Flash tuleb sisse lülitada
1
"Ma tulen oma rohuaeda, mu õeke, mu pruut! Ma nopin oma mürri ja palsamit, ma söön oma kärgi ja mett, ma joon oma viina ja piima! Sööge, sõbrad, jooge, ja joobuge armastusest!"
2
"Ma uinusin, aga mu süda oli ärkvel! Kuule! Mu kallim koputab: "Ava mulle, mu õeke, mu kullake, mu tuvike, mu süütuke! Sest mu pea on täis kastet, täis ööpiisku mu kiharad!"
3
Ma olen oma rüü seljast võtnud, kas peaksin jälle riietuma? Ma olen oma jalad pesnud, kas peaksin need jälle tolmuseks tegema?
4
Siis mu kallim pistis oma käe läbi ava ja mu süda hakkas põksuma tema pärast!
5
Ma tõusin, et oma kallimale avada! Mu käed tilgutasid mürri ja mu sõrmed sula mürri riivi õnarasse!
6
Ma avasin oma kallimale, aga mu kallim oli pöördunud ja läinud! Ma jäin hingetumaks tema lahkumise pärast! Ma otsisin teda, aga ei leidnud, hüüdsin teda, aga ta ei vastanud mulle!
7
Vahid, kes uitavad linnas, leidsid mind, peksid mind, haavasid mind; nad võtsid minult hõlsti, need müüride vahid!
8
Ma vannutan teid, Jeruusalema tütred: kui te leiate mu kallima, mida te siis temale ütlete? Et ma olen armastusest haige!"
9
"Mispoolest on su kallim teistest parem, sa ilusaim naistest? Mispoolest on su kallim teistest parem, et sa meid nõnda vannutad?"
10
"Minu kallim on priske ja jumekas, silmapaistvaim kümne tuhande hulgast!
11
Tema pea on puhtaim kuld, tema datlipöörise sarnased kiharad on ronkmustad!
12
Tema silmad on nagu tuvid veeojade ääres, piimas pestud, taradel istumas!
13
Tema põsed on nagu palsamipeenrad, mis kasvatavad vürtse; tema huuled on lillekesed, mis tilguvad sula mürri!
14
Tema käsivarred on kullakangid, täis tarsisekive: tema kõht on elevandiluukilp, safiiridega kaetud!
15
Tema sääred on alabastersambad, asetatud puhtast kullast aluseile; tema on kujult Liibanoni sarnane, otsegu valitud seedrid!
16
Tema suulagi on väga magus, ta on läbi ja läbi armas! Niisugune on minu kallim, jah, niisugune on minu sõber, Jeruusalema tütred!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
"Kuhu su kallim on läinud, sa ilusaim naistest? Kuhu su kallim põikas, et ühes sinuga teda otsida?"
2
"Mu kallim läks alla oma rohuaeda, palsamipeenarde juure, rohuaedadesse karja hoidma ja lillekesi noppima!
3
Mina kuulun oma kallimale ja mu kallim on minu, tema, kes lillekeste keskel karja hoiab!"
4
"Sa oled ilus nagu Tirsa, mu kullake, kaunis nagu Jeruusalem, kardetav nagu väehulk lippudega!
5
Pööra oma silmad ära mu pealt, sest need teevad mind rahutumaks! Su juuksed on nagu kitsekari, kes laskub Gileadilt!
6
Su hambad on nagu kari emalambaid, kes pesemiselt tulevad; neil kõigil on kaksikud ja ükski neist pole soota!
7
Otsegu granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga!
8
Kuuskümmend on kuningannasid, kaheksakümmend on liignaisi ja neitseid on arvutumalt!
9
Aga üksainus on mu tuvike, mu süütuke, oma ema ainus, oma sünnitaja lemmik! Tüdrukud näevad teda ja kiidavad õndsaks, ka kuningannad ja liignaised, ja nad ülistavad teda:
10
"Kes see on, kes koiduna alla vaatab, ilus nagu täiskuu, selge nagu päike, kardetav nagu väehulk lippudega?"
11
"Ma läksin alla pähkliaeda vaatama pungi orus, vaatama, kas viinapuu on pakatanud, kas granaatõunapuud õitsevad!
12
Ma ei märganudki, et mind pandi mu rahva vürsti vankrisse!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
"Tule tagasi, tule tagasi, suulamlanna! Tule tagasi, tule tagasi, sest tahame sind näha!" Miks tahate näha suulamlannat? Et ta tantsiks sõjaleeride tantsu?"
2
"Ah, kui kaunid on su sammud sandaales, sa suursugune tütarlaps! Su puusade kaared on nagu ehted, kunstniku kätetöö!
3
Su naba on ümmargune kausike, milles segatud viin ei puudu! Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud!
4
Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut!
5
Su kael on nagu elevandiluust torn, su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas!
6
Pea on sul otsegu Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Kuningas oleks nagu veekünade külge köidetud!
7
Ah, kui ilus, ah, kui kaunis, oled sina armsaim, hellitatu!
8
Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased!
9
Mina mõtlen: ma lähen palmipuu otsa, võtan kinni ta pööristest! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn!
10
Sinu suulagi on nagu parim viin, mis mulle hõlpsasti kurku läheb, kastes mu huuli ja hambaid!"
11
"Mina kuulun oma kallimale ja ma ihaldan teda!
12
Tule, mu kallim, lähme aasale, ööbime hennapõõsaste juures!
13
Hommiku vara lähme vaatama viinamägesid, kas viinapuu on pakatanud, kas pungad on puhkenud, kas granaatõunapuud õitsevad! Seal ma annan sulle oma armastuse!
