Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Vaata, ma panen sind vaaraole jumalaks ja su vend Aaron olgu sulle prohvetiks!
2
Sina räägi kõik, mida ma sind käsin, ja su vend Aaron rääkigu vaaraole, et ta laseks Iisraeli lapsed oma maalt ära minna.
3
Aga mina paadutan vaarao südame ja teen palju imetegusid ja tunnustähti Egiptusemaal.
4
Vaarao ei kuula teid, aga mina panen oma käe Egiptuse vastu ja viin oma väehulgad, oma rahva, Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja suurte nuhtluste abil.
5
Ja egiptlased peavad tundma, et mina olen Jehoova, kui ma sirutan oma käe Egiptuse kohale ja viin Iisraeli lapsed nende keskelt välja!"
6
Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda; nagu Jehoova neid oli käskinud, nõnda nad tegid.
7
Mooses oli kaheksakümmend aastat vana ja Aaron oli kaheksakümmend kolm aastat vana, kui nad vaaraoga rääkisid.
8
Ja Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga, üteldes:
9
"Kui vaarao räägib teiega ja ütleb: Tehke mõni tunnustäht! siis ütle Aaronile: Võta oma kepp ja viska vaarao ette, siis see muutub maoks!"
10
Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juure ja tegid nõnda, nagu Jehoova oli käskinud. Aaron viskas oma kepi vaarao ja ta sulaste ette ja see muutus maoks.
11
Aga vaaraogi kutsus targad ja nõiad, ja Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega ka sedasama:
12
igaüks neist viskas oma kepi maha ja need muutusid madudeks; aga Aaroni kepp neelas nende kepid ära!
13
Ja vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid, nagu Jehoova oli ütelnud.
14
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Vaarao süda on kalk, ta keeldub rahvast ära laskmast.
15
Mine hommikul vaarao juure, kui ta läheb vee ääre, ja astu temale vastu Niiluse jõe ääres. Võta kätte kepp, mis muutus maoks,
16
ja ütle temale: Jehoova, heebrealaste Jumal, on mind läkitanud sinu juure, et ma ütleksin: Lase mu rahvas minna ja mind kõrves teenida. Aga vaata, sa ei ole siitsaadik kuulda võtnud!
17
Seepärast ütleb Jehoova nõnda: Sellest sa tunned, et mina olen Jehoova: vaata, ma löön kepiga, mis mul käes on, jõe vett, ja see muutub vereks!
18
Kalad jões surevad ja jõgi hakkab haisema, nõnda et egiptlased jõest vett juues tunnevad tülgastust!"
19
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Ütle Aaronile: Võta oma kepp ja siruta käsi egiptlaste vete kohale, nende jõgede, kanalite, tiikide ja kõigi veekogude kohale, et need muutuksid vereks. Siis on kogu Egiptusemaal veri, niihästi puu- kui kiviastjais!"
20
Ja Mooses ja Aaron tegid nõnda, nagu Jehoova oli käskinud. Ta tõstis kepi üles ning lõi Niiluse jõe vett vaarao ja ta sulaste silma ees, ja kõik vesi jões muutus vereks!
21
Ja kalad jões surid, jõgi haises ja egiptlased ei saanud jõest vett juua; ja veri oli kogu Egiptusemaal.
22
Aga Egiptuse võlurid tegid oma salakunstidega sedasama. Ja vaarao süda jäi kõvaks ning ta ei kuulanud neid, nagu Jehoova oli ütelnud.
23
Ja vaarao pöördus ümber ning läks oma kotta ega võtnud ka seda südamesse.
24
Aga kõik egiptlased kaevasid Niiluse jõe ümbruses joogivett otsides, sest nad ei saanud jõe vett juua.
25
Möödus seitse päeva Niiluse jõe löömisest Jehoova poolt.
26
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Mine vaarao juure ja ütle temale: Nõnda ütleb Jehoova: Lase mu rahvas ära minna, et nad mind teeniksid.
27
Aga kui sa keelad neid minemast, vaata, siis ma nuhtlen kogu su maa-ala konnadega!
28
Niiluse jõgi hakkab kihama konnadest, need tulevad üles ning lähevad su kotta ja su magamiskambrisse ja su voodisse, samuti su sulaste kodadesse ja su rahva sekka, su küpsetusahjudesse ja leivakünadesse.
