Flash tuleb sisse lülitada
1
Koguja, Taaveti poja sõnad, kes oli kuningas Jeruusalemas.
2
"Tühisuste tühisus", ütleb Koguja, "tühisuste tühisus, kõik on tühine!
3
Mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?
4
Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti!
5
Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb!
6
Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku!
7
Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!
8
Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast!
9
Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all!
10
Või on midagi, mille kohta võiks ütelda: "Vaata, see on uus?" Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid!
11
Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem!
12
Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemas.
13
Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on annud inimlastele endi vaevamiseks!
14
Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!
15
Kõverat ei saa teha sirgeks ega puudulikku täiendada!
16
Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalema üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi.
17
Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimu närimine!
18
Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea! Aga vaata, seegi oli tühi töö!
2
Ma ütlesin naerule: "Hull!" ja rõõmule: "Mis sellest kasu on?"
3
Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu viinaga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all.
4
Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid.
5
Ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.
6
Ma tegin enesele veetiike kasvavate puude metsa kastmiseks.
7
Ma ostsin sulaseid ja ümmardajaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste ja pudulojuste kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemas olnud.
8
Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi!
9
Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemas olnud; mulle jäi ka mu tarkus.
10
Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kõigest mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest.
11
Aga kui ma vaatlesin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine! Millestki pole kasu päikese all!
12
Kui ma pöördusin vaatlema tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud! -
13
siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum!
14
Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses! Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile!
15
Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, juhtub ka minule! Aga milleks siis mina nii targaks olen saanud? Jah, sellest pole kasu! Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö!
16
Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki!
17
Siis ma vihkasin elu, sest see, mis päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!
18
Ja ma vihkasin kõike oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind!
19
Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all! Seegi on tühi töö!
20
Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kõige selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all,
21
sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha!
22
Sest mis on inimesel kõigest oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all?
23
On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel! Seegi on tühi töö!
24
Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hinge nautida vaevast hoolimata! Ma nägin, et seegi on Jumala käest!
25
Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata?
26
Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:
2
aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
3
aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
4
aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida;
5
aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
6
aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata;
7
aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida;
8
aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul!
9
Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb?
10
Ma olen näinud tööd, mida Jumal on annud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid.
11
Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.
12
Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida!
13
On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast.
14
Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta.
15
Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja!
16
Ja ma nägin päikese all ka veel kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine!
17
Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg.
18
Ma mõtlesin südames: see on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on vaid lojused!
19
Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib lojustega - neil on seesama saatus: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust lojuse ees, sest kõik on tühine!
20
Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks!
21
Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas lojuste hing vajub maa alla?
22
Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuis üles äratanud.
2
Siis nad tegid seal temale söömaaja ja Marta ümmardas. Ja Laatsarus oli üks neist, kes ühes temaga lauas istusid.
3
Siis võttis Maarja naela selget, väga kallist nardisalvi ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas ta jalgu oma juustega. Ja maja sai täis salvi lõhna.
4
Aga üks tema jüngritest, Juudas Iskariot, kes pärast tema ära andis, ütles:
5
"Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?"
6
Aga seda ta ei ütelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi.
7
Siis ütles Jeesus: "Jäta ta rahule, et ta seda saaks hoida minu matuse päevaks.
8
Sest vaeseid on ikka teie juures, aga mind ei ole teil ikka!"
9
Siis sai suur hulk juute teada, et tema on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult Jeesuse pärast, vaid et ka näha saada Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles äratanud.
10
Aga ülempreestrid pidasid nõu Laatsarusegi ära tappa,
11
sest tema pärast läks sinna palju juute ja uskus Jeesusesse.
12
Järgmisel päeval, kui palju rahvast, kes oli tulnud pühi pidama, kuulis, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
13
võtsid nad palmipuude oksi ja läksid välja temale vastu ning hüüdsid: "Hoosianna, õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!"
14
Aga Jeesus leidis noore eesli ja istus tema selga, nõnda nagu on kirjutatud:
15
"Ära karda, Siioni tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb ning istub eeslisälu seljas!"
16
Sellest ei saanud jüngrid esialgu aru; aga kui Jeesus oli austatud, siis meenus neile, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.
17
Nii andis temast tunnistust rahvas, kes oli tema juures, kui ta Laatsaruse välja hüüdis hauast ja tema üles äratas surnuist.
18
Sellepärast ka rahvas läks temale vastu, sest nad kuulsid teda selle tunnustähe teinud olevat.
19
Siis variserid rääkisid isekeskis: "Eks te näe, et te ei saa midagi teha? Vaata, maailm jookseb tema järele!"
20
Aga nende seas, kes olid tulnud pühiks palvetama, leidusid mõned kreeklased.
21
Need tulid nüüd Filippuse juure, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, üteldes: "Isand, me tahame Jeesust näha!"
22
Filippus tuleb ja ütleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning ütlevad seda Jeesusele.
23
Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: "Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!
24
Tõesti, tõesti ma ütlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!
25
Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26
Kui keegi mind teenib, see järgigu mind, ja kus mina olen, seal peab olema ka minu teenija; ja kes mind teenib, seda tahab Isa austada.
27
Nüüd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist! Aga sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi!
28
Isa, austa oma nime!" Siis tuli hääl taevast: "Mina olen juba austanud ja austan veel!"
29
Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, ütles pikse olevat müristanud. Aga teised ütlesid: "Ingel rääkis temaga!"
30
Jeesus kostis ning ütles: "See hääl ei sündinud minu pärast, vaid teie pärast.
31
Nüüd käib kohus üle selle maailma; nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst.
32
Ja mina tahan, kui mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata enese juure!"
33
Aga seda ta ütles tähendades, mis surma ta pidi surema.
34
Siis vastas rahvas temale: "Me oleme kuulnud käsuõpetusest, et Kristus jääb igavesti. Kuidas siis sina ütled, et Inimese Poeg ülendatakse? Kes on see Inimese Poeg?"
35
Jeesus ütles nüüd neile: "Valgus on veel üürikeseks ajaks teie keskel; käige niikaua kui teil valgust on, et pimedus teid ei tabaks; sest kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ja läheb.
36
Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks!" Seda rääkis Jeesus ja läks ning, peitis enese ära nende eest.
37
Ja ehk ta küll palju tunnustähti oli teinud nende nähes, ei uskunud nad siiski temasse,
38
et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta ütles: "Issand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?"
39
Sellepärast nad ei võinud uskuda, et Jesaja oli veel ütelnud:
40
"Tema on teinud nende silmad pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et mina neid parandaksin!"
41
Seda ütles Jesaja, kui ta nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis temast.
42
Siiski uskus ka palju ülemaid temasse; kuid variseride pärast nad ei tunnistatud seda, et neid ei lükataks kogudusest välja.
43
Sest nad armastasid austust inimeselt rohkem kui austust Jumalalt.
44
Aga Jeesus hüüdis ning ütles: "Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid sellesse, kes mind on läkitanud!
45
Ja kes näeb mind, see näeb seda, kes mind on läkitanud.
46
Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.
47
Ja kui keegi kuuleb minu sõnu ega pea neid, selle üle ei mõista mina kohut; sest mina ei ole tulnud kohut mõistma maailma üle, vaid maailma õndsaks tegema.
48
Kes mind põlgab ega võta vastu minu sõna, sellel on oma kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval.
49
Sest ma ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes mind on läkitanud, on mulle annud käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima.
50
Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida ma nüüd räägin, seda räägin nõnda, kuidas Isa mulle on ütelnud!"
