Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ma nägin taas kõiki rõhumisi, mida teostati päikese all, ja vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim, aga neil ei olnud trööstijat.
2
Siis ma kiitsin surnuid, kes olid ammu surnud, õnnelikumaks kui elavaid, kes veel tänini elavad,
3
ja et parem kui neil kummalgi on sellel, keda veel ei ole olemas, kes veel ei ole näinud seda kurja tööd, mida päikese all tehakse!
4
Ja ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös johtuvad ainult inimese kadedusest ligimese vastu. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
5
Alp paneb käed risti ja sööb omaenese ihu!
6
Parem peotäis rahu, kui kaks peotäit vaeva ja vaimu närimist!
7
Ja taas nägin ma tühja tööd päikese all:
8
seal on keegi üksik, tal ei ole kedagi, ei poega ega venda, kuid ometi pole otsa kõigel ta vaeval ja ta silmad ei saa rikkusest küllalt. Aga kelle pärast ma siis ennast vaevan ja keelan oma hinge nautimast? Seegi on tühi ja õnnetu töö!
9
Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk:
10
kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles! Aga kuidas on siis lugu, kui üksik langeb ega ole teist, kes teda üles tõstaks?
11
Nõndasamuti: kui kaks magavad üheskoos, siis on neil soe; aga kuidas üksik sooja saab?
12
Ja kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti!
13
Parem on vaene, aga tark nooruk kui vana ja alp kuningas, kes enam ei taipa hoiatust tähele panna!
14
Sest too tuli vangikojast valitsema, kuigi oli sündinud vaesena tema kuningriigis.
15
Ma nägin kõiki elavaid, kes liiguvad päikese all, olevat tolle teise, nooruki poolt, kes pidi astuma tema asemele.
16
Ei olnud lõppu kõigel sellel rahval, neil kõigil, kellede eesotsas ta oli; ometi ei tunne järeltulijad temast rõõmu. Sest seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
17
Hoia oma jalga, kui sa lähed Jumala kotta! Kuulama minek on parem kui alpide ohvriand, sest need ei tea, et nad kurja teevad!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ära ole kärme suuga ja su süda ärgu tõtaku sõna lausuma Jumala ees; sest Jumal on taevas ja sina oled maa peal, seepärast olgu su sõnu pisut!
2
Sest suurest tööst tuleb uni ja paljudest sõnadest kostab albi hääl!
3
Kui sa annad Jumalale tõotuse, siis ära viivita seda täitmast, sest albid ei ole temale meelepärast. Täida, mida tõotad!
4
Parem on, et sa ei tõota, kui et sa tõotad ega täida!
5
Ära lase, et sinu suu saadab su ihu pattu tegema, ja ära ütle Jumala käskjala ees, et see on eksitus! Miks peaks Jumal su hääle pärast vihastuma ja su kätetööd hävitama?
6
Sest kus on palju unenägusid ja palju sõnu, seal on ka palju tühisust. Aga sina karda Jumalat!
7
Kui sa näed, et maal rõhutakse vaest ja et õigus ja õiglus kistakse käest, siis ära seda asja imesta; sest ülemuse üle valvab ülemus ja nende üle on veelgi ülemaid!
8
Aga maale on kindlasti kasulik, et viljeldavail põldudel oleks kuningas!
9
Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!
10
Kui varandust saab palju, siis on ka selle sööjaid palju; ja mis muud kasu on selle omanikul kui et ta silmad seda näevad!
11
Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!
12
Ma nägin rasket õnnetust päikese all: säilitatud rikkus on omanikule enesele õnnetuseks!
13
Kui see rikkus õnnetusjuhtumi läbi kaob, temale aga oli sündinud poeg, siis ei jää selle kätte midagi!
14
Nõnda nagu ta oma emaihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa midagi oma vaevast, mida oma käega võiks ühes viia!
15
Raske õnnetus on siis seegi: nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuule läinud?
16
Ta kulutab ka kõik oma päevad pimeduses ning tunneb palju tuska, kannatust ja meelepaha.
17
Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest vaevast, millega keegi ennast vaevab oma üürikesil elupäevil päikese all, mis Jumal temale on annud - sest see on tema osa!