29
Jah, konnad hüppavad sinu ja su rahva ja kõigi su sulaste peale!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Ütle Aaronile: Siruta oma käsi kepiga välja jõgede, kanalite ja tiikide kohale, ja lase tulla konni Egiptusemaale!"
2
Ja Aaron sirutas oma käe Egiptuse vete kohale ning konnad ronisid üles ja katsid Egiptusemaa.
3
Aga võlurid tegid oma salakunstidega sedasama ja lasksid tulla konni Egiptusemaale.
4
Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: "Paluge Jehoovat, et ta võtaks ära konnad minu ja mu rahva kallalt, siis ma lasen rahva minna Jehoovale ohverdama!"
5
Aga Mooses vastas vaaraole: "Osuta mulle seda au: millal ma pean palvetama sinu ja su sulaste ning su rahva pärast, et konnad kaotataks sinu ja su koja kallalt, et nad jääksid üksnes jõkke?"
6
Ja tema vastas: "Homme!" Siis ütles Mooses: "Sinu sõna peale! Et sa teaksid, et keegi ei ole niisugune nagu Jehoova, meie Jumal!
7
Konnad eemaldatakse sinu ja su kodade, su sulaste ja su rahva kallalt. Nad jäävad üksnes jõkke!"
8
Siis Mooses läks ühes Aaroniga vaarao juurest välja. Ja Mooses hüüdis Jehoova poole konnade pärast, kelled ta oli vaaraole saatnud.
9
Ja Jehoova tegi Moosese sõna järele ning konnad surid kodadest, õuedest ja põldudelt,
10
neid kuhjati hunnikute viisi ja maa hakkas haisema.
11
Kui vaarao nägi, et ta oli saanud kergendust, siis ta tegi oma südame kõvaks ega kuulanud neid, nagu Jehoova oli ütelnud.
12
Siis Jehoova ütles Moosesele: "Ütle Aaronile: Siruta oma kepp välja ja löö maa põrmu, et sellest tuleks sääski kogu Egiptusemaale!"
13
Ja nad tegid nõnda. Aaron sirutas oma käe kepiga välja ja lõi maa põrmu; siis tulid sääsed inimeste ja lojuste kallale; kõik maa põrm muutus sääskedeks kogu Egiptusemaal!
14
Ka võlurid tegid oma salakunstidega sedasama, et tekitada sääski, aga ei suutnud; ja sääsed olid inimeste ja lojuste kallal.
15
Siis võlurid ütlesid vaaraole: "See on Jumala sõrm!" Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid, nagu Jehoova oli ütelnud.
16
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Tõuse hommiku vara ja astu vaarao ette, kui ta läheb vee ääre, ja ütle temale: Nõnda ütleb Jehoova: Lase mu rahvas minna ja mind teenida.
17
Sest kui sa ei lase mu rahvast minna, vaata, siis ma läkitan parmud sinu ja su sulaste ja su rahva kallale ning su kodadesse! Egiptlaste kojad täituvad parmudega, nõndasamuti ka maapind, millel need on.
18
Aga ma eraldan sel päeval Gooseni maakonna, kus mu rahvas asub, nõnda et parme sinna ei tule, selleks et sa teaksid, et mina olen Jehoova keset seda maad!
19
Ma teen vahe oma rahva ja sinu rahva vahele. Homme sünnib see imetegu!"
20
Ja Jehoova tegi nõnda: parme tuli rängasti vaarao kotta ja tema sulaste kodadesse; ja kogu Egiptusemaal kannatas maa parmude tõttu.
21
Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: "Minge ohverdage oma Jumalale siin maal!"
22
Aga Mooses vastas: "Ei ole sünnis nõnda teha, sest see, mis me ohverdame Jehoovale, oma Jumalale, on egiptlastele vastik. Vaata, kui me ohverdame seda, mis egiptlaste meelest on vastik, nende silme ees, eks nad viska meid siis kividega?"
23
Me tahame minna kolme päeva tee kõrbe ja ohverdada Jehoovale, oma Jumalale, nagu tema meid on käskinud!"
24
Ja vaarao ütles: "Ma lasen teid minna ja ohverdada Jehoovale, teie Jumalale kõrves. Ainult ärge minge väga kaugele. Palvetage minu eest!"
