Flash tuleb sisse lülitada
1
Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus!
2
Sina valmistad suure hõiskamise, annad rohkesti rõõmu: nad rõõmutsevad sinu ees, otsegu lõikuseajal ollakse rõõmsad, otsegu saaki jagades hõisatakse!
3
Sest tema koorma ikke ja tema õla kepi, tema sundija vitsa sa murrad nagu Midjani päevil!
4
Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres veeretatud vammus põletatakse tuleroaks!
5
Sest meile sünnib Laps, meile antakse Poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst!
6
Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti! Vägede Jehoova püha viha teeb seda!
7
Issand läkitab sõna Jaakobisse ja see langeb Iisraelisse!
8
Seda saab tunda kogu rahvas, Efraim ja Samaaria elanikud, kes ütlevad upsakusest ja südame ülbusest:
9
"Telliskivid varisevad, aga me ehitame tahutud kividest; metsviigipuud raiutakse maha, aga me paneme seedrid asemele!"
10
Ent Jehoova teeb tugevaks ta vastased, Retsini, ja kihutab üles ta vaenlased:
11
süürlased idast ja vilistid läänest, ja need söövad Iisraeli täie suuga! Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud!
12
Sest rahvas ei ole pöördunud peksja poole ega ole nad otsinud vägede Jehoovat!
13
Seepärast lõikab Jehoova Iisraelilt ühel päeval pea ja saba, võrse ja varre!
14
Vana ja austatu on pea, aga valet õpetav prohvet on saba!
15
Selle rahva juhid on eksitajad ja nende poolt juhitud on viidud segadusse!
16
Seepärast ei tunne Issand rõõmu ta noortest meestest ega halasta vaestelaste ja lesknaiste peale; sest kõik on jumalavallatumad ja kurjategijad ja iga suu räägib jõledust! Selle kõige juures ei ole Ta viha ära pöördunud ja Ta käsi on alles välja sirutatud!
17
Sest ülekohus põleb otsegu tuli, mis põletab kibuvitsu ja ohakaid ning süütab metsarägastikud kerkiva suitsuna haihtuma!
18
Vägede Jehoova raevust on maa kõrbenud ja rahvas on otsegu tuleroog: üks ei halasta teise peale!
19
Ahmivad paremalt, aga on näljased, söövad vasakult, ometi ei saa kõht täis! Igaüks sööb oma käsivarre liha:
20
Manasse Efraimi ja Efraim Manasset, mõlemad on üheskoos Juuda vastu! Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Häda neile, kes annavad nurjatumaid seadusi, ja kirjutajaile, kes lakkamatult kirjutavad surveks,
2
et väänata abitumate õigust ja kiskuda kohus mu rahva viletsailt, et lesknaised saaksid neile saagiks ja et nad võiksid vaeseidlapsi paljaks riisuda!
3
Aga mida te teete katsumispäeval ja tormis, mis tuleb kaugelt? Kelle juure te põgenete abi saama? Ja kuhu jätate oma varanduse?
4
Ei ole muud, kui põlvitada vangide seltsi või langeda tapetute sekka! Selle kõige juures ei ole ta viha ära pöördunud ja ta käsi on alles välja sirutatud!
5
Häda Assurile, kes on mu viha vits ja kelle käes on mu sajatuse kepp!
6
Tema ma läkitan jumalavallatuma rahva vastu ja teda ma käsin oma vihaaluse rahva pärast võtta noosi ja riisuda saaki ja tallata teda nagu uulitsapori!
7
Aga tema ei kavatse nõnda ja nõnda ei mõtle ta süda, vaid temal on südames hävitada ja hukata rahvaid, ja mitte väheseid,
8
sest ta ütleb: "Kas pole mu pealikud kõik kuningad?
9
Eks Kalnol käinud käsi nagu Karkemisel, eks Hamatil nagu Arpadil, eks Samaarial nagu Damaskusel?
10
Kuna mu käsi ulatus ebajumalate kuningriikideni, kellede nikerdatud kujud olid võimsamad kui Jeruusalemal ja Samaarial,
11
eks ma või siis talitada ka Jeruusalema ja selle kujudega nõnda, nagu ma talitasin Samaaria ja selle ebajumalatega?"
12
Aga kui Issand on lõpetanud kõik oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemas, siis ma nuhtlen Assuri kuningat ta südame ülbuse vilja ja suureliste silmade kõrkuse pärast!
13
Sest ta ütleb: "Ma tegin seda oma käe rammuga ja oma tarkusest, sest ma olen taibukas! Ma nihutasin rahvaste rajasid, riisusin, mis kuulus neile, ja valitsesin elanike üle ainuvalitsejana!
14
Mu käsi leidis rahvaste vara otsegu linnupesa; ja nagu korjatakse mahajäetud mune, nõnda ma korjasin kõik maad, ja ei olnud kedagi, kes oleks lehvitanud tiibu või teinud noka lahti ja piiksatanud!"
15
Kas kiitleb kirves selle ees, kes temaga raiub, või suurustab saag saagija ees? Nagu viibutaks vits oma ülestõstjat, või nagu kergitaks kepp seda, kes ei ole puu!
16
Sellepärast läkitab Issand, vägede Jehoova, tema priskete sekka kõhetustõve, ja tema toreduse all süttib lõõmav tuli!
17
Iisraeli valgus muutub tuleks ja tema Püha leegiks, mis ühel päeval põletab ja neelab ta ohakad ja kibuvitsad!
