Flash tuleb sisse lülitada
1
Sest Jehoova halastab Jaakobi peale, valib taas Iisraeli ja asustab nad nende omale maale; võõradki seltsivad nendega ja liituvad Jaakobi sooga!
2
Ja rahvad võtavad neid ning toovad neid nende pärispaika; aga Iisraeli sugu teeb need Jehoova pinnal enesele sulaseiks ja ümmardajaiks: nad võtavad vangi oma vangistajad ja valitsevad oma rõhujate üle!
3
Ja sel päeval, mil Jehoova annab sulle rahu vaevast ja ässitusest ning raskest tööst, mida sa pidid tegema,
4
sa hakkad laulma seda pilkelaulu Paabeli kuningast ja ütled: "Kuidas on siis nüüd rõhujale lõpp tulnud, kallaletung lakanud?
5
Jehoova on katki murdnud õelate kepi, võimutsejate vitsa,
6
mis rahvaid lõi raevus, lõputute löökidega, mis rahvusi valitses vihas, lakkamatu jälitusega!
7
Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad rõkatavad rõõmust!
8
Sinust tunnevad rõõmu ka küpressid ja Liibanoni seedrid: "Sest ajast, kui sa lamad, ei tule keegi meid raiuma!"
9
Surmavald all on liikvel sinu pärast et võtta vastu su tulekut: ta äratab sinu pärast surnute vaimud, kõik maa juhid, laseb nende aujärgedelt üles tõusta kõik rahvaste kuningad!
10
Need kõik kostavad ja ütlevad sulle: "Sinagi oled jäänud jõuetumaks nagu meie, oled saanud meie sarnaseks!"
11
Alla surmavalda on tõugatud su kõrkus, su naablite helinad; su alla on laotatud ussikesi ja sind katavad vaglad!
12
Kuidas sa ometi oled, helkjas koidutäht, alla langenud taevast, tükkidena paisatud maha, rahvaste alistaja?
13
Sina mõtlesid oma südames: "Mina tõusen taevasse, kõrgemale Jumala tähtedest ma tõstan oma aujärje ja ma istun kogunemismäele kaugel põhjamaal!
14
Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks!"
15
Aga sind tõugati alla surmavalda, kõige sügavamasse hauda!
16
Kes sind nägid, silmitsevad sind, vaatlevad sind üksisilmi: "Kas see on mees, kes pani maa värisema, kuningriigid vabisema,
17
kes tegi ilmamaa kõrve sarnaseks ja kiskus maha selle linnad, kes oma vange ei lasknud koju?"
18
Kõik rahvaste kuningad magavad auga, igaüks oma hauakambris,
19
sina aga oled, nagu põlatud kotkas, eemale heidetud oma hauast, kaetud tapetuiga, mõõgaga läbipistetuiga, kes paisatakse alla kivimurdu purukstallatud laibana!
20
Sina ei ühine nendega hauas, sest sa oled hävitanud oma maa, tapnud oma rahva! Iialgi enam ei nimetata kurjategijate sugu!
21
Valmistage tema laste jaoks tapapink nende vanemate süü pärast, et nad ei tõuseks ega vallutaks maad ega täidaks ilmamaad linnadega!
22
Mina tõusen nende vastu, ütleb vägede Jehoova, ja ma kaotan Paabeli nime ja jäänused, järglased ja järelkasvu, ütleb Jehoova!
23
Ma teen ta siilide omandiks ja roolaugasteks, ja ma pühin ta ära hävitusluuaga, ütleb vägede Jehoova!
24
Vägede Jehoova on vandunud, üteldes: Tõesti, nagu ma olen mõelnud, nõnda sünnib, ja see, mida ma olen kavatsenud, läheb korda:
25
ma murran Assuri oma maal ja tallan teda oma mägedel; siis on tema ike võetud nende pealt ja tema koorem võetakse nende õlgadelt!
26
See on nõu, peetud kogu maa kohta, ja see on käsi, sirutatud kõigi rahvaste kohale!
27
Sest vägede Jehoova on pidanud nõu, kes teeb selle tühjaks? Tema käsi on välja sirutatud, kes pöörab selle tagasi?"
28
Kuningas Ahase surma-aastal sündis see ennustus:
29
"Ära rõõmutse, Vilistimaa, tervenisti, et murtud on vits, mis sind lõi! Sest mao juure seest väljub rästik ja tema vili on lendav madu!
30
Siis on viletsad otsegu jäärad karjas ja vaesed magavad muretumalt; aga sinu juure ma suretan näljaga ja su jäänused tapetakse!