25
Siis ütles Mooses: "Vaata, ma lähen su juurest ja palun Jehoovat, et parmud homme kaoksid vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt. Ainult ärgu vaarao enam petku, mitte lastes rahvast minna Jehoovale ohverdama!"
26
Ja Mooses läks ära vaarao juurest ning palus Jehoovat.
27
Ja Jehoova tegi Moosese sõna järele ning kaotas parmud vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt; ühtainustki ei jäänud alles.
28
Aga vaarao tegi oma südame kõvaks ka seekord ega lasknud rahvast minna.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mõne päeva pärast läks ta jälle Kapernauma, ja saadi kuulda, et ta on kodus.
2
Siis kogunes sinna palju rahvast, nii et neil väljas ukse eeski ei olnud enam maad. Ja ta rääkis neile Jumala sõna.
3
Ja ta juure tuldi ning toodi halvatut, keda kandsid neli meest.
4
Ja kui nad rahva pärast ei pääsnud teda tooma tema ligi, võtsid nad sealt kohalt, kus ta oli, katuse lahti, tegid augu ja lasksid alla sängi, millel halvatu lamas.
5
Kui Jeesus nende usku nägi, ütles ta halvatule: "Poeg, su patud antakse andeks!"
6
Aga seal istusid mõned kirjatundjad, ja need mõtlesid oma südames:
7
"Mida seesinane räägib? Ta pilkab Jumalat. Kes muu võib patte andeks anda kui ainuüksi Jumal?"
8
Ja kohe tundis Jeesus oma vaimus, et nad iseeneses nõnda mõtlevad, ja ütles neile: "Miks te mõtlete seda oma südamees?
9
Kumb on kergem, kas ütelda halvatule: Sulle antakse patud andeks! või: Tõuse üles ja võta oma säng ning kõnni?
10
Aga et te teaksite, et Inimese pojal on meelevald patte andeks anda, siis - ütleb ta halvatule
11
ma ütlen sulle: "Tõuse üles, võta oma säng ja mine koju!"
12
Ja sedamaid tõusis ta üles ja võttis oma sängi ja läks välja kõigi nähes, nõnda et kõik ehmusid ja andsid au Jumalale ning ütlesid: "Niisugust asja me pole ilmaski näinud!"
13
Ja ta läks jälle välja mere ääre, ja kõik rahvas tuli tema juure, ja ta õpetas neid.
14
Ja mööda minnes nägi ta Leevi, Alfeuse poja, tollihoone juures istuvat; ja ta ütleb temale: "Järgi mind!" Ja tema tõusis ja järgis teda.
15
Ja sündis, kui ta lauas istus tema majas, et istus ka palju tölnereid ja patuseid lauas ühes Jeesuse ja ta jüngritega; sest palju oli neid, kes teda järgisid.
16
Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et ta sööb tölnerite ja patustega, ütlesid nad tema jüngritele: "Miks ta sööb ja joob tölnerite ja patustega?"
17
Ja kui Jeesus seda kuulis, ütles ta neile: "Ei terved vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!"
18
Ja Johannese ja variseride jüngrid pidasid paastu. Siis tuldi ja üteldi temale: "Miks Johannese ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?"
19
Jeesus ütles neile: "Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures? Niikaua kui peigmees on nende juures, ei või nad paastuda.
20
Aga päevi tuleb, mil peigmees neilt ära võetakse, ja siis, sel päeval, nad paastuvad.
21
Ükski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele, muidu augutäidis rebeneb selle küljest lahti, uus vana küljest, ja auk läheb pahemaks.
22
Ka ei pane ükski värsket viina vanadesse nahklähkritesse; muidu värske viin ratkub länkrid ja viin ning lähkrid lähevad raisku; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse!"
23
Ja juhtus, et ta ühel hingamispäeval kõndis läbi viljapõldude ja ta jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.
24
Ja variserid ütlesid temale: "Vaata, miks nad hingamispäeval teevad, mida ei tohi?"
25
Tema ütles neile: "Kas te ei ole lugenud, mis tegi Taavet, kui tal puudus oli ning nälg temal ja ta kaaslastel,
26
kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ja sõi ära vaateleivad, mida ühelgi ei olnud luba süüa kui vaid preestritel, ja andis ka neile, kes olid temaga?"
