Flash tuleb sisse lülitada
1
Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt!
2
Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud!
3
Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku!
4
Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav!
5
Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi!
6
Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond!
7
Nende silmad on punnis lihavusest ja süda keeb üle kurjest mõtteist!
8
Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt!
9
Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa!
10
Sellepärast pöördub ta rahvas sinna ja nad rüüpavad vett täie sõõmuga!
11
Ja nad ütlevad: "Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?"
12
Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust!
13
Päris asjata ma olen hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi;
14
Ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul!
15
Kui ma oleksin mõelnud: ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu!
16
Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev,
17
kuni ma tungisin Jumala pühisse saladusisse ja mõistsin nende otsa!
18
Tõesti, Sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks!
19
Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega!
20
Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, kui sa ärkad, ei hooli nende varjukujudest!
21
Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,
22
siis ma olin totter ega teadnud midagi; ma olin päris lojus su ees!
23
Ometigi jään mina ikka sinu juure; sa oled haaranud kinni mu paremast käest!
24
Oma nõuga juhatad sa mind ja võtad mind viimaks vastu ausse!
25
Kes on mul muu taevas kui sina? Sest sinuga ühes olles ei meelita mind miski maa peal!
26
Kuigi mu liha lõpeb ja mu süda ka, siiski oled sina, Jumal, mu südame kalju ja mu osa igavesti!
27
Sest vaata, kes sinust eemale lähevad, need hukkuvad; sa hävitad kõik, kes hoorusega sinust loobuvad!
28
Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi! Issanda Jehoova peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aasafi õpetuslaul. Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?
2
Mõtle oma kogudusele, mille sa vanasti oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!
3
Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!
4
Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks!
5
Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus!
6
Nii lõid nad puruks kiini ja haamritega kõik selle nikerdused!
7
Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani!
8
Nad ütlesid oma südames: "Hävitagem need täielikult! Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal!
9
Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua!
10
Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt?
11
Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita!
12
Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise!
13
Sina lõhkusid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal!
14
Sina purustasid Leviatani pead, sa annad need söögiks kõrbeelajate sagaraile!
15
Sina lõhestasid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks!
16
sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, Sina oled valmistanud valguse ja päikese!
17
Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud!
18
Mõtle sellele! Vaenlane teotab Jehoovat, ja jõle rahvas laimab su nime!
19
Ära anna oma meleka hinge elajate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!
20
Vaata oma lepingule! Sest maanurgad on täis vägivallapesi!
21
Ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku sinu nime!
22
Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt!
23
Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Keelpillil mängijale laulujuhatajale: Aasafi lugu ja laul.
2
Jumal on Juuda seas tuttav, Iisraelis on tema nimi suur!
3
Saalemis on tema elamu ja tema eluase on Siionis!
4
Seal ta murdis katki välkuvad ammud, kilbi ja mõõga ja sõja! Sela.
5
Sina oled hiilgav, ülevam röövmägedest!
6
Südidelt kangelastelt riisuti relvad; nad uinusid unne, ja ühegi vahva mehe kätel ei leidunud jõudu!
7
Sinu sõitlemise pärast, Jaakobi Jumal, olid uimaselt maas nii hobused kui ratsanikud!
8
Sina, Sina oled kardetav; ja kes suudab seista sinu palge ees, kui sa vihastud?
9
Sina andsid taevast kuulda kohtuotsuse; ilmamaa lõi kartma ning jäi vakka,
10
sest Jumal tõusis kohut mõistma, et päästa kõik hädalised maa peal! Sela.
11
Sest inimeste vihaleek peab sulle andma tänu; viimsegi vihaleegi jätte sa paned oma vööle!
12
Tehke tõotusi ja tasuge need Issandale, oma Jumalale; kõik, kes on tema ümber, toogu ande kardetavale!
13
Tema kärbib vürstide vaimu, tema on kardetav ilmamaa kuningaile!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.
2
Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja karjun; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks!