18
Seegi on Jumala and, kui Jumal annab mõnele inimesele rikkust ja vara ning lubab teda seda nautida, sellest oma osa võtta ja rõõmus olla, hoolimata oma vaevast!
19
Sest siis ta ei mõtle nii palju oma elupäevadele, kuna Jumal paneb teda tegelema oma südame rõõmuga!
Flash tuleb sisse lülitada
1
On üks õnnetus, mida ma nägin päikese all, ja see lasub raskesti inimeste peal:
2
Jumal annab mehele rikkust ja vara ja au, nõnda et ta hingel ei puudu midagi kõigest sellest, mida ta himustab, ometi ei luba Jumal teda ennast seda nautida, vaid seda naudib keegi võõras. See on tühi töö ja tõsine kannatus!
3
Kuigi mehele sünniks sada last ja ta elaks palju aastaid, nõnda et ta aastate päevi oleks rohkesti, aga ta hing ei oskaks oma õnnest rahuldust tunda, siis ma ütleksin, et nurisünnitis on õnnelikum kui tema!
4
Sest see tuleb olematuses ja läheb pimedusse, ja pimedus peidab ta nime!
5
Ta pole päikest näinud ega tunnud, ja temale ei saa osaks isegi mitte matust - ometi on tal rohkem rahu kui tollel!
6
Isegi kui ta elaks kaks korda tuhat aastat, ometi ilma et ta oskaks õnne nautida - jah, eks kõik lähe ühte paika!
7
Kõik inimese vaev on ta oma suu tarvis, ja ometi ei saa isu täis!
8
Sest mis kasu on albiga võrreldes targal, ja mis on kannatajal sellest, et ta oskab elada elavate ees?
9
Parem on see, mis silmaga näha, kui rahuldamata himu! Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
10
Mis sünnib, on juba ammu määratud; ja on teada, kes inimene on, ja et ta ei suuda vaielda sellega, kes on vägevam teda!
11
Sest mida rohkem on sõnu, seda rohkem on tühisust! Mis kasu on inimesel sellest?
12
Sest kes teab, mis inimesele on elus hea tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev!
2
Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse!
3
Parem on meelehärm kui naer, sest südamel on hea, kui näod on kurvad!
4
Tarkade süda on leinakojas, aga alpide süda on rõõmukojas!
5
Parem on kuulata targa sõitlust kui alpide laulu!
6
Sest otsegu kibuvitste praksumine paja all on albi naer! Seegi on tühi töö!
7
Tõesti, rõhumine hullutab tarka ja and hukutab südant!
8
Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus!
9
Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues!
10
Ära ütle: "Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?" Sest seda sa ei küsi targasti.
11
Tarkus on niisama hea kui pärisosa, ja kasuks neile, kes päikest näevad!
12
Sest tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku!
13
Vaata Jumala tööd: sest kes suudaks õgvendada, mida tema on teinud kõveraks?
14
Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab!
15
Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane hukkub oma õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses!
16
Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?
17
Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra?
18
Hea on, kui sa ühest kinni pead ja ka teisest oma kätt lahti ei lase, sest kes Jumalat kardab, pääseb neist kõigist!
19
Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas!
20
Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu!
21
Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab!
22
Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi!
23
Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma mõtlesin: ma saan targemaks, aga see jäi minust kaugele!
24
Kauge on asjade olemus, ja sügav, väga sügav! Kes selle leiab?
25
Ma võtsin ette õppida ja uurida ning otsida tarkust ja põhjust, ja tunnetada õeluse alpust ja sõgeduse meeletust.
26
Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsegu püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad! Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse ta püüab kinni!
27
Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, üht teisega võrreldes, et leida lahendust,
28
mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma nende kõigi hulgast mitte leidnud!
29
Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas ta neid otsani, nõnda nagu ta oli armastanud omi, kes olid maailmas.
2
Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat juba oli Juuda, Siimona poja Iskarioti südamesse pannud, et ta tema ära annaks,
3
ja kui Jeesus teadis, et Isa kõik tema kätte oli annud ja et tema oli lähtunud Jumalast ja läheb Jumala juure,
4
tõuseb ta üles õhtusöömaajalt ja võtab oma kuue seljast ja võtab rätiku ja vöötub sellega.
5
Pärast seda ta valab vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, millega ta oli vöötatud.