14
Lemmemarjad lõhnavad meile ja meie uste ees on kõiksugu valitud vilju, niihästi uusi kui vanu, mis ma sinule, kallim, olen talletanud!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
"Ah, oleksid sa mu vend, kes on imenud mu ema rinda! Siis kohates sind õues ma suudleksin sind ja keegi ei paneks mulle pahaks!
2
Ma saadaksin sind, viiksin sind oma ema kotta! Tema õpetaks mind! ma annaksin sulle juua vürtsitatud viina, oma granaatõunte mahla!
3
Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind!
4
Ma vannutan teid, Jeruusalema tütred: miks eksitate ja äratate armastust, enne kui see ise tahab?"
5
"Kes see on, kes kõrvest üles tuleb nõjatudes oma armastatule?" "Mina äratasin sind õunapuu all! Seal vaevles sinu pärast su ema, seal tundis valu su sünnitaja!
6
Pane mind pitseriks oma südamele, pitseriks oma käsivarrele! Sest armastus on tugev nagu surm, armukadedus julm nagu surmavald! Selle lõõsk on tulelõõsk, selle leegid Jehoova leegid!
7
Armastust ei suuda kustutada suured veed ega uputada jõed! Kui keegi annaks armastuse eest kõik oma koja vara, ta oleks tõesti naeruväärt!"
8
"Meil on väike õde ja tal ei ole rindu. Mida peaksime tegema oma õe heaks, siis kui temast juttu tuleb?"
9
"Kui ta on müür, ehitame selle peale hõbesakme; aga kui ta on uks, suleme selle seedrilauaga!"
10
"Mina olen müür, ja mu rinnad on nagu tornid - seepärast ma sain ta silmis otse õnnetoojaks!"
11
"Saalomonil oli viinamägi Baal-Haamonis; selle viinamäe ta andis vahtide hooleks. Igaüks oleks selle viljaga teeninud tuhat hõbeseeklit!
12
Minu viinamägi, mulle kuuluv, on siin mu ees! See tuhat jäägu sulle, Saalomon, ja veel kakssada viljavahtidele!
13
"Sina, rohuaedade elanik, sõbrad kuulevad su häält: luba ka mind seda kuulda!"
14
"Rutta, mu kallim, ja ole nagu gasell või noor hirv palsamimägedel!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Seda rääkis Jeesus ja tõstis oma silmad taeva poole ning ütles: "Isa, tund on tulnud! Austa oma Poega, et ka Poeg austaks sind,
2
nagu sa oled temale annud meelevalla kõige liha üle, et ta annaks igavese elu kõigile, kelled sina oled temale annud!
3
Aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.
4
Mina olen sind austanud maa peal, ma olen lõpetanud selle töö, mille sa oled annud mulle teha!
5
Ja nüüd austa mind sina, Isa, enese juures selle auga, mis mul oli sinu juures enne maailma olemasolu.
6
Mina olen sinu nime ilmutanud inimestele, kelled sa mulle oled annud maailmast. Nemad olid sinu omad ja sina andsid nad mulle, ja nad on pidanud sinu sõna.
7
Nüüd nad teavad, et kõik, mis sina mulle oled annud, on sinult.
8
Sest need sõnad, mis sa andsid mulle, olen ma annud neile, ja nemad on vastu võtnud ja teavad, et ma tõesti olen lähtunud sinu juurest, ja nemad on uskunud, et sina oled mind läkitanud.
9
Mina palun nende eest; maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, kelled sina oled mulle annud, sest nad on sinu omad.
10
Ja kõik, mis on minu oma, on sinu, ja mis on sinu oma, on minu, ja nendes ma olen austatud.
11
Ja ma ei ole edaspidi enam maailmas, aga nemad on maailmas, ja mina tulen sinu juure. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sa oled mulle annud, et nad oleksid üks, nõnda nagu meie!
12
Kui ma olin ühes nendega, hoidsin ma neid sinu nimes, mille sa oled mulle annud; ja ma hoidsin neid ning ükski neist ei ole kadunud, kui ainult kadumisepoeg, et Kiri täide läheks.
13
Aga nüüd ma tulen sinu juure ja räägin seda maailmas, et minu rõõm neil oleks täieline neis enestes.
14
Mina olen neile annud sinu sõna ja maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast, nõnda nagu mina ei ole maailmast.
15
Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest.
16
Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast.
17
Pühitse neid tões: Sinu sõna on tõde!
18
Otsegu sina oled mind läkitanud maailma, nõnda minagi olen nad läkitanud maailma.
19
Ja mina pühitsen iseennast nende eest, et nemadki oleksid pühitsetud tõe sees.
20
Aga ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse,
21
et nemad kõik oleksid üks, nõnda nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki meis oleksid ja maailm usuks, et sa mind oled läkitanud.
22
Selle au, mille sa andsid mulle, olen mina annud neile, et nad oleksid üks, nõnda nagu meie oleme üks:
23
mina nendes ja sina minus, et nad täielikult saaksid üheks ja maailm tunneks, et sina oled mind läkitanud ja oled armastanud neid, nõnda nagu sa mind oled armastanud.
24
Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad oleksid minu juures, kelled sa mulle oled annud; et nad näeksid minu auhiilgust, mille sa mulle oled annud; sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.
25
Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud; aga mina tunnen sind ja need on hakanud tundma, et sina oled mind läkitanud.
26
Ja ma olen neile annud teada sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega sa mind oled armastanud, oleks nendes ja mina oleksin nendes!"
