Flash tuleb sisse lülitada
1
Aasafi õpetuslaul. Pane tähele, mu rahvas, minu käsuõpetust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole!
2
ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast!
3
Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud,
4
seda me ei taha mitte salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Jehoova kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud!
5
Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse käsuõpetuse, mida ta käskis meie esivanemaid teatada oma lastele,
6
et seda tunneks tulevane põlv, lapsed, kes sünnivad, et needki tõuseksid seda jutustama oma lastele,
7
ja et need paneksid oma lootuse Jumala peale ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske
8
ega oleks mitte nagu nende esivanemad, kangekaelne ja tõrges sugu, sugu, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale!
9
Efraimi lapsed, varustatud ammulaskjad, pöörasid selja lahingu päeval!
10
Nad ei pidanud Jumala lepingut, vaid keeldusid käimast ta käsuõpetuse järele
11
ja unustasid ta suured teod ja ta imetööd, mis ta neile oli näidanud!
12
Nende esivanemate ees ta ju tegi imet Egiptusemaal Soani väljal!
13
Ta lõhkus mere ja laskis nad minna läbi ning pani vee seisma nagu paisu!
14
Ta juhtis neid päeva ajal pilvega ja kogu öö tule valgega!
15
Ta lõhkus kaljud kõrves ja jootis neid otsegu suurtest ürgveevoogudest!
16
Ta pani vulisema veesooned kaljust ja vee voolama nagu jõed!
17
Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrves Kõigekõrgema vastu!
18
Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järele,
19
ja nad rääkisid Jumala vastu, üteldes: "Kas Jumal suudab katta laua ka kõrves?
20
Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid! Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale?
21
Sellepärast, kui Jehoova seda kuulis, siis ta raevutses, tuli süttis Jaakobis ja viha tõusis Iisraeli vastu,
22
sest et nad ei uskunud Jumalasse ega lootnud tema pääste peale!
23
Siis ta andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed
24
ning laskis sadada nende peale mannat toiduks; ta andis neile taeva vilja!
25
Inimene sõi inglite leiba; ta lähetas neile rooga, nõnda et küllalt sai!
26
Ta tõstis taeva alla idatuule ja ajas üles oma vägevusega lõunatuule;
27
ja ta laskis nende peale sadada liha nagu tolmu ja tiivulisi linde nagu mere liiva,
28
ning pillutas need nende leeri keskele, ümber nende majade!
29
Siis nad sõid ja nende kõhud said hästi täis. Nii ta saatis neile, mida nad himustasid!
30
Aga veel ei võõrdunud nad oma himust ja nende söök oli alles nende suus,
31
kui Jumala viha juba tõusis nende vastu ja tappis lihavamad nende seast ning surus põlvili Iisraeli noored mehed!
32
Kõigest sellest hoolimata nad tegid ikka pattu ega uskunud tema imedesse!
33
Siis ta lõpetas nende päevad tuulepuhangus ja nende aastad äkilises hukkumises!
34
Kui ta neid tappis, nõudsid nad teda ning pöördusid ja otsisid Jumalat
35
ja tuletasid meelde, et Jumal on nende kalju, et Jumal, Kõigekõrgem, on nende lunastaja!
36
Kuid nad petsid teda oma suuga ja valetasid temale oma keelega!
37
Sest nende süda ei olnud kindlasti tema küljes, ja nad ei olnud ustavad tema lepingu pidamises!
38
Aga tema on armuline: ta lepitab pahateod ega tule hävitama, vaid võtab sagedasti tagasi oma viha ega lase kogu oma vihaleeki tõusta!
39
Tal tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi!
40
Kui mitu korda nad tõrkusid tema vastu kõrves ja tegid temale meelehaiget tühjal maal!
41
Ja nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha!
42
Nad ei meenutanud enam tema kätt ega seda päeva, mil ta nad lahti ostis rõhujate käest,
43
kui ta tegi tunnustähti Egiptuses ja oma imetähti Soani väljal,
44
kui ta muutis vereks nende jõed, nii et nad ei saanud oma veeojadest juua!
45
Ta läkitas nende sekka parme, kes neid sõid, ja konni, kes neile kahju tegid!
46
Ta andis nende vilja mardikaile ja nende rühkimise rohutirtsudele!
47
Ta lõi rahega maha nende viinapuud ja jääsajuga nende metsviigipuud!
48
Ta andis nende veised rahe kätte ja nende kariloomad välkude kätte!