3
Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel õieli ega tüdi ära, mu hing ei lase ennast trööstida!
4
Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb! Sela.
5
Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida!
6
Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud!
7
Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim uurib:
8
kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?
9
Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud põlvest põlve?
10
Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas pigistanud kinni oma halastuse? Sela.
11
Ent ma ütlen: see teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud!
12
Ma meenutan Jehoova tegusid, ma tuletan meele su imesid muistsest ajast
13
ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid!
14
Jumal, su tee on pühaduses! Kes on nii suur jumal kui Jumal?
15
Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;
16
Sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed! Sela.
17
Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid!
18
Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna!
19
Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises!
20
Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda!
21
Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga ta kutsus kokku need kaksteistkümmend ja andis neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja tõbesid parandada,
2
ja läkitas nad välja kuulutama Jumala riiki ja tegema haigeid terveks,
3
ja ütles neile: "Ärge võtke midagi teele kaasa, ei keppi ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu olgu ka kellelgi kaht kuube.
4
Ja kuhu majasse te iganes sisse lähete, sinna jääge ja sealt minge teele.
5
Ja kes iganes teid vastu ei võta, sellest linnast minge välja ja puistake tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!"
6
Nii nad läksid teele ja käisid mööda külasid, kuulutades evangeeliumi ja tehes haigeid terveks igal pool.
7
Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõik, mis sündis, ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: "Johannes on surnuist üles tõusnud!"
8
aga teised: "Eelija on ilmunud!" aga mõned jälle: "Keegi vanust prohveteist on üles tõusnud!"
9
Ent Heroodes ütles: "Johannese pea ma lasksin maha raiuda; kes on siis see, kellest ma kuulen niisuguseid asju?" Ja ta püüdis teda näha saada.
10
Ja kui apostlid tagasi tulid, jutustasid nad temale, mis nad olid teinud. Ja ta võttis nad enese juure ja läks ära üksindusse, linna poole, mida hüütakse Betsaidaks.
11
Aga kui rahvahulgad seda teada said, läksid nad temale järele. Ja ta võttis nad vastu ja rääkis neile Jumala riigist; ja kelledele oli vaja ravitsemist, need ta tegi terveks.
12
Siis päev hakkas veerema. Ja need kaksteistkümmend tulid ta juure ja ütlesid talle: "Lase rahvas minema, et nad läheksid ümberkaudseisse küladesse ja asulaisse puhkama ja otsima rooga; sest me oleme siin tühjas paigas!"
13
Aga ta ütles neile: "Andke teie neile süüa!" Nemad vastasid: "Meil pole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, või me peaksime minema ja ostma toidust kogu sellele rahvale!"
14
Ent neid oli ligi viis tuhat meest. Siis ta ütles oma jüngritele: "Seadke nad maha istuma salkadesse viiekümne kaupa!"
15
Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma einele.
16
Ent ta võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole, õnnistas neid ning murdis nad ja andis oma jüngritele ettepanemiseks rahvale.
17
Ja kõik sõid ja kõikide kõhud said täis; ja neist ülejäänud palukesi korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit.
18
Ja sündis, kui ta üksipäini oli palvetamas, et ta jüngrid olid ühes temaga. Ja ta küsis neilt: "Keda rahvas ütleb mind olevat?"
19
Aga nemad vastasid ning ütlesid: "Ristija Johannese, aga mõned Eelija, aga teised, et keegi vanust prohveteist on üles tõusnud!"
20
Siis ta ütles neile: "Ent teie, keda teie ütlete mind olevat?" Peetrus vastas ning ütles: "Jumala Kristuse!"
21
Ja ta ähvardas neid kangesti ning keelas neid sellest ühelegi rääkimast,
22
üteldes: "Inimese Poeg peab palju kannatama ja kõlbmatuna hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama!"
23
Aga ta ütles kõikidele: "Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind.
24
Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab minu pärast, see päästab selle!
25
Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese või läheks hukka?
