Flash tuleb sisse lülitada
1
Õndsad need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Jehoova käsuõpetuse järele!
2
Õndsad need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
3
kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
4
Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada!
5
Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi!
6
Siis ma ei jää häbisse, tähele pannes kõiki su käske!
7
Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi!
8
Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!
9
Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järele!
10
Ma nõuan sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest!
11
Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu!
12
Tänu olgu sulle, Jehoova! Õpeta mulle oma määrusi!
13
Oma huultega ma loen üles kõik sinu suu seadused!
14
Sinu tunnistuste teedel ma rõõmutsen nagu igasugusest rikkusest!
15
Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu!
16
Sinu määrustest ma tunnen lõbu, ma ei unusta sinu sõna!
17
Tee head oma sulasele, et ma elaksin ja hoiaksin sinu sõna!
18
Ava mu silmad vaatlema su käsuõpetuse imesid!
19
Ma olen võõras maa peal, ära peida mu eest oma käske!
20
Mu hing nõrkeb igatsusest su seaduste järele igal ajal!
21
Sa sõitlesid ülbeid, äraneetuid, kes eksivad eemale su käskudest!
22
Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi!
23
Vürstidki istuvad ja kõnelevad isekeskis minu vastu, aga sinu sulane mõtiskleb sinu määrusi!
24
On ju sinu tunnistused mu rõõmustajad ja mu nõumehed!
25
Mu hing on põrmu küljes kinni, elusta mind oma sõna järele!
26
Sinule ma jutustan oma teid ja sa vastad mulle; õpeta mulle oma määrusi!
27
Oma korralduste teedest lase mind aru saada, ja ma tahan meelt mõlgutada su imeasjade üle!
28
Mu hing valab pisaraid meelehärmist - tõsta mind üles oma sõna järele!
29
Vale tee hoia minust kõrvale ja kingi mulle armust oma käsuõpetus!
30
Ma olen valinud ustavuse tee, ma olen seadnud enese ette sinu seadused!
31
Ma pean kinni su tunnistusist, Jehoova! Ära lase mind sattuda häbisse!
32
Ma jooksen su käskude teed, sest Sina teed mu südame avaraks!
33
Õpeta mulle, Jehoova, oma määruste teed, et ma seda otsani peaksin!
34
Anna mulle arusaamist panna tähele su käsuõpetust ja seda pidada kõigest südamest!
35
Lase mind käia sinu käskude jalgrajal, sest see meeldib mulle!
36
Kääna mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole!
37
Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel!
38
Kinnita oma sulasele oma sõna, mis saadab sind kartma!
39
Eemalda mu teotus, mida ma kardan, sest sinu seadused on head!
40
Näe, ma igatsen su korraldusi, elusta mind oma õiguse läbi!
41
Tulgu mulle sinu heldus, Jehoova, ja su pääste su ütluse järele,
42
et ma vastaksin sõna oma teotajaile; sest ma loodan sinu peale!
43
Ära kisu ilmaski mu suust ära tõesõna, sest ma loodan su seaduse peale!
44
Ma tahan hoida su käsuõpetust alati, ikka ja igavesti,
45
ja avaruses käia, sest ma nõuan sinu korraldusi!
46
Ma tahan rääkida su tunnistusist kuningate ees ja mitte häbeneda!
47
Ma tahan ennast lõbustada sinu käskudega, mida ma armastan!
48
Ma tõstan oma käed su käskude poole, mida ma armastan, ja mõlgutan meelt su määruste üle!
49
Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma!
50
See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab!
51
Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su käsuõpetusest!
52
Mul seisid meeles, Jehoova, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti!
53
Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su käsuõpetuse!
54
Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas!
55
Mulle meenub öösel su nimi, Jehoova, ja ma hoian su käsuõpetust!
56
See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi!
57
Jehoova on mu osa; ma olen ütelnud, et ma pean sinu sõnu!
58
Ma leevendan su palet kõigest südamest, ole mulle armuline oma ütlust mööda!
59
Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole!
60
Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske!
61
Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta mitte su käsuõpetust!
62
Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest!
63
Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi!
64
Ilmamaa on täis sinu heldust, Jehoova; õpeta mulle oma määrusi!
65
Sina, Jehoova, oled teinud head oma sulasele oma sõna järele!
66
Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!
67
Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi!
68
Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!
69
Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, aga mina pean kõigest südamest sinu korraldusi!
