Flash tuleb sisse lülitada
1
Häda sulle, hävitaja, kes ise oled hävitamata, reetur, keda ei ole reedetud! Kui oled hävitusega valmis, hävitatakse sind, kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind!
2
Jehoova, ole meile armuline, me ootame Sind! Kui oled nende käsivars igal hommikul, siis ole meiegi abi kitsikuse ajal!
3
Kõuehääle eest põgenevad rahvad, sinu müristamine pillutab paganad
4
ja saak kahmatakse käest, otsegu ahmaksid röövikud; rohutirtsude rünnaku sarnaselt tormatakse selle kallale!
5
Jehoova on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega!
6
Tema on su aegade tagatis, abi küllus, tarkus ja tunnetus; Jehoova kartus - see on Siioni rikkus!
7
Vaata, Arieli elanikud kisendavad õues, rahu saadikud nutavad kibedasti!
8
Maanteed on tühjad, teekäijat ei ole, leping on tühistatud, tunnistajad on hüljatud, inimestest ei hoolita!
9
Maa leinab, närbub, Liibanon häbeneb, närtsib; Saaron on saanud kõnnumaaks, Baasan ja Karmel varistavad lehti!
10
Nüüd ma tõusen, ütleb Jehoova, nüüd ma tahan olla kõrge, nüüd ma ülendan ennast!
11
Kuluheinaga olete käima peal, kõrsi toote ilmale, teie meelsus on tuli, mis teid hävitab!
12
Jah, rahvad põletatakse lubjaks, otsegu maharaiutud kibuvitsad süüdatakse need tulega!
13
Kuulge, kaugel viibijad, mida ma olen teinud, ja juuresolijad, tundke mu väge!
14
Patused Siionis värisevad, vabin valdab jumalatuid: "Kes meist saaks elada hävitavas tules? Kes meist saaks elada igavesel leel?"
15
See, kes elab õigluses ja räägib tõtt, kes põlgab rõhumisest saadavat kasu, kes raputab käsi, et mitte vastu võtta meelehead, kes topib kõrvad kinni, et mitte kuulda veretööst, ja kes suleb silmad, et mitte näha kurja,
16
see elab kõrgustikel, ligipääsmatud kaljud on temale varjupaigaks; temale antakse ta leib, temale on vesi kindlustatud!
17
Su silmad saavad näha kuningat ta ilus, saavad näha ihaldusväärset maad!
18
Su süda meenutab hirmsaid asju: kus on nüüd kirjutaja, kus on vaagija, kus on tornide lugeja?
19
Enam sa ei näe jultunud rahvast, rahvast, kelle segast kõnet sa ei taipa, kelle kokutavast keelest sa ei saa aru!
20
Vaata Siionit, meie pidupäevade linna! Su silmad näevad Jeruusalema, rahulikku paika, liigutamatut telki, mille vaiu iialgi ei tõmmata välja ja mille nööridest ainustki ei kista katki!
21
Sest seal on Vägev: meiega on Jehoova, igati laiade jõgede ja vooluste kogumik: sellel ei kulge sõudelaev ja seda ei ületa võimsaimgi alus!
22
Sest Jehoova on meie kohtumõistja, Jehoova on meie käsuandja, Jehoova on meie kuningas, tema päästab meid!
23
Su köied lõtvuvad, ei pea paigal peelepuud ega lase purjel paisuda! Siis jagatakse suurt saaki, jalutumadki võtavad noosi
24
ja ükski elanik ei ütle: "Ma olen nõder!" Rahvale, kes seal elab, antakse süü andeks!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Rahvad, astuge ligi kuulma, ja rahvahõimud, pange tähele! Kuulgu maa ja need, kes seda täidavad, maailm ja kõik, kes seal võrsuvad!
2
Sest Jehooval on raev kõigi rahvaste ja viha kõigi nende väehulkade vastu: ta on pannud need vande alla, ta on annud need tappa!
3
Kes neist maha lüüakse, visatakse ära, nende laipadest tõuseb lehk, nende verest nõretavad mäed!
4
Kõik taevaväed kaovad, taevad keerduvad otsegu rullraamat: kogu nende vägi variseb, nagu variseb viinapuust leht või viigipuust kuivanud mari!
5
Sest taevas sööstab mu mõõk, vaata, see tuleb alla Edomi peale, minu poolt neetud rahva peale kohtumõistmiseks!
6
Jehoova mõõk on verine, tilgub rasvast, tallede ja sikkude verest, jäärade neerurasvast, sest Jehooval on ohver Bosras ja suur tapp Edomi maal!