6
Siis ta tuleb Siimon Peetruse juure, ja see ütleb temale: "Issand, kas sina mu jalgu pesed?"
7
Jeesus vastas ning ütles temale: "Mida mina teen, seda sina nüüd ei tea, aga pärast seda sa pead teada saama!"
8
Peetrus ütleb temale: "Eladeski ei või sina minu jalgu pesta!" Jeesus vastas temale: "Kui ma sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga!"
9
Siimon Peetrus ütleb temale: "Issand, mitte üksnes minu jalgu, vaid ka käed ja pea!"
10
Jeesus ütleb temale: "Kes on pestud, sellel ei ole vaja muud kui jalgu pesta, sest ta on üldse puhas; ja teie olete puhtad, kuid mitte kõik!"
11
Sest ta teadis, kes tema ära annab; sellepärast ta ütles: "Teie ei ole kõik puhtad!"
12
Kui ta nüüd nende jalad oli pesnud ja oma kuue oli võtnud, istus ta jälle maha ja ütles neile: "Kas teate, mis ma teile olen teinud?
13
Te hüüate mind Õpetajaks ja Issandaks ja ütlete õigesti, sest mina olen see.
14
Kui nüüd mina, Issand ja õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.
15
Sest ma olen teile annud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud.
16
Tõesti, tõesti ma ütlen teile: Ei ole ori suurem kui tema isand ega käskjalg suurem kui tema läkitaja!
17
Kui te seda teate; õndsad olete, kui te seda teete!
18
Ma ei ütle seda teie kõikide kohta; ma tean, kelled ma olen ära valinud. Aga ma ütlen seda, et Kiri täide läheks: Kes minu leiba sööb, on tõstnud oma kanna minu vastu!
19
Nüüd ütlen ma teile seda, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et mina see olen.
20
Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et kes vastu võtab selle, kelle ma läkitan, see võtab mind vastu; aga kes mind vastu võtab, see võtab vastu tema, kes mind on läkitanud!"
21
Kui Jeesus seda oli ütelnud, võpatas ta oma vaimus ja tunnistas ning ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile, et üks teie seast annab mind ära!"
22
Siis vaatasid jüngrid üksteisele otsa ja olid kahevahel, kellest ta räägib.
23
Üks tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.
24
Selle poole nüüd Siimon Peetrus noogutas peaga ning ütles temale: "Ütle, kes see on, kellest ta räägib?"
25
See laskus siis Jeesuse rinnale ja ütles temale: "Issand, kes see on?"
26
Jeesus vastas: "See on see, kellele mina kastutan ja annan selle palukese!" Ja tema kastis palukese ning võttis ja andis selle Juudale, Siimona pojale Iskariotile.
27
Ja palukese järele läks saatan temasse. Siis Jeesus ütles temale: "Mis sa teed, seda tee kähku!"
28
Aga sellest ei saanud aru ükski neist, kes lauas istusid, miks ta seda temale ütles.
29
Sest mõned mõtlesid, et Jeesus, kuna Juuda käes seisis kukkur, temale ütleb: "Osta, mis meile pühiks vaja on!" Või et ta midagi vaestele annaks.
30
Kui ta nüüd palukese oli võtnud, läks ta sedamaid välja. Aga oli öö.
31
Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: "Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud temas!
32
Ons Jumal temas austatud, siis austab teda ka Jumal eneses ja austab teda varsti!
33
Lapsukesed, ma olen veel üürikese aja teie juures; te hakkate mind otsima. Ja nagu ma juutidele ütlesin: kuhu mina lähen, sinna teie ei või tulla! nõnda ma ütlen nüüd ka teile.
34
Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!
35
Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!"
36
Siimon Peetrus ütleb temale: "Issand, kuhu sa lähed?" Jeesus vastas: "Kuhu ma lähen, sinna sa ei või mind nüüd järgida, aga edaspidi sa järgid mind!"
37
Peetrus ütleb temale: "Issand, miks ma nüüd ei või sind järgida? ma annan oma elu sinu eest!"
38
Jeesus vastab temale: "Annad sina oma elu minu eest? Tõesti, tõesti ma ütlen sulle, et kukk ei laula mitte enne, kui sa mind juba kolm korda oled salanud!