31
Ulu, värav, kisenda, linn! Heida meelt, Vilistimaa, tervenisti, sest põhja poolt tuleb suits ja keegi ei ole üksik tema kogunemispaigas!
32
Ja mida vastata paganate saadikuile? Seda, et Jehoova on rajanud Siioni ja seal leiavad varju tema rahva vaevatud!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ennustus Moabi kohta: "Tõesti, ühel ööl on Moabi Aar hävitatud, vaikima pandud! Tõesti, ühel ööl on Moabi Kiir hävitatud, vaikima pandud!
2
Diiboni tütar läheb üles ohvriküngastele nutma, Nebol ja Meedebal ulub Moab! Kõigil on pead pöetud ja kõik habemed on aetud!
3
Uulitsail pannakse endile kotiriie ümber, katustel ja turgudel uluvad kõik, puhkevad nutma!
4
Hesbon ja Elaale kisendavad appi, Jahasest saadik kostab nende hääl; seepärast lõdisevad Moabi niuded, väriseb ta hing!
5
Mu süda kisendab Moabi pärast! Ta põgenikud põgenevad Soarini, Eglat-Selisijani! Jah, mööda Luuhiti tõusuteed minnakse nuttes üles, jah, Hooronaimi teel tõstetakse hädakisa hävingu pärast!
6
Sest Nimrimi veed muutuvad kõrveks; jah, rohi kuivab, noor rohi kaob, haljust ei ole enam!
7
Seepärast nad viivad oma kogutud vara ja nende poolt tallelepandu üle Remmelgajõe!
8
Jah, appihüüd kajab Moabi rajades; ta hädakisa kostab Eglaimini, ta hädakisa kostab Beer-Eelimini!
9
Jah, Diimoni veed on täis verd! Aga veel muudki ma saadan Diimonile: lõukoera Moabi pääsnute ja maale jäänute kallale!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Läkitage maavalitseja jäärad Selast kõrve kaudu Siioni tütre mäele!
2
Nagu põgenevad linnud, peletatud pesakond, on Moabi tütred Arnoni koolmeil!
3
Anna nõu, tee otsus! Las olla su vari otsegu öö keskpäeval! Varja väljaaetuid, ära reeda põgenikku!
4
Anna enese juures asu Moabi pillutatuile, ole neile pelgupaigaks hävitaja eest! Kui rõhujal on lõpp, hävitus lakkab, tallajad kaovad maalt,
5
siis rajatakse armastuses aujärg ja sellel istub Taaveti telgis kindlalt kohtumõistja, kes nõuab õigust ja on osav õigluses!
6
Me oleme kuulnud Moabi kõrkusest - ta on väga ülbe; tema upsakusest ja uhkeldusest ning tema tühje jutte!
7
Seepärast ulub moabiit moabiidile, kõik uluvad! Te ohkate Kiir-Hareseti rosinakakkude pärast täiesti lööduina!
8
Sest rüüstatud on Hesbon, kolletanud Sibma viinapuud, rahvaste isandad on peksnud maha nende vääriskobarad! Need ulatasid Jaaserist saadik, ekslesid kõrves, nende väädid lokkasid, tungisid üle mere!
9
Seepärast ma nutan ühes Jaaseri nutuga Sibma viinapuude pärast; ma kastan sind oma silmaveega, Hesbon ja Elaale! Sest sinu suve ja lõikuse kohal on kõlanud vaenuhüüd!
10
Rõõm ja ilutsemine on võetud viljapuuaiast ja viinamägedes ei ole hõiskamist ega rõõmuhüüdeid! Viina surutõrtes ei sõtku tallaja, tööhõiked on lakanud!
11
Seetõttu kaebleb mu hing, otsegu kannel, Moabi pärast, ja mu süda Kiir-Haresi pärast!
12
Ja kui nüüd Moab ennast näitab, kui ta ennast ohvrikünkal väsitab ja läheb oma pühamusse palvetama, siis ta ei suuda midagi!
13
See on sõna, mis Jehoova Moabi kohta varem oli ütelnud.
14
Aga nüüd kõneleb Jehoova ja ütleb: Kolme aasta pärast, palgalise aastate sarnaselt, muutub Moabi hiilgus ühes kogu oma suure käraga väärtusetuks, ja jääk on pisuke, tähtsuseta ja jõuetu!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja kui nelipühipäev kätte tuli, olid kõik ühes paigas koos.
2
Ja taevast sündis äkitselt kohin, otsegu oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid.
3
Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast.
4
Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5
Aga Jeruusalemas oli elamas juute, jumalakartlikke mehi kõigist rahvaist taeva all.
6
Kui nüüd see hääl tekkis, tuli rahvahulk kokku ja kohkus ära, sest igaüks kuulis neid rääkivat oma keelemurret.