7
Metshärjadki langevad ühes nendega, värsid sõnnidega seltsis: nende maa joobub verest ja muld muutub rasvast rammusaks!
8
Sest see on Jehoova kättemaksupäev, tasumisaasta riiu eest Siioniga!
9
Edomi jõed muutuvad tõrvaks, muld väävliks, ja ta maa on otsegu põlev tõrv!
10
See ei kustu ööl ega päeval, igavesti tõuseb selle suits! See jääb laastatuks põlvest põlve, iialgi ei käi keegi sealtkaudu!
11
Puguhani ja siil pärivad selle, öökull ja kaaren elutsevad seal; selle üle veetakse tühjuse mõõdunöör ja paljasoleku lood!
12
Seal ei ole enam ülimusi, et kedagi kuningaks kuulutada, ja kõik ta vürstid saavad otsa!
13
Tema paleedes kasvavad kibuvitsad, linnustes nõgesed ja ohakad; see saab šaakalite asukohaks ja jaanalindude pesitsuspaigaks!
14
Kurjad vaimud kohtavad seal sortsidega ja sikujalgne paharet hüüab seltsilist! Tõesti, seal viibib tont ja leiab enesele puhkepaiga!
15
Seal pesitseb süstmadu, muneb, koorib pojad välja ja kogub oma varju alla! Tõesti, sinna kogunevad raisakotkad, igaüks oma paarilisega!
16
Uurige Jehoova raamatust ja lugege: ühtki neist ei ole vajaka, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest Jehoova suu on annud käsu ja tema vaim on need kogunud!
17
Tema on neile liisku heitnud, tema käsi on selle neile mõõdunööriga jaotanud: nad pärivad selle igaveseks, nad elavad seal põlvest põlve!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia!
2
Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu! Nad saavad näha Jehoova toredust, meie Jumala ilu!
3
Kinnitage lõtvu käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved!
4
Ütelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid!
5
Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti!
6
Siis hüppab jalutu otsegu hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrves ja ojad nõmmemaal!
7
Kuumavirvendusest saab järv ja põudsest pinnast veeallikaid; šaakalite asupaigast saab soo, kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu!
8
Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski roojane ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte!
9
Seal ei ole lõukoera ega lähe sinna murdjad metsalised, neid seal ei leidu! Aga lunastatud käivad!
10
Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Saulus turtsus ikka veel ähvardamise ja tapmisega Issanda jüngrite vastu ja läks ülempreestri juure
2
ning palus temalt kirju Damaskuse kogudustele, et kui ta peaks leidma usuteel käijaid, olgu mehi või naisi, et ta võiks nad siduda ja tuua Jeruusalemma.
3
Aga kui ta oli sinna minemas ja Damaskuse lähedale jõudis, sündis, et äkitselt paistis tema ümber valgus taevast;
4
ja ta kukkus maha maa peale ning kuulis üht häält temale ütlevat: "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?"
5
Tema vastas: "Issand, kes sa oled?" Ja Issand ütles: "Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad!
6
Aga tõuse ja mine linna, ja seal üteldakse sulle, mis sul tuleb teha!"
7
Aga mehed, kes olid temaga teel, seisid ehmunult; nad kuulsid küll häält, aga ei näinud kedagi.
8
Aga Saulus tõusis maast üles ja kui ta oma silmad avas, ei näinud ta enam! Siis nad talutasid teda kättpidi ja viisid ta Damaskusesse.
9
Ja kolm päeva ta ei näinud, ei söönud ega joonud.
10
Ent Damaskuses oli üks jünger, Ananias nimi. Sellele ütles Issand nägemuses: "Ananias!" Tema vastas: "Issand, vaata, siin ma olen!"
11
Issand ütles temale: "Tõuse ja mine sinna uulitsasse, mida kutsutakse Õigeks, ja kuula Juuda majas Sauluse-nimelise Tarsose mehe järele, sest vaata, ta palvetab
12
ja on nägemuses näinud mehe, Ananias nimi, sisse tulevat ja käe ta peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks!"
13
Ananias vastas: "Issand, ma olen mitmelt kuulnud sellest mehest, kui palju ta on kurja teinud sinu pühadele Jeruusalemas;
14
ja tal on ülempreestrilt luba siin siduda kõiki, kes sinu nime appi hüüavad!"
15
Aga Issand ütles temale: "Mine, sest ta on mulle valitud riist, et ta minu nime kannaks paganate ja kuningate ning Iisraeli laste ette,
16
sest mina tahan temale näidata, kui palju ta peab minu nime pärast kannatama!"