49
Ta läkitas nende peale oma hirmsa viha, raevu ja meelepaha, kitsikuse ja kurjade inglite parve!
50
Ta sillutas tee oma vihale ega säästnud nende hingi surmast, vaid andis nende elu katku kätte!
51
Ta lõi maha kõik esmasündinud pojad Egiptuses, esimese mehejõu Haami telkides!
52
Aga oma rahva ta saatis teele nagu lambad ja juhtis neid nagu karja kõrves;
53
ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud; aga nende vaenlased kattis meri!
54
Ja ta viis nad oma pühale maa-alale, sinna mäele, mille ta parem käsi oli omandanud;
55
ja ta kihutas ära paganrahvad nende eest ning jagas nende maa liisuga pärisosadeks; ja ta pani nende telkidesse elama Iisraeli suguharud!
56
Aga nemad kiusasid ja vihastasid Jumalat, Kõigekõrgemat, ega pidanud tema tunnistusi,
57
vaid loobusid neist ning murdsid ustavuse, nõnda nagu nende vanemad, ja põrkasid kõrvale, nagu lõtv amb,
58
ja vihastasid teda oma ohvrikõrgustikega ning põhjustasid tema püha viha oma ebajumalate kujudega!
59
Jumal kuulis seda ja raevutses ning hülgas Iisraeli täiesti
60
ja heitis ära hoone Siilos, telgi, mille ta oli püstitanud inimeste keskele!
61
Ta andis vangi oma vägevuse ja ilu oma vaenlaste kätte,
62
ja andis oma rahva mõõga kätte ning raevutses oma pärisosa vastu!
63
Nende noored mehed sõi tuli ja nende neitsid jäid pulmailuta;
64
nende preestrid langesid mõõga läbi ja nende lapsed ei saanud nutta leinanuttu!
65
Aga Issand ärkas otsegu unest, nagu sangar, kes viinast hõiskab,
66
ja lõi oma vaenlased põgenema; ta pani nad igaveseks teotuseks!
67
Ta hülgas ka Joosepi telgi ega valinud Efraimi suguharu!
68
Ent Juuda suguharu ta valis enesele, Siioni mäe, mida ta armastab!
69
Ja tema ehitas oma pühamu nagu taeva kõrguse, nagu ilmamaa, mille ta on rajanud igaveseks!
70
ja ta valis oma sulase Taaveti, võttes tema ära pudulojuste taradest!
71
Imetajate lammaste järelt ta tõi tema, et ta karjataks ta rahvast Jaakobit ja ta pärisosa Iisraeli!
72
Ja Taavet karjatas neid südame laitmatuses ning juhtis neid osava käega!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aasafi laul. Jumal, paganad on tulnud su pärisossa; nad on rüvetanud su püha templi, on teinud Jeruusalema kivivaremeks!
2
Nad on su sulaste laibad annud söögiks taeva lindudele ja su vagade liha metselajaile!
3
Nad on valanud nende verd nagu vett Jeruusalema ümber ja ei ole olnud matjat!
4
Me oleme saanud teotuseks oma naabritele, irvituseks ja pilkeks oma ümbruskonnale!
5
Kui kaua sa, Jehoova, oled lõpmata vihane ja su püha viha leegitseb nagu tuli?
6
Vala oma vihaleek paganate peale, kes sind ei tunne, ja riikide peale, kes su nime ei kuuluta!
7
Sest nad on söönud ära Jaakobi ja on puupaljaks teinud tema eluaseme!
8
Ära tuleta meelde meie vastu esivanemate pahategusid; tõtaku meid kohtama sinu halastus, sest me oleme väga kurnatud!
9
Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast!
10
Mispärast peavad paganad ütlema: "Kus on nende Jumal?" Saagu teatavaks paganate seas meie silma all, et kätte makstakse su sulase veri, mis on valatud!
11
Lase tulla oma palge ette vangide ägamine; oma käsivarre suurusega jäta ellu surmalapsed
12
ja tasu meie naabritele seitsmekordselt nende sülle nende teotamine, millega nad on teotanud sind, Issand!
13
Aga meie, sinu rahvas ja su karjamaa lambad, täname sind igavesti; me jutustame su kiidetavust põlvest põlve!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda määras Issand teised seitsekümmend ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise mõtles minna.
2
Ja ta ütles neile: "Lõikust on palju, aga töötegijaid vähe; seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta läkitaks välja töötegijaid oma lõikusele!