70
Nende süda on tuim nagu rasv, aga mina tunnen lõbu sinu käsuõpetusest!
71
Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin su määrusi!
72
Käsuõpetus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat!
73
Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske!
74
Kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustuvad, et ma loodan sinu sõna peale!
75
Ma tean, Jehoova, et su seadused on õiged ja et sa oled ustavast meelest mind vaevanud!
76
Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sinu ütlus oma sulasele!
77
Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu käsuõpetus on minu lõbu!
78
Jäägu häbisse ülbed, et nad mind valega on ära eksitanud! Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi!
79
Pöördugu minu juure need, kes sind kardavad ja tunnevad su tunnistusi!
80
Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse!
81
Mu hing on lõppenud oodates su abi, ma loodan sinu sõna peale!
82
Mu silmad on lõppenud igatsedes su ütlust; ma küsin: "Millal sa trööstid mind?"
83
Sest ma olen nagu nahkastja suitsus; sinu määrusi ma ei ole aga unustanud!
84
Kui palju päevi on veel su sulasel? Millal saadad täide kohtuotsuse mu tagakiusajate kallal?
85
Ülbed on kaevanud mulle auke, need, kes ei ela su käsuõpetuse järele!
86
Kõik su käsud on tõed; valega kiusatakse mind taga! Aita mind!
87
Peaaegu oleksid nad lõpetanud minu elu maa peal! Mina aga ei ole hüljanud su korraldusi!
88
Oma heldust mööda elusta mind, siis ma hoian sinu suu tunnistust!
89
Igavesti, Jehoova, jääb püsima sinu sõna taevas!
90
Põlvest põlve kestab su ustavus! Sina oled kinnitanud maa ja see seisab!
91
Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased!
92
Kui sinu käsuõpetus ei oleks olnud mu lõbu, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses!
93
Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud!
94
Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan su korraldusi!
95
Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi!
96
Ma olen näinud, et kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar!
97
Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!
98
Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti!
99
Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi!
100
Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi!
101
Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna!
102
Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind!
103
Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule!
104
Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu!
105
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!
106
Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi!
107
Ma olen väga vaevatud! Jehoova, elusta mind oma sõna järele!
108
Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meele järele, Jehoova, ja õpeta mulle oma seadusi!
109
Mu hing on alati mu pihus ja sinu käsuõpetust ma ei unusta!
110
Õelad on mulle pannud püüdepaela, kuid mina ei eksi ära sinu korraldusist!
111
Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm!
112
Ma käänasin oma südame tegema su määruste järele alaliselt ja otsani!
113
Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu käsuõpetust ma armastan!
114
Sina oled mu kaitse ja kilp; sinu sõna peale ma loodan!
115
Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske!
116
Kinnita mind oma ütluse järele, et ma elaksin, ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses!
117
Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi!
118
Sa paned ei mikski kõiki, kes eksivad eemale sinu määrustest, sest nende kavalus on asjatu!
119
Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbud, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi!
120
Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi!
121
Ma olen toiminud seadust ja õigust mööda, ära jäta mind mu survajate kätte!
122
Kosta oma sulase eest tema heaks, ärgu survaku mind ülbed!
123
Mu silmad on lõppenud ootamast su abi ja su õiguse tõotust!
124
Tee oma sulasega oma heldust mööda ja õpeta mulle oma määrusi!
125
"Mina olen su sulane; anna mulle arusaamist, et ma tunnetaksin su tunnistusi! "
126
Aeg on Jehooval tegutseda; on ju tehtud tühjaks su käsuõpetus!
127
Seepärast ma armastan su käske enam kui kulda ja selgemat kulda;
128
seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan igat valeteed!
129
Imelised on sinu tunnistused, sellepärast peab neid minu hing!
130
Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi!
131
Ma paotan oma suu ja olen keelik, sest ma ihaldan su käske!
132
Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, nõnda nagu kohus on nende vastu, kes armastavad sinu nime!
133
Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!
134
Lunasta mind inimeste survamisest, siis ma pean su korraldusi!
135
Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi!
136
Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su käsuõpetust!
137
Sina oled õige, Jehoova, ja su seadused on õiglased!
138
Sa oled seadnud oma tunnistused õiguses ja väga suures ustavuses!
139
Minu kiivus on mind kulutanud, sest mu rõhujad on unustanud sinu sõnad!
140
Mis sa oled ütelnud, on sulatatud väga selgeks, ja su sulane armastab seda!
