käskinud!"
34
Siis Peetrus avas oma suu ning ütles: "Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel,
35
vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järele.
36
Selle sõna ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse läbi, kes on kõikide Issand.
37
Te teate seda asja, mis on sündinud tervel Juudamaal alates Galileast pärast ristimist, mida Johannes kuulutas,
38
kuidas Jumal Jeesuse Naatsaretist oli võidnud Püha Vaimu ja väega ja kuidas tema käis mööda maad ja tegi head ning parandas kõiki, kellede üle kurat oli saanud võimuse; sest Jumal oli temaga.
39
Ja meie oleme kõigi nende asjade tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemas; ja nad poosid tema ristipuule ning surmasid.
40
Selle on Jumal üles äratanud kolmandal päeval ja on teda lasknud saada ilmsiks,
41
mitte kõigele rahvale, vaid Jumala ennevalitud tunnistajaile, meile, kes temaga oleme söönud ja joonud, pärast seda kui ta oli surnuist üles tõusnud.
42
Ja tema on meid käskinud rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt seatud elavate ja surnute kohtumõistja.
43
Temast tunnistavad kõik prohvetid, et tema nime läbi igaüks, kes usub temasse, saab pattude andeksandmise!"
44
Kui Peetrus neid sõnu alles rääkis, langes Püha Vaim kõikide peale, kes seda sõna kuulsid.
45
Ja usklikud ümberlõigatute hulgast, niipalju kui neid ühes Peetrusega oli tulnud, ehmusid, et Püha Vaimu and valati ka paganate peale,
46
sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumalat väga ülistavat. Siis Peetrus ütles:
47
"Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?"
48
Ja ta käskis neid ristida Issanda nimesse. Siis nad palusid teda, et ta jääks mõneks päevaks nende juure.
