Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2
Tõmba mind ära, Jehoova, kurjade inimeste käest, varja mind vägivaldsete meeste eest,
3
kes mõtlevad kurja oma südames ja iga päev õhutavad võitlusi!
4
Nemad ihuvad oma keelt nagu madu; rästiku mürk on nende huulte all! Sela.
5
Hoia mind, Jehoova, õela käte eest, varja mind vägivaldsete meeste eest, kes mõtlevad mu samme kukutada!
6
Uhked on mulle salajasse pannud paelad ja köied, nad on laotanud võrgud rööpa kõrvale ja on mulle seadnud püünised! Sela.
7
Ma ütlesin Jehoovale: Sina oled mu Jumal! Kuule, Jehoova, mu anumise häält!
8
Jehoova, sa mu võimas abi! Sina kaitsed mu pead tapluse päeval!
9
Jehoova, ära sa täida õela himustust! Ära lase õnnestuda tema kavatsust, millest nad suurustavad! Sela.
10
Nende sapp, kes mind ümber piiravad, nende huulte hädaended, katku neid endid!
11
Tuliseid süsi sadagu nende peale, kukuta nad sügavaisse aukudesse, kust nad ei saa üles tõusta!
12
Keelekandja mees ärgu püsigu maa peal, vägivaldsel mehel olgu õnnetusi; need ajagu teda järjest taga!
13
Ma tean, et Jehoova ajab viletsa kohtuasja ja teeb vaesele õige otsuse!
14
Tõesti, õiged tänavad su nime, õiglased jäävad elama su palge ette!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti laul. Jehoova, kuule mu palvet, pane tähele mu anumist! Oma ustavuses vasta mulle, oma õiguses!
2
Ja ära mine kohtusse oma sulasega, sest ükski elav inimene ei ole õige sinu palge ees!
3
Sest vaenlane jälitab mu hinge, ta rõhub maha mu elu, ta paneb mind istuma pimedusse nagu need, kes on ammugi surnud!
4
Mu vaim on minestanud mu sees ja mu süda tunneb jubedust mu rinnus!
5
Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõiki su tegusid, ma mõlgutan meeles su käte töid!
6
Ma laotan oma käed laiali sinu poole, mu hing himustab su järele nagu janunev maa! Sela.
7
Vasta mulle pea, Jehoova! Mu vaim on lõppenud! Ära pane oma palet mu eest varjule, et ma ei saaks võrdseks nendega, kes lähevad alla hauda!
8
Anna mulle vara kuulda oma heldust, sest ma loodan sinu peale! Anna mulle teada tee, mida pean käima, sest sinu poole ma tõstan oma hinge!
9
Kisu mind ära, Jehoova, mu vaenlaste käest; sinu kaitse alla ma kipun!
10
Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sa oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!
11
Jehoova, elusta mind oma nime pärast, vii välja mu hing kitsikusest oma õiguse pärast!
12
Ja hävita mu vaenlased oma helduse pärast, ja kaota ära kõik, kes mu hinge rõhuvad, sest ma olen su sulane!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti laul. Tänatud olgu Jehoova, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks,
2
tema, kes on mu heldus ja mu mäelinnus, mu kindel varjupaik ja mu Päästja, minu kilp ja see, kelle juures ma pelgupaika otsin; ta alistab minule mu rahva.
3
Oh Jehoova! Mis on inimene, et sa teda võtad tunda? Mis on inimlaps, et sa teda paned tähele?
4
Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari!
5
Jehoova, kalluta oma taevaid ja tule alla, puuduta mägesid, et need suitseksid!
6
Löö välku ja pilluta laiali, läkita oma nooled ja hirmuta neid!
7
Siruta oma käed ülalt, päästa ja tõmba mind välja suurest veest, võõramaa laste käest,
8
kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi!
9
Jumal, ma laulan sulle uue laulu! Ma mängin sinule kümnekeelsel naablil,
10
kes annad abi kuningaile, kes päästsid oma sulase Taaveti kurja mõõga eest!
11
Päästa mind ja vabasta mind võõramaa laste käest, kelle suu räägib tühja ja kelle parem käsi on valetaja käsi,
12
et meie pojad oleksid nagu noorpõlves hästi kasvatatud taimed, ja meie tütred nagu templi ehituses ilusasti voolitud nurgasambad,
13
et meie aidad oleksid täis ning annaksid igat liiki vilja, et meie lambakari kasvaks tuhandekordseks ja kümnetuhandekordseks meie vainutel,
14
et meie veised oleksid tiined, et ei juhtuks kahju ega looteheitmist, et ei oleks hädakisa meie turgudel!