7
Ja nad hämmastusid kõik ja panid imeks ning ütlesid üksteisele: "Vaata, eks need kõik, kes räägivad, ole Galilea mehed?
8
Kuidas me siis kuuleme igaüks oma keelemurret, mille sees me oleme sündinud?
9
Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes elame Mesopotaamias, Judeas ning Kapadookias, Pontoses ja Aasias,
10
Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Küreene-poolses Liibüas, ja siin asuvad roomlased, juudid ühes nende usku pöördunutega,
11
kreetalased ja araablased, kuidas me kuuleme neid rääkivat meie omis keeltes Jumala suuri asju?
12
Nad kõik olid hämmastunud ja kahevahel ning küsisid üksteiselt: "Mis see küll peaks tähendama?"
13
Aga teised irvitasid ning ütlesid: "Nad on täis magusat viina!"
14
Siis Peetrus astus esile ühes nende üheteistkümnega, tõstis oma häält ning seletas neile: "Juuda mehed ja kõik teie, Jeruusalema elanikud, see olgu teile teada ja pange tähele mu sõnu!
15
Ei ole need sugugi, nagu te arvate, joobnud, sest see on kolmas päevatund;
16
vaid see on, mis on üteldud prohvet Joeli kaudu:
17
"Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Ja teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie noored mehed näevad nägemusi, ja teie vanemad uinuvad unenägusid nähes!
18
Ja neil päevil ma valan oma Vaimu oma sulaste ja ümmardajate peale ja nemad ennustavad;
19
ja ma annan näha imesid ülal taevas ja tunnustähti all maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid!
20
Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja auline!
21
Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!
22
Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellest Jumal andis tunnistuse väe ja imede ja tunnustähtedega, mis Jumal tegi tema läbi teie seas, nõnda nagu isegi teate,
23
tema te olete, kui ta Jumala määratud otsusel ja etteteadmist mööda oli loovutatud teie kätte, ülekohtuste käte läbi risti naelutanud ning tapnud;
24
kuid Jumal on tema üles äratanud, päästes teda surma valudest, sest ei olnud ju võimalik, et surm oleks teda kinni pidanud.
25
Sest Taavet ütleb tema kohta: "Ma pean Issandat alati oma silma ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks!
26
Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu keel ilutseb, ja mu ihugi võib hingata lootuses!
27
Sest sina ei jäta mu hinge surmavalda ega lase oma püha näha kõdunemist!
28
Sa annad mulle teada elutee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees!
29
Mehed, vennad, olgu lubatud teie peavanemast Taavetist lausa ütelda, et ta on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänapäevani.
30
Et ta nüüd oli prohvet ja teadis, et Jumal temale oli vandega tõotanud seada tema ihusoost järglase tema aujärjele,
31
siis ta rääkis ette nähes Kristuse ülestõusmisest, et tema hinge ei jäeta surmavalda ja et tema liha ei näe kõdunemist.
32
Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik.
33
Et ta nüüd Jumala parema käe läbi on ülendatud ja on Isalt saanud Püha Vaimu tõotuse, siis on tema selle välja valanud, nõnda nagu te nüüd näete ning kuulete.
34
Sest Taavet ei ole läinud taevasse, aga tema ütleb: "Issand on ütelnud minu Issandale: Istu minu paremale käele,
35
kuni ma panen su vaenlased sinu jalajäriks!
36
Kindlasti teadku nüüd kogu Iisraeli kodakond, et Jumal on teinud tema Issandaks ning Kristuseks, selle Jeesuse, kelle te risti lõite!"
37
Aga kui nad seda kuulsid, läks see neil südamest läbi ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: "Mehed, vennad, mis me peame tegema?"
38
Aga Peetrus ütles neile: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni.
39
Sest teie ja teie laste päralt on see tõotus ja kõikide päralt, kes on kaugel, keda iganes Issand, meie Jumal, kutsub enese juure."
40
Ja veel paljude muude sõnadega tunnistas ja manitses ta ning ütles: "Laske endid päästa sellest pöörasest soost!"
41
Kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti, ja nõnda lisati sel päeval nende juure ligi kolm tuhat hinge.
42
Aga nemad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse.
43
Aga igale hingele tuli kartus; ja palju imesid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.
44
Aga kõik need, kes uskusid, olid üheskoos ja kõik, mis neil oli, oli neil ühine.
45
Omandi ja vara nad müüsid ära ja jagasid, mis saadi, igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.
46
Ja nad viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ja murdsid leiba kodasid mööda ja võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega,
47
kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures. Aga Issand lisas iga päev nende ühendusele juure neid, kes päästeti.