141
Ma olen vähene ja halvaks pandud, kuid ma ei unusta sinu korraldusi!
142
Su õigus on õigus igaveseks ja su käsuõpetus on tõde!
143
Kitsikus ja ahastus on mind tabanud, aga su käsud on mu lõbu!
144
Su tunnistuste õigus jääb igavesti; anna mulle arusaamist, et ma elaksin!
145
Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Jehoova! Ma tahan pidada su määrusi!
146
Ma hüüan sinu poole, päästa mind, et ma peaksin su tunnistusi!
147
Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin! Sinu sõna peale ma loodan!
148
Mu silmad jõuavad ette vahikordadest, et mõlgutada mõttes su ütlust!
149
Kuule mu häält oma helduse pärast! Jehoova, elusta mind oma seadusi mööda!
150
Mulle lähenesid ilguste toimepanijad; nemad on sinu käsuõpetusest kaugel ära!
151
Sina oled ligi, Jehoova, ja kõik su käsud on tõde!
152
Ammu ma teadsin sinu tunnistustest, et sa need oled rajanud igavesti!
153
Vaata mu viletsust ja vabasta mind, sest ma ei unusta su käsuõpetust!
154
Riidle mu riidu ja lunasta mind, elusta mind oma ütlust mööda!
155
Õelaist on õndsus kaugel, sest nad ei hooli su määrustest!
156
Sinu halastus, Jehoova, on suur! Elusta mind oma seadusi mööda!
157
Palju on mu tagakiusajaid ja rõhujaid, kuid mina ei pöördu kõrvale su tunnistustest!
158
Ma nägin äraandjaid ja tundsin tülgastust, sest nemad ei hooli sinu ütlustest!
159
Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi, Jehoova! Elusta mind oma heldust mööda!
160
Su sõna sisu on tõde ja kõik su õiguse seadused jäävad igavesti!
161
Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga mu süda tunneb hirmu sinu sõna ees!
162
Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki!
163
Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu käsuõpetust ma armastan!
164
Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest!
165
Sinu käsuõpetuse armastajail on suur rahu ja nad ei komista mitte!
166
Ma ootan päästet sinult, Jehoova, ja teen su käske mööda!
167
Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga!
168
Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees!
169
Tulgu mu halisemine sinu ligi, Jehoova! Anna mulle arusaamist oma sõna mööda!
170
Tulgu mu anumine su palge ette, päästa mind oma ütlust mööda!
171
Mu huuled lasku hoovata kiitust, sest sa õpetad mulle oma määrusi!
172
Mu keel kuulutagu sinu ütlusi, sest kõik su käsud on õigus!
173
Olgu su käsi mind aitamas, sest ma olen valinud su korraldused!
174
Ma igatsen päästet sinult, Jehoova, ja sinu käsuõpetus on mu lõbu!
175
Elagu mu hing, et ta sind kiidaks, ja su seadused aidaku mind!
176
Ma olen eksinud nagu kadunud lammas! Otsi oma sulast, sest ma ei unusta su käske!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja tema tuli Jeeriko linna ja läks sealt läbi.
2
Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi, ja see oli tölnerite ülem ja oli rikas.
3
Ja ta püüdis näha saada Jeesust, kes ta on, aga ei saanud rahva pärast, sest ta oli väikese kasvuga.
4
Ja ta jooksis ettepoole ja ronis metsviigipuu otsa, et teda näha; sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.
5
Kui nüüd Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja nägi teda ning ütles temale: "Sakkeus, tule usinasti maha, sest täna ma pean jääma sinu kotta!"
6
Ja ta tuli usinasti maha ja võttis teda vastu rõõmuga.
7
Seda nähes nurisesid kõik ning ütlesid: "Tema on ühe patuse mehe juure läinud jalgu puhkama!"
8
Aga Sakkeus astus Issanda ette ning ütles: "Vaata, Issand, poole oma varandusest ma annan vaestele; ja kui ma kellelegi olen ülekohut teinud, annan ma neljakordselt tagasi!"
9
Siis Jeesus ütles temale: "Täna on sellele kojale õnnistus tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg;
10
sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma, mis on kadunud!"
11
Aga kui nad seda kuulsid, ütles ta sinna juure veel tähendamissõna, sellepärast et ta oli Jeruusalema lähedal ja et nemad arvasid Jumala riigi varsti ilmuvat.
12
Sellepärast ta ütles: "Üks suursugune inimene läks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi.