15
Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib! Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti kiituslaul. Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa Kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti!
2
Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti!
3
Suur on Jehoova ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu!
4
Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust!
5
Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada!
6
Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest!
7
Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!
8
Armuline ja halastaja on Jehoova, pika meelega ja suur heldusest!
9
Hea on Jehoova kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude!
10
Sind ülistavad, Jehoova, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind!
11
Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad su vägevusest,
12
et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu!
13
Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab igast rahvapõlvest teise!
14
Jehoova toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud!
15
Kõikide silmad ootavad sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal;
16
Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega!
17
Õige on Jehoova kõigil oma teedel ja vaga kõigis oma tegudes!
18
Jehoova on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad!
19
Tema teeb nende meele järele, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid!
20
Jehoova hoiab kõiki, kes teda armastavad, ja hävitab kõik õelad!
21
Jehoova kiitust rääkigu mu suu ja kõik liha andku tänu tema pühale nimele ikka ja igavesti!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga hapnemata leibade päev, mida kutsutakse paasapühaks, oli ligidal.
2
Ja ülempreestrid ja kirjatundjad pidasid aru, kuidas teda surmata; sest nad kartsid rahvast.
3
Aga saatan oli läinud Juudase sisse, keda liignimega hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne arvust.
4
Ja ta läks ära ja rääkis ülempreestrite ja sõjapealikutega, kuidas ta võiks tema ära anda nende kätte.
5
Ja nad said rõõmsaks ja leppisid kokku, et nad annavad temale raha.
6
Tema nõustus sellega ja otsis parajat juhust tema äraandmiseks neile ilma rahva teadmata.
7
Nii jõudis kätte hapnemata leibade päev, mil paasatall pidi tapetama.
8
Ja ta läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: "Minge ja valmistage meile paasatall, et me seda sööksime."
9
Aga nad küsisid temalt: "Kus sa tahad, et me selle valmistame?"
10
Tema vastas neile: "Vaata, kui te linna sisse lähete, siis tuleb teile vastu inimene, kes kannab veekruusi; minge tema järele sinna majasse, kuhu ta sisse läheb,
11
ja ütelge selle maja isandale: Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasatalle oma jüngritega?
12
Siis ta näitab teile suure ülemise toa; seal valmistage."
13
Ent kui nad ära läksid, leidsid nad nõnda, nagu ta neile oli ütelnud. Ja nad valmistasid paasatalle.
14
Ja kui tund kätte jõudis, istus ta maha ja apostlid ühes temaga.
15
Ja ta ütles neile: "Ma olen südamest igatsenud seda paasatalle süüa ühes teiega, enne kui ma kannatan.
16
Sest ma ütlen teile, et ma ei söö enam sellest, kuni kõik on täide läinud Jumala riigis!"
17
Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: "Võtke see ja jagage eneste vahel.
18
Sest ma ütlen teile, et mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala riik!"
19
Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile ning ütles: "See on minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke minu mälestuseks!"
20
Samuti ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: "See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse.
21
Aga vaata, mu äraandja käsi on minuga lauas!
22
Ja Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu see on määratud; ometi häda sellele inimesele, kes ta ära annab!"
23
Ja nemad hakkasid küsima üksteiselt, kes see küll peaks nende seast olema, kes seda teeb.
24
Aga nende seas tõusis vaidlus ka selle kohta, keda neist tuleks arvata suuremaks.
25
Siis tema ütles neile: "Rahvaste kuningad valitsevad isandaina nende üle ja nende võimumehi hüütakse armulisiks isandaiks.
26
Kuid teie ärge olge nõnda, vaid suurem teie seast olgu nagu noorem, ja ülem nõnda nagu see, kes teenib.
27
Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie seas nõnda nagu see, kes teenib.
28
Aga teie olete need, kes minu juure on jäänud mu kiusatustes;
29
ja mina sean teile riigi, nõnda nagu minu Isa selle mulle on seadnud,
30
et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite aujärgedel ja mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle!"
31
"Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!
32
Aga mina olen sinu eest palunud, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!"
33
Aga tema ütles talle: "Issand, ma olen valmis sinuga minema niihästi vangi kui surma!"
34
Kuid ta ütles: "Ma ütlen sulle, Peetrus: kukk ei laula täna mitte enne, kui sina oled kolm korda salanud, et sa mind tunned!"
35
Ja ta ütles neile: "Kui ma teid läkitasin kukruta ja paunata ja jalatseita, kas oli teil midagi puudu?" Nemad vastasid: "Ei midagi!"