18
Ja ta lõpetab tema metsa ja viljapuuaia toreduse ühes ihu ja hingega! See on otsegu põdeja kidunemine!
19
Pisut jääb siis üle ta metsapuudest: poisike võib need kirja panna!
20
Ja sel päeval sünnib, et Iisraeli jääk ja Jaakobi soo pääsnu ei toetu enam oma peksjale, vaid toetub ustavalt Jehoovale, Iisraeli Pühale!
21
Jääk pöördub, Jaakobi jääk, vägeva Jumala poole!
22
Sest kuigi su rahvast, Iisrael, oleks otsegu mereliiva, pöördub sellest ainult jääk! Hävitus on otsustatud, õiglus ujutab üle!
23
Sest hävituse ja otsuse teeb Issand, vägede Jehoova, teoks kogu maal!
24
Seepärast ütleb Issand, vägede Jehoova nõnda: Ära karda, mu rahvas, kes elad Siionis, Assurit, kui ta peksab vitsaga ja Egiptuse kombel tõstab su kohale oma kepi!
25
Sest veel pisut-pisut, siis on mu sajatusel lõpp ja mu viha pöördub neid hävitama!
26
Siis keerutab vägede Jehoova ta kohal piitsa, otsegu Midjani löömisel Oorebi kaljul, ja oma kepi, mis kord oli mere kohal, Ta tõstab üles nagu tol korral Egiptuses!
27
Ja sel päeval sünnib, et tema koorem võetakse su õlgadelt ja tema ike kistakse su kaela pealt! Ta tuleb üles Samaariast,
28
tungib Ajjatisse, läbib Migroni, Mikmassi ta jätab oma varustuse!
29
Nad läbivad kuru: "Gebas on meie öömaja!" Raama väriseb, Sauli Gibea põgeneb!
30
Hüüa kilavalt, Gallimi tütar! Kuulata, Laisa! Vasta temale, Anatot!
31
Madmena põgeneb, Geebimi elanikud poevad peitu!
32
Juba täna peatub ta Nobes, viipab käega Siioni tütre mäe, Jeruusalema künka poole!
33
Vaata, Issand, vägede Jehoova, laasib oksad hirmu jõul! Kõrgeks kasvanud raiutakse maha: kõrged peavad saama madalaks!
34
Metsarägastik laastatakse raudkirvega ja Liibanon langeb tükkis oma võimsatega!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda ilmus Jeesus jälle jüngritele Tibeeria mere ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2
Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks tema jüngritest olid seal koos.
3
Siis ütleb Siimon Peetrus neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlevad temale: "Me tuleme ka ühes sinuga." Nad läksid välja ja astusid varsti paati, aga ei saanud ühtki sel ööl.
4
Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus.
5
Siis ütleb Jeesus neile: "Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?" Nemad vastasid temale: "Ei ole."
6
Aga tema ütles neile: "Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!
7
Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.
8
Aga teised jüngrid tulid paadiga - sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada küünart maad - ja vedasid võrku kaladega.
9
Kui nad nüüd astusid maale, näevad nad sütetule maas olevat ja kalukesi seal peal ja leiba.
10
Jeesus ütleb neile: "Tooge neid kalukesi, mis te praegu püüdsite!"
11
Siimon Peetrus läks ja vedas võrgu mäele, mis oli täis suuri kalu, arvult sada ja viiskümmend kolm. Ja ehk küll kalu nii palju oli, võrk ei rebenenud mitte.
12
Jeesus ütleb neile: "Tulge einestama!" Aga ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: "Kes sa oled?" Sest nad teadsid, et see oli Issand.
13
Siis Jeesus tuleb ja võtab leiva ja annab neile, ja samuti kalukesi.
14
See oli juba kolmas kord, et Jeesus pärast oma ülestõusmist surnuist näitas ennast oma jüngritele.
15
Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: "Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?" Ta ütleb temale: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: "Sööda mu tallekesi!"
16
Ta ütleb temale jälle teist korda: "Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind?" Ta ütleb temale: "Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas!" Ta ütleb temale: "Hoia mu lambaid kui karjane!"
17
Kolmat korda ta ütleb temale: "Siimon, Joona poeg, kas ma olen sulle armas?" Peetrus sai kurvaks, et ta temale kolmat korda ütles: "Kas ma olen sulle armas?" Ja ta ütles temale: "Issand, sina tead kõik, sina tunned, et oled mulle armas!" Jeesus ütleb temale: "Sööda mu lambaid!
18
Tõesti, tõesti ma ütlen sulle: Kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!"
19
Aga seda ta ütles tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui ta seda oli rääkinud, ütleb ta temale: "Järgi mind!"
20
Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja ütelnud "Issand, kes see on, kes sind ära annab?"
21
Kui nüüd Peetrus teda nägi, ütleb Jeesusele: "Issand, aga kuidas jääb temaga?"
22
Jeesus ütleb talle: "Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis see sinusse puutub? Järgi sina mind!"
23
Siis tõusis jutt vendade seas, et see jünger ei surevat. Ent Jeesus ei olnud temale mitte ütelnud, et ta ei sure, vaid: "Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis see sinusse puutub?"
24
See on see jünger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on tõsi.
25
On veel palju muudki, mida Jeesus tegi; kui seda kõike üksikult üles kirjutataks, siis ma arvan, et maailm ei mahutaks kirjutatavaid raamatuid!