13
Aga ta kutsus oma kümme sulast ja andis neile kümme naela raha ning ütles neile: Kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen.
14
Aga tema kodanikud vihkasid teda ja läkitasid käskjalad temale järele ja lasksid ütelda: Me ei taha, et ta on kuningaks meie üle!
15
Ja sündis, kui tema tuli tagasi ja oli omandanud selle riigi, et ta käskis kutsuda enese juure need sulased, kelledele ta raha oli annud, et teada saada, missugust kasu igaüks kaubeldes oli saavutanud.
16
Siis tuli sinna esimene ja ütles: Isand, sinu nael raha on tootnud kümme naela!
17
Tema ütles talle: See on hea, sa hea sulane! Et sa kõige vähemas oled ustav olnud, siis olgu sul valitsus kümne linna üle!
18
Ja teine tuli ja ütles: Isand, sinu nael on tootnud viis naela!
19
Aga ta ütles sellelegi: Ja sina valitse viie linna üle!
20
Veelgi tuli teine ja ütles: Isand, vaata, siin on su nael, mida ma olen hoidnud higirätikus;
21
sest ma kartsin sind, et sa oled vali inimene; sa võtad, mida sa ei ole paigale pannud, ja lõikad, mida sa ei ole külvanud!
22
Ta ütles temale: Sinu suust ma mõistan sind hukka, sa paha sulane! Kui sa teadsid, et ma olen vali mees ja võtan, mida ma ei ole pannud paigale, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud,
23
miks sa siis ei annud mu raha panka? Küll ma tulles oleksin selle tagasi nõudnud kasudega.
24
Ja ta ütles juuresseisjaile: Võtke nael ära ta käest ja andke sellele, kellel on kümme!
25
Ja nad ütlesid talle: Isand, temal on kümme naela!
26
Ma ütlen teile: Kellel on, sellele antakse, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ka see, mis tal on!
27
Aga need mu vaenlased, kes ei tahtnud mind kuningaks, tooge tänna ja tapke nad ära minu ees!"
28
Ja kui ta seda oli rääkinud, läks ta edasi Jeruusalema poole.
29
Ja sündis, kui ta Betfage ja Betaania ligi jõudis, mäe juure, mida kutsutakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks oma jüngrit
30
ning ütles: "Minge vastasolevasse alevisse, ja kui te sinna jõuate, leiate te kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene ei ole istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia.
31
Ja kui keegi teilt küsib: Miks te ta lahti päästate? siis ütelge nii: Issandal on teda tarvis!"
32
Aga need, kes olid läkitatud, läksid ja leidsid kõik nõnda, nagu ta neile oli ütelnud.
33
Kui nad sälgu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: "Miks te sälu lahti päästate?"
34
Nemad vastasid: "Issandal on teda tarvis!"
35
Ja nad tõid selle Jeesuse juure, heitsid oma riided sälu peale ja panid Jeesuse tema selga istuma.
36
Kui ta nüüd edasi liikus, laotasid nad oma riided tee peale.
37
Aga kui ta lähenes Õlimäe kallakule, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmutsedes suure häälega kiitma Jumalat kõigi vägevate tegude eest, mis nad olid näinud,
38
ning ütlesid: "Kiidetud olgu kuningas, kes tuleb Issanda nimel, rahu taevas ja au kõrges!"
39
Ja mõningad variserid rahva seast ütlesid temale: "Õpetaja, sõitle oma jüngreid!"
40
Ta vastas ning ütles: "Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama!"
41
Ja kui ta ligi jõudis ja linna nägi, nuttis ta tema pärast
42
ning ütles: "Kui sina teaksid sellel päeval, mis sinu rahule tarvis läheb! Ent nüüd see on pandud varjule sinu silmade eest.
43
Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja vaevavad sind kõikepidi.
44
Ja lõhuvad sind maha maatasa ja su lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi peale, sellepärast et sa ei ole tunnud oma armukatsumisaega!"
45
Ja ta läks pühakotta ja hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid ja ostsid,
46
ning ütles neile: "Kirjutatud on: Minu koda on palvekoda, aga teie olete ta teinud röövliauguks!"
47
Ja ta oli iga päev õpetamas pühakojas; aga ülempreestrid ja kirjatundjad ja rahvaülemad püüdsid teda hukka saata,
48
kuid ei leidnud, mis teha. Sest kõik rahvas rippus ta küljes teda kuulates.
