Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulge Jehoovale uus laul, laulge Jehoovale, kõik maailm!
2
Laulge Jehoovale, kiitke tema nime, kuulutage päevast päeva tema päästet!
3
Jutustage paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas!
4
Sest Jehoova on suur ja väga kiidetav ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad!
5
Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, Jehoova aga on teinud taevad!
6
Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees, võimsus ja ilu on tema pühamus!
7
Rahvaste suguvõsad! Andke Jehoovale, andke Jehoovale au ja võimus!
8
Andke Issandale tema nime au, tooge annetusi ja tulge tema õuedesse!
9
Kummardage Jehoovat pühas ehtes, kõik maailm värisegu tema palge ees!
10
Öelge paganate seas: Jehoova on Kuningas! Siis maailm jääb kindlaks, ei see kõigu! Tema mõistab rahvastele õiglast kohut!
11
Taevad rõõmustugu ja maa ilutsegu, meri ja selle täius kohisegu!
12
Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! Siis rõkatagu rõõmust kõik metsa puud
13
Jehoova palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale! Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Jehoova on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustugu saarte hulk!
2
Pilved ja pimedus on tema ümber, õigus ja õiglus on ta aujärje alus!
3
Tuli käib tema palge ees ja lõõmab tema vaenlaste ümber!
4
Tema välgud valgustavad maailma, maa näeb ning võbiseb!
5
Mäed sulavad nagu vaha Jehoova ees, kogu ilmamaa Issanda ees!
6
Taevad kuulutavad tema õigust ja kõik rahvad näevad tema au!
7
Häbi tunnevad kõik kujude kummardajad, kes kiitlevad ebajumalaist! Kummardage Teda, kõik jumalad!
8
Siion kuuleb seda ja rõõmustub, ja Juuda tütred ilutsevad sinu õiglastest kohtuotsustest, Jehoova!
9
Sest Sina, Jehoova, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate!
10
Teie, kes armastate Jehoovat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest!
11
Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt!
12
Rõõmustuge Jehoovas, te õiged, tänage tema püha nime!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulge Jehoovale uus laul, sest ta on teinud imetegusid: tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu!
2
Jehoova on annud teada oma pääste, tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees!
3
Ta on tuletanud meelde oma heldust ja oma ustavust Iisraeli soo vastu; kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet!
4
Hõisake Jehoovale kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale!
5
Mängige Issandale kandle, kandle ja laulude häälega!
6
Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Jehoova ees!
7
Kohisegu meri ja ta täius, maailm ja kõik, kes seal elavad!
8
Jõed plaksutagu käsi, mäed hõisaku üheskoos
9
Jehoova ees! Sest ta tuleb mõistma kohut ilmamaale; ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile õigluses!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Jehoova on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal! Vabisegu maa!
2
Jehoova on suur Siionis ja ta on kõrge üle kõigi rahvaste!
3
Andku nad au sinu suurele ja kardetavale nimele: see on püha!
4
Ja kuninga võimsus on, et ta armastab õiglast kohut! Sina oled kinnitanud õiguskorra, Sina oled seadnud õigluse ja õiguse Jaakobisse!
5
Ülistage Jehoovat, meie Jumalat, ja kummardage tema jalgade järi ette: tema on püha!
6
Mooses ja Aaron on tema preestrite seas ja Saamuel nende hulgas, kes hüüavad appi tema nime! Need hüüavad Jehoova poole ja tema vastab neile!
7
Pilvesambast ta rääkis nendega! Nad hoidsid tema tunnistusi ja määrust, mille ta neile oli annud!
8
"Sina, Jehoova, meie Jumal, vastasid neile; sina olid neile Jumalaks, kes annab andeks, ja kättemaksjaks nende tegude eest! "
9
Ülistage Jehoovat, meie Jumalat, ja kummardage tema püha mäe ette! Sest püha on Jehoova, meie Jumal!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti laul. Ma laulan heldusest ja õiglusest ja mängin sinule, Jehoova!
2
Ma mõtlen käia laitmatut teed! Millal Sina tuled mu juure? Ma tahan vaga südamega käia oma kojas!
3
Ei ma sea oma silma ette tühje asju; ma vihkan taganejate tegusid, ei need hakka mu külge!
4
Pöörane süda olgu kaugel minust, ei ma salli kurja!
5
Kes salaja laimab oma ligimest, selle ma hävitan; kel ülbed silmad ja hooplev süda, seda ma ei talu!
6
Mu silmad otsivad ustavaid maa peal, et nad elaksid mu juures! Kes käib laitmatut teed, see peab olema minu teenija!
7
Ei tohi mu koja keskele astuda see, kes teeb pettust; kes räägib valet, ei jää püsima mu silma ette!
8
Igal hommikul ma hävitan kõik õelad maa pealt, hukates Jehoova linnast kõik ülekohtutegijad!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Hädalise palve, kui ta on minestamas ja valab oma kaebuse Jehoova ette.
2
Jehoova, kuule palvet, ja mu appihüüd tulgu su ette!
3
Ära pane oma palet varjule minu eest, kui mul on kitsas käes! Kääna oma kõrv mu poole! Mis päeval ma hüüan, tõtta mulle vastama!
4
Sest mu päevad on lõppenud suitsus ja mu kondid õhkuvad nagu lee!
5
Mu süda on kõrbenud ja kuivanud nagu rohi, sest ma olen unustanud oma leiva söömata!
6
Mu valjust oigamisest on mu luud jäänud liha külge kinni!
7
Ma olen nagu puguhani kõrves, nagu öökull varemetes!
8
Ma olen uneta ja nagu üksik lind katusel!