36
Siis ta ütles neile: "Aga nüüd, kellel on kukkur, see võtku ta kaasa, nõndasamuti ka paun; ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk!
37
Sest ma ütlen teile, et minus peab veel täide minema, mis on kirjutatud: "Ja teda arvati üleastujate hulka!" Sest mis minusse puutub, jõuab lõpule!"
38
Aga nemad ütlesid: "Issand, ennäe, siin on kaks mõõka!" Tema ütles neile: "Sellest jätkub!"
39
Ja ta läks välja ja tuli oma viisi järele Õlimäele. Ent ka tema jüngrid järgisid teda.
40
Ja kui ta jõudis kohale, ütles ta neile: "Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!"
41
Ta ise läks neist eemale, niikaugele kui kiviga jõuab visata, heitis põlvili maha ja palvetas,
42
üteldes: "Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära; ometi ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!"
43
Siis ilmus temale ingel taevast ja kinnitas teda.
44
Ja heideldes raskesti, palvetas ta veel pinevamalt; ja tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale.
45
Ja ta tõusis üles palvetamast ning tuli oma jüngrite juure ja leidis nad magamast kurbuse pärast.
46
Ja ta ütles neile: "Miks te magate? Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!"
47
Kui tema alles rääkis, vaata, siis tuli rahvast ja see, keda hüüti Juudaseks, üks neist kaheteistkümnest, käis nende ees ja tuli Jeesuse ligi teda suudlema.
48
Aga Jeesus ütles temale: "Juudas, annad sa Inimese poja suudlusega ära?"
49
Kui nüüd kaaslased seda nägid, mis oli tulemas, ütlesid nad: "Issand, kas me peame mõõgaga sekka lööma?"
50
Ja üks neist lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära.
51
Aga Jeesus kostis ning ütles: "Jätke sellega!" Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks.
52
Siis Jeesus ütles ülempreestritele ja pühakoja pealikuile ja vanemaile, kes tema vastu olid tulnud: "Te olete tulnud välja otsegu röövli vastu mõõkade ja nuiadega!
53
Kui ma iga päev teie juures olin pühakojas, ei ole te pistnud käsi mu külge. Ent see on teie tund ja pimeduse võimus!"
54
Aga nad võtsid ta kinni ja viisid ning tõid tema ülempreestri kotta. Aga Peetrus järgis teda kaugelt.
55
Ja kui nad keset õue süütasid tule ja üheskoos maha istusid, istus ka Peetrus nende keskele.
56
Siis nägi üks ümmardaja teda tule ääres istuvat ning jäi temale otsa vaatama ja ütles: "Ka seesinane oli ühes temaga!"
57
Aga tema salgas ning ütles: "Naine, mina teda ei tunne!"
58
Üürikese aja pärast nägi teda teine, keegi mees, ning ütles: "Sinagi oled nende seast!" Kuid Peetrus ütles: "Inimene, mina ei ole mitte!"
59
Ja umbes tund aega hiljemini kinnitas seda keegi teine ning ütles: "Tõepoolest, seesinane oli temaga, sest tema on ju galilealane!"
60
Aga Peetrus ütles: "Inimene, ma ei mõista, mida sa räägid!" Ja sedamaid laulis kukk!
61
Ja Issand pöördus ja vaatas Peetrusele; ja Peetrusele tuli meele Issanda sõna, kuidas ta temale oli ütelnud: "Enne kui kukk täna laulab, salgad sa mind kolm korda!"
62
Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti.
63
Aga mehed, kes Jeesust kinni hoidsid, naersid ja peksid teda,
64
ja nad katsid ta silmad kinni ja küsisid temalt ning ütlesid: "Mõista kui prohvet, kes see on, kes sind lõi!"
65
Ja palju muid pilkesõnu nad rääkisid tema vastu.
66
Ja kui valgeks läks, tulid rahvavanemad, ülempreestrid ja kirjatundjad kokku ja viisid ta üles oma Suurkohtu ette
67
ning ütlesid: "Kui sina oled Kristus, siis ütle meile!" Tema vastas neile: "Kui ma teile ütlen, ei usu te ju mitte,
68
ja kui ma küsin, ei vasta te mitte!
69
Ent nüüdsest peale hakkab Inimese Poeg istuma Jumala väe paremal poolel!"
70
Aga nad kõik ütlesid: "Kas siis sina oled Jumala Poeg?" Tema ütles neile: "Jah, ma olen!"
71
Siis nad ütlesid: "Mis tunnistust me veel vajame? Oleme ju ise seda kuulnud tema suust!"
