Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti laul. Kiida, mu hing, Jehoovat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
2
Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki tema heategusid!
3
Tema annab andeks kõik su pahateod, tema parandab kõik su vigadused!
4
Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga!
5
Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal!
6
Jehoova teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse!
7
Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod!
8
Halastaja ja armuline on Jehoova, pika meelega ja rikas heldusest!
9
Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha!
10
Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda!
11
Sest otsegu taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad!
12
Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised!
13
Otsegu isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad!
14
Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!
15
Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
16
kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam!
17
Aga Jehoova heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb lastelastele,
18
neile, kes peavad ta lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järele!
19
Jehoova on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki!
20
Kiitke Jehoovat, tema inglid, te vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
21
Kiitke Jehoovat, kõik tema sõjaväed, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
22
Kiitke Jehoovat, kõik tema teod kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Jehoovat!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kiida, mu hing, Jehoovat! Jehoova, mu Jumal, Sina oled üpris suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud!
2
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu vaiba!
3
Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, Sa sammud tuule tiibadel!
4
Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid!
5
Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti!
6
Sügavuse sa katsid otsegu riidega; mägede peal seisavad veed!
7
Sinu sõitluse eest nad põgenevad, Sinu äikese hääle eest nad pagevad!
8
Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille Sina neile oled rajanud!
9
Sa oled seadnud raja vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi kastma maad!
10
Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel!
11
Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu!
12
Taeva linnud asuvad elama nende ääre, okste vahel nad teevad häält!
13
Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa!
14
Sa lased tärgata rohu lojustele ja orased inimeste tarviduseks, et tuua leiba välja maa seest!
15
Ja viin rõõmustab inimese südant ning teeb tema palge läikima õlist; ja leib toetab inimese südant!
16
Jehoova puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
17
kus linnud pesitavad; toonekurgedel on majad küpresside otsas!
18
Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud kaljumäkradele varjupaigaks!
19
Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut!
20
Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja!
21
Noored lõukoerad möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust!
22
Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile!
23
Siis väljub inimene oma tööle ja oma orjamisele õhtuni!
24
Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!
25
Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugematu palju elajaid, pisukesi ja suuri;
26
Seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud sinna hullama!
27
Kõik nad ootavad Sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal!
28
Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; Sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!
29
Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa koristad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu!
30
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja Sina uuendad maa näo!
31
Kestku Jehoova au igavesti! Jehoova rõõmustugu oma tegudest,
32
Tema, kes vaatleb ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad!
33
Ma tahan laulda Jehoovale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus!
34
Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmustun Jehoovas!
35
Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Jehoovat! Halleluuja!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Tänage Jehoovat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
2
Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
3
Kiidelge tema pühast nimest, rõõmustugu nende süda, kes otsivad Jehoovat!
4
Nõudke Jehoovat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
5
Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
6
te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
7
Tema, Jehoova, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas!
8
Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on annud tuhandele põlvele,
9
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile!
10
Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks!
11
Ta ütles: "Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!",
12
kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
13
Ja nad rändasid rahva juurest rahva juure, ühest riigist teise rahva juure.
14
Tema ei lasknud ühtki inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
15
Ärge puudutage minu võituid ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!"
16
Ja ta kutsus nälja maa peale, murdis katki kõik leivatoed!
17
Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks!
18
Tema jalgu vaevati pakus, ta ise pandi raudu,
19
kuni tema sõna läks täide, Jehoova kõne tegi ta puhtaks!
20
Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
21
Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
22
nõnda et ta oma tahtmist mööda võis siduda tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile!
23
Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal!
24
Ja Jehoova sigitas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist!
25
Ta pööras nende südame, nõnda et nad hakkasid vihkama tema rahvast ja salakavalust pidama tema sulaste vastu!
26
Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud!
27
Need tegid tema kästud tunnusteod nende seas ja imetähed Haami maal!
28
Ta läkitas pimeduse, tegi kõik pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale!
29
Ta muutis nende veed vereks, Ta suretas nende kalad!
30
Nende maa kihises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid!
31
Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele!
32
Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale!
33
Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende rajades!
34
Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,
35
ja need sõid ära kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja!
36
Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kogu nende esimese jõu!
37
Siis ta viis nad välja ühes hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtki, kes oleks komistanud nende suguharude seas!