9
Iga päev teotavad mind mu vaenlased, mu hooplejad vastased vannuvad mu nime juures!
10
Sest ma söön tuhka nagu leiba ja tembin oma jooki nutuga
11
Sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest Sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha!
12
Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi!
13
Aga sina, Jehoova, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve!
14
Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud!
15
Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu!
16
Siis paganad hakkavad kartma Jehoova nime ja kõik ilmamaa kuningad Sinu au!
17
Sest kui Jehoova on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses!
18
Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet!
19
Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Jehoovat,
20
et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Jehoova on taevast vaadelnud ilmamaad,
21
et kuulda vangide ägamist ja vabastada surma lapsed,
22
et Siionis kuulutataks Jehoova nime ja Jeruusalemas tema kiidetavust,
23
kui rahvad ja riigid ühtlasi kogutakse kokku teenima Issandat!
24
Tema on teel nõrgestanud mu rammu, lühendanud mu päevi!
25
Ma ütlen: "Mu Jumal, ära korista mind keset mu eluiga; sinu aastad kestavad põlvest põlve!
26
Vanasti sa panid maale aluse ja taevad on su kätetöö!
27
Need hävivad, aga Sina püsid; nad kõik kuluvad nagu kuub; sa vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad!
28
Aga Sina oled seesama ja sinu aastad ei lõpe!
29
Su sulaste lapsed leiavad eluaseme ja nende sugu on kinnitatud sinu ees!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja sündis, kui tema hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba võtma, et nad varitsesid teda.
2
Ja vaata, üks vesitõbine inimene oli tema ees!
3
Ja Jeesus hakkas rääkima kirjatundjatele ja variseridele ning ütles: "Kas on luba hingamispäeval terveks teha?"
4
Aga nad jäid vait. Ja puudutades ta tegi tema terveks ja laskis ta minna.
5
Siis ta ütles neile: "Kes on teie seast, kelle poeg või härg kukub kaevu, et ta teda kohe välja ei tõmba hingamispäeval?"
6
Ja nad ei suutnud selle peale midagi vastata.
7
Aga tähele pannes, kuidas need, kes olid kutsutud, valisid ülemaid istekohti, rääkis ta neile tähendamissõna ning ütles neile:
8
"Kui sind keegi on pulma kutsunud, siis ära istu ülemasse paika, sest vahest on tema poolt kutsutud keegi sinust aulisem,
9
ja et see, kes sind ja teda kutsus, ei ütleks sulle: Anna sellele aset! ja sa peaksid siis häbiga istuma alamasse paika.
10
Aga kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu alamasse paika, ja kui tuleb see, kes sind kutsus, ja ütleb sulle: Sõber, mine sinna ülemale! siis on sul au nende ees, kes sinuga istuvad ühes lauas.
11
Sest igaüht, kes ennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, ülendatakse!"
12
Aga ta ütles ka sellele, kes teda oli kutsunud: "Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nad sind jälle ei kutsuks endi juure ja sina nõnda saaksid tasu,
13
vaid kui sa teed võõruspidu, siis kutsu vaeseid, vigaseid, jalutumaid, pimedaid;
14
siis sa oled õnnis, sest neil ei ole midagi sulle tasuda, kuna see tasutakse sulle õigete ülestõusmises!"
15
Kui üks lauas kaasistujaist seda kuulis, ütles ta temale: "Õnnis on, kes leiba sööb Jumala riigis!"
16
Aga ta ütles temale: "Üks inimene tegi suure õhtusöömaaja ja kutsus paljusid.
17
Ja õhtusöömaaja tunnil ta läkitas oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis!
18
Ja nad hakkasid endid kõik ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: ma olen ostnud põllu ja pean välja minema seda vaatama; ma palun sind, vabanda mind!
19
Ja teine ütles: ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid katsuma; ma palun sind, vabanda mind!
20
Ja veel teine ütles: ma olen võtnud naise ega saa sellepärast tulla!
21
Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis vihastus kojaisand ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna laiadele uulitsatele ja kurudesse ja too siia sisse vaesed ja vigased ja jalutumad ja pimedad!
22
Ja sulane ütles: Isand, see on tehtud, nõnda nagu sa käskisid; aga veel on ruumi!
23
Ja isand ütles sulasele: Mine välja teede peale ja aedade ääre ja sunni sisse tulema, et minu koda täis saaks!
24
Sest ma ütlen teile, et ükski neist kutsutud meestest ei saa maitsta mu õhtusöömaaega!"
25
Aga temaga ühes käis palju rahvast ja tema pöördus ning ütles neile:
26
"Kui keegi tuleb minu juure ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi oma elu, see ei või olla mu jünger.
27
Ja kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla mu jünger.
28
Sest kes teie seast, kui ta tahab ehitada torni, ei istu enne maha ega arva kulu, kas temal on, mis vaja läheb teostamiseks?
29
Et kui ta aluse on rajanud ega suuda lõpetada, kõik vaatajad teda ei hakkaks naerma,
30
üteldes: See mees hakkas ehitama ega suuda lõpule viia!
31
Või missugune kuningas, minnes sõtta võitlema teise kuningaga, ei istu enne maha ega pea nõu, kas ta võib minna kümne tuhandega selle vastu, kes kahekümne tuhandega ta peale tuleb?
32
Ja kui mitte, eks ta läkita, kui teine alles on kaugel, ja palu rahu?
33
Nõnda ka igaüks teie seast, kes mitte ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla mu jünger.
34
Sool on hea; aga kui sool tuimub, millega seda teha soolaseks?
35
Ei see kõlba maasse ega sõnnikusse; see visatakse välja! Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!"