3
Minge! Vaata, ma läkitan teid kui tallesid huntide keskele!
4
Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja teel ärge kedagi teretage.
5
Kuhu majasse te aga iganes sisse lähete, seal ütelge esiti: "Rahu olgu sellele kojale!"
6
Ja kui iganes seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal; aga kui mitte, siis tuleb rahu tagasi teie peale.
7
Aga sinna majasse jääge, sööge ja jooge, mis neil on, sest töötegija on oma palga väärt; ärge käige ühest majast teise.
8
Ja kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu võetakse, seal sööge, mida teile ette pannakse;
9
ja tehke selle paiga haiged terveks ja ütlege neile: Jumala riik on teie lähedal!
10
Aga kuhu linna te iganes lähete ja kus teid vastu ei võeta, seal minge välja ta uulitsaile ning ütelge:
11
Tolmugi, mis teie linnast on hakanud meie jalgade külge, me pühime ära teile; ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!
12
Ma ütlen teile, et Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tol linnal!
13
Häda sulle, Korasin, häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammu kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt!
14
Ometi peab Tüürosel ja Siidonil olema kohtus hõlpsam põli kui teil!
15
Ja sina, Kapernaum, eks sa olnud ülendatud taevani? Sind tõugatakse põrguni alla!
16
Kes teid kuuleb, see kuuleb mind, ja kes teid hülgab, see hülgab mind; aga kes hülgab mind, see hülgab selle, kes mind on läkitanud!"
17
Siis need seitsekümmend tulid tagasi rõõmuga ja ütlesid: "Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime tõttu!"
18
Aga ta ütles neile: "Ma nägin saatana nagu välgu taevast maha langevat!
19
Vaata, ma olen annud teile meelevalla astuda madude ja skorpionide peale ja vaenlase kõige väe peale; ja miski ei tee teile kahju.
20
Ometi ärge rõõmutsege, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmutsege palju enam sellest, et teie nimed on taevasse kirja pandud!"
21
Selsamal tunnil ta rõõmustus Pühas Vaimus ja ütles: "Mina tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled tarkade ja mõistlike eest selle pannud varjule ja oled selle ilmutanud väetimaile! Jah, Isa, see on nõnda olnud sulle meelepärast!
22
Kõik on mu Isa mulle annud! Ja ükski ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg ja kellele iganes Poeg tahab ilmutada!"
23
Ja ta pöördus jüngrite poole eriti ning ütles: "Õndsad on silmad, kes näevad, mida teie näete!
24
Sest ma ütlen teile, et palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ja ei ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ja ei ole kuulnud!"
25
Ja vaata, keegi käsutundja astus esile, kiusas teda ja ütles: "Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?"
26
Aga tema ütles talle: "Mis on käsuõpetuses kirjutatud? Kuidas sa loed?"
27
Tema vastas ning ütles: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast."
28
Aga ta ütles temale: "Sa oled õieti vastanud; tee seda, ja sa pead elama!"
29
Tema aga tahtis iseennast õigeks teha ja ütles Jeesusele: "Kes siis on mu ligimene?"
30
Aga vastates Jeesus ütles: "Üks inimene läks Jeruusalemast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope annud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.
31
Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda alla ja nägi teda ning läks mööda.
32
Nõndasamuti ka leviit. Kui ta tuli sinna paika ja nägi teda, läks ta mööda.
33
Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks.
34
Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale õli ja viina, tõstis ta oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest.
35
Ja teisel hommikul ära minnes võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: Kanna hoolt tema eest, ja mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles.
36
Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?"
37
Aga tema ütles: "See, kes tema peale halastas!" Siis ütles Jeesus temale: "Mine ja tee sina nõndasamuti!"
38
Aga kui nad rändasid, läks ta ühte alevisse. Ent üks naine, Marta nimi, võttis tema vastu oma majasse.
39
Ja temal oli õde, keda hüüti Maarjaks; seegi istus Issanda jalge ees ja kuulas tema kõnet.
40
Marta aga tegi tegemist mitmesuguse talitusega. ta tuli sinna ja ütles: "Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde laseb mind üksi talitada? Ütle ometi temale, et ta mind aitaks!"
41
Aga Issand vastas ning ütles talle: "Marta, Marta, sa muretsed ja teed enesele tüli paljude asjadega;
42
kuid tarvis on vähe, õigupoolest üht! Maarja on selle hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära!"