17
Siis Ananias läks ära ja astus sinna majasse. Ja kui ta oma käe tema peale oli pannud, ütles ta: "Saul, vend, Issand on mind läkitanud, Jeesus, kes sulle ilmus teel, mida sa tulid, et sa nägemise tagasi saaksid ja täituksid Püha Vaimuga!"
18
Ja sedamaid pudenes tema silmadelt otsegu soomuseid, ja ta nägi jälle ja tõusis ning laskis ennast ristida.
19
Ja kui ta oli leiba võtnud, sai ta jälle tugevaks. Siis ta jäi mõneks päevaks jüngrite sekka Damaskusesse,
20
ja kuulutas varsti kogudusekodades Kristust, tunnistades, et seesama on Jumala Poeg.
21
Aga kõik, kes teda kuulsid, ehmusid ning ütlesid: "Eks see ole seesama, kes Jeruusalemas rüüstas selle nime appihüüdjaid ja on siia tulnud selleks, et neid kinni siduda ja viia ülempreestrite kätte?"
22
Aga Saulus läks järjest vägevamaks ja ajas juudid, kes Damaskuses elasid, kihama ning tõestas, et Jeesus on Kristus.
23
Mõne päeva pärast pidasid juudid nõu teda ära tappa.
24
Aga Saulus sai teada nende salanõu. Ent nad valvasid päeva ja öö väravais, et teda tappa;
25
kuid jüngrid võtsid ta öösel ja aitasid ta üle müüri ning lasksid ta korviga alla.
26
Kui siis Saulus jõudis Jeruusalemma, püüdis ta liituda jüngrite hulka, aga nemad kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger.
27
Kuid Barnabas võttis ta vastu ja viis ta apostlite juure ja rääkis neile, kuidas tema teel olles oli Issandat näinud ning temaga kõnelnud ja kuidas ta Damaskuses oli avalikult kuulutanud evangeeliumi Jeesuse nimel.
28
Nii ta jäi nende juure sisse ja välja käima Jeruusalemas ja kuulutas avalikult evangeeliumi Issanda nimel.
29
Ta rääkis ka ja ajas juttu kreekakeelsete juutidega; aga need püüdsid teda tappa.
30
Aga kui vennad seda teada said, viisid nad ta Kaisareasse ja saatsid ta sealt Tarsosesse.
31
Siis oli nüüd kogudusel rahu kogu Juuda- ja Galilea- ja Samaariamaal, ja see kasvas ja täienes ja edenes Issanda kartuses ning Püha Vaimu julgustusel.
32
Aga sündis, kui Peetrus kõigis paigus käimas oli, et ta tuli ka pühade juure, kes elasid Lüddas.
33
Seal ta leidis ühe inimese, Aineas nimi, kes oli kaheksa aastat olnud voodis maas ja halvatud.
34
Ja Peetrus ütles talle: "Aineas! Jeesus Kristus teeb su terveks: tõuse üles ja sea oma ase korda!" Ja sedamaid ta tõusis üles.
35
Ja teda nägid kõik, kes elasid Lüddas ja Saaronis; ja need pöördusid Issanda poole.
36
Aga Joppes oli keegi naisjünger, nimega Tabiita, mis meie keeli tähendab Hirv. See oli rikas häist tegudest ja armastusandidest, mida ta tegi.
37
Ja neil päevil sündis, et ta jäi haigeks ja suri. Ja nad pesid teda ja panid ta ülemisse tuppa.
38
Aga Lüdda oli Joppe lähedal. Kui jüngrid kuulsid, et Peetrus seal on, läkitasid nad kaks meest tema juure ja palusid teda, et ta viibimata tuleks nende juure.
39
Siis Peetrus tõusis ja läks nendega. Ja kui ta sinna jõudis, viisid nad ta ülemisse tuppa, ja kõik lesknaised astusid tema ümber, nutsid ja näitasid kuubi ja riideid, mis Hirv nende juures olles oli teinud.
40
Aga Peetrus ajas kõik välja, heitis põlvili ja palus Jumalat ning pöördus surnu poole ja ütles: "Tabiita, tõuse üles!" Siis avas see oma silmad, ja kui ta Peetrust nägi, tõusis ta istuma.
41
Aga Peetrus andis temale käe ja tõstis ta püsti. Siis ta kutsus sisse pühad ja lesed ja esitas teda neile elavana.
42
Aga see sai teatavaks kogu Joppes ja paljud uskusid Issandasse.
43
Ja Peetrus jäi mõneks päevaks Joppesse ühe nahkru Siimona juure.