27
Ja ta ütles neile: "Hingamispäev on tehtud inimese pärast aga mitte inimene hingamispäeva pärast!
28
Nii on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta läks jälle kogudusekotta. Ja seal oli mees, kellel oli kuivanud käsi.
2
Ja nad varitsesid teda, kas ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et kaevata tema peale.
3
Siis ta ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: "Tõuse ja astu esile!"
4
Ja ta küsis neilt: "Kas tohib hingamispäeval teha head või kurja, et elu päästa või hukata?"Aga nad jäid vait.
5
Ja ta vaatas ümber nende peale vihaga ja oli ühtlasi kurb nende südamekanguse pärast ja ütles mehele: "Siruta käsi!"Ja ta sirutas; ja ta käsi sai jälle terveks.
6
Ja variserid läksid välja ja pidasid kohe nõu Heroodese seltsiga Jeesuse vastu, et teda hukata.
7
Aga Jeesus läks ära ühes oma jüngritega mere poole, ja suur rahvahulk järgis teda Galileast ja Judeast,
8
ja Jeerusalemast ja Idumeast ja teiselt poolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest, suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju ta tegi, tuli tema juure.
9
Ja ta ütles oma jüngritele, et nad hoiaksid lootsiku temale valmis rahva pärast, et see ei tungiks ta peale,
10
sest ta tegi terveks paljusid, mistõttu temale peale rõhusid kõik, kelledel oli häda, et nad saaksid teda puudutada.
11
Ja rüvedad vaimud, kui nad teda nägid, heitsid maha tema ette, kisendasid ning ütlesid: "Sina oled Jumala Poeg!"
12
Ja ta hoiatas neid kangesti, et nad ei teeks teda avalikuks.
13
Ja ta läks üles mäele ja kutsus enese juure, keda ta tahtis, ja nad tulid ta juure.
14
Ja ta määras kaksteistkümmend, et need oleksid tema juures ja ta võiks neid läkitada kuulutama
15
ja et neil oleks meelevald välja ajada kurje vaime.
16
Ta määras need kaksteistkümmend: Siimona, ja pani temale nimeks Peetrus,
17
ja Jakoobuse, Sebedeuse poja, ja Johannese, Jakoobuse venna, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad;
18
ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimona Kaanast,
19
ja Juudas Iskarioti, kes ta ära andis.
20
Ja ta tuli koju. Ja rahvas tuli jälle kokku, nõnda et nad ei saanud leibagi võtta.
21
Ja kui tema juures olijad seda kuulsid, läksid nad välja teda kinni võtma, sest nad ütlesid: "Ta on arust ära!"
22
Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemast, ütlesid: "Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab ta välja kurje vaime!"
23
Tema kutsus need enese juure ja ütles neile võrdumitega: "Kuidas võib saatan välja ajada saatanat?
24
Ja kui kuningriik on isekeskis riius, siis ei või see kuningriik püsida.
25
Ja kui koda on, isekeskis riius, siis ei või see koda püsida.
26
Ja kui saatan paneb iseenesele vastu, siis ei või ta püsida, vaid tal on ots käes!
27
Ükski ei või minna vägeva majasse ja riisuda ta riistu, kui ta enne seda vägevat ei seo. Ja siis ta võib rüüstata tema maja.
28
Tõesti ma ütlen teile, et kõik patud antakse inimlastele andeks, ja Jumala pilkamised, niipalju kui nad iganes on Jumalat pilganud,
29
kuid kes iganes on pilganud Püha Vaimu, sellel ei ole andekssaamist iialgi, vaid ta on süüdlane igaveses patus!"
30
Sest nad ütlesid: "Temas on rüve vaim!"
31
Siis tulid tema ema ja vennad ja seisid õues ja läkitasid tema juure teda kutsuma.
32
Ja rahvas istus ta ümber ja temale üteldi: "Vaata, su ema ja su vennad õues otsivad sind!"
33
Ta vastas neile ning ütles: "Kes on mu ema või mu vennad?"
34
Ja ta vaatas enese ümber nende peale, kes istusid sõõris ta ümber, ning ütles: "Vaata, siin on mu ema ja mu vennad!
35
Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema!"