38
Egiptus rõõmustus nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud!
39
Ta laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd!
40
Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga!
41
Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põudsel maal!
42
Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami!
43
Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega!
44
Ja ta andis neile paganrahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
45
et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema käsuõpetusi! Halleluuja!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid temale, teda kuulama.
2
Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: "See võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega!"
3
Aga ta rääkis neile selle tähendamissõna ning ütles:
4
"Kes teie seast, kui tal on sada lammast ja ühe neist kaotab, ei jäta need üheksakümmend üheksa kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?
5
Ja kui ta on leidnud, võtab ta rõõmuga tema oma õlgadele,
6
ja kui ta koju tuleb, ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ning ütleb neile: Rõõmutsege ühes minuga, sest ma leidsin oma lamba, kes oli kadunud!
7
ma ütlen teile, nõnda on taevas ühest patusest, kes meelt parandab, rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest, kes meeleparandust ei vaja!
8
Või kui ühel naisel on kümme drahmiraha ja ta kaotab ühe drahmi, eks ta süüta küünla ja pühi koda ja otsi hoolega, kuni ta selle leiab?
9
Ja kui ta selle on leidnud, siis ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid ja ütleb: Rõõmutsege ühes minuga, sest ma olen leidnud drahmiraha, mille ma kaotasin!
10
Nõnda, ütlen ma teile, tõuseb rõõm Jumala Inglite keskel ühest patusest, kes meelt parandab!"
11
Veel ütles ta: "Ühel inimesel oli kaks poega.
12
Ja noorem neist ütles isale: Isa, anna mulle kätte see osa vara, mis saab minule! Ja isa jagas varanduse nende vahel.
13
Ja ei möödunud palju päevi, kui noorem poeg kogus kokku kõik ja siirdus kaugele maale, ja seal ta pillas ära oma vara, elades kõlvatumat elu.
14
Aga kui ta kõik oli ära raisanud, tuli sinna maale kange nälg, ja puudus hakkas talle kätte tulema.
15
Ja ta läks ja poetas enese ühe kodaniku juure seal maal, ja see saatis ta oma väljadele sigu hoidma.
16
Ja ta püüdis oma kõhtu täita kaunadega, mida sead sõid; ja ükski ei annud temale.
17
Aga kui ta keskenes endasse, ütles ta: Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, mina aga suren siia nälja kätte!
18
ma asun teele ning lähen oma isa juure ja ütlen temale: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees
19
ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks; pea mind kui üht oma palgalist!
20
Ja ta läks teele ja tuli oma isa juure. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi teda tema isa ja tal hakkas hale meel. Ja ta jooksis ja hakkas temale ümber kaela ja andis temale suud.
21
Aga poeg ütles talle: Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!
22
Ent isa ütles oma sulastele: Tooge kõige kallim rüü ja pange temale selga ja andke temale sõrmus sõrme ja kingad jalga,
23
ja tooge, veristage nuumvasikas ja söögem ning olgem rõõmsad,
24
sest see mu poeg oli surnud ja on ellu virgunud, ta oli kadunud ja on leitud! Ja nemad hakkasid rõõmutsema.
25
Aga tema vanem poeg oli väljal; ja kui ta sealt tulles jõudis maja ligi, kuulis ta pilli ja ringmängu.
26
Siis ta kutsus ühe teenijaist enda juure ja kuulas, mis see peaks olema.
27
See ütles temale: Su vend on tulnud ja su isa on veristanud nuumvasika, et ta on saanud tema tervisega tagasi!
28
Aga ta vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli ta isa välja ja palus teda.
29
Kuid tema vastas ning ütles isale: Vaata, nii mitu aastat orjan mina sind ja ei ole iialgi astunud üle sinu käsu, ja sina ei ole mulle elades annud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmus olla oma sõpradega.
30
Aga kui tuli see sinu poeg, kes su vara on ära raisanud hooradega, veristasid sina temale nuumvasika!
31
Tema ütles temale: Laps, sina oled ikka minu juures ja kõik, mis on minu, on sinu!
32
Nüüd oli tarvis pidu teha ja rõõmutseda, et see sinu vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks, ja et ta oli kadunud ja on leitud!"