26
Sest kes minu ja mu sõnade pärast häbeneb, selle pärast häbeneb Inimese Poeg, kui ta tuleb omas ja Isa ja pühade inglite auhiilguses.
27
Aga ma ütlen teile tõesti: On mõningad siin seisjaist, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki!"
28
Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et ta võttis enesega Peetruse ja Johannese ja Jakoobuse ja läks mäele palvetama.
29
Ja kui ta palvetas, muutus tema näoilme teissuguseks ja tema riietus läks valgeks ja hiilgavaks.
30
Ja vaata, kaks meest kõnelesid temaga; need olid Mooses ja Eelija.
31
Nemad olid ilmunud auhiilguses ja kõnelesid tema eluotsast, mis tal Jeruusalemas tuli täide saata.
32
Aga Peetrus ja ta kaaslased olid suikunud raskesse unne; ent üles ärgates nad nägid tema auhiilgust ja neid kaht meest seisvat tema juures.
33
Kui siis need temast olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: "Õpetaja, siin on meil hea olla! Teeme kolm telki, ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale!" Kuid ta ei teadnud, mida ta rääkis.
34
Aga kui ta seda rääkis, tekkis pilv ja varjas nad; ja nemad kartsid pilve sisse jõudes.
35
Ja hääl kostis pilvest ning ütles: "See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!"
36
Ja kui see hääl oli kostnud, leiti Jeesus üksi olevat. Ja nad olid vait ega kuulutanud neil päevil kellelegi midagi sellest, mida nad olid näinud.
37
Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla läksid, tuli palju rahvast temale vastu.
38
Ja vaata, üks mees rahvahulga seast kisendas ning ütles: "Õpetaja, ma palun sind vaadata mu poega, sest ta on mu ainuke!
39
Ja vaata, vaim haarab teda, ja ta karjatab äkki, ja vaim raputab teda, nõnda et ta ajab suust vahtu; ja see lahkub vaevalt teda piinamast.
40
Ja mina palusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, ja nad ei suutnud!"
41
Aga Jeesus vastas ning ütles: "Oh sa uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua ma pean olema teie juures ja kannatama teiega? Too siia oma poeg!"
42
Kui ta alles oli tulemas, kiskus teda kuri vaim ja raputas teda. Aga Jeesus sõitles rüvedat vaimu ja tegi poisi terveks ning andis ta tagasi tema isale.
43
Ent kõik hämmastusid Jumala suurest väest. Aga kui kõik panid imeks seda, mida ta tegi, ütles ta oma jüngritele:
44
"Pange teie oma kõrvu need sõnad. Sest Inimese Poeg antakse inimeste kätte!"
45
Ent nemad ei mõistnud seda sõna, ja see oli pandud varjule nende eest, et nad sellest aru ei saaks. Ja nad kartsid küsida temalt selle sõna kohta.
46
Aga nende seas tõusis vaidlus, kes küll nende seast peaks olema suurem.
47
Jeesus, teades nende südame mõtlemisi, võttis lapsukese ja seadis selle enese kõrvale
48
ning ütles neile: "Kes iganes selle lapsukese võtab vastu minu nimel, võtab mind vastu; ja kes iganes võtab vastu mind, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud. Sest kes teist kõigist on vähem, see on suur!"
49
Siis Johannes hakkas rääkima ning ütles: "Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajavat; ja me keelasime teda, sellepärast et ta ühes meiega sind ei järgi!"
50
Jeesus ütles talle: "Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!"
51
Aga sündis, kui tema ülesvõtmisepäevad olid täis saamas, et ta suundus kindlasti minema Jeruusalema poole,
52
ja ta läkitas käskjalad enese eele. Ja need läksid ja tulid ühte samaarlaste külla, valmistama temale öömaja.
53
Ent need ei võtnud teda vastu, sest ta oli minemas Jeruusalema poole.
54
Kui ta jüngrid Jakoobus ja Johannes seda nägid, ütlesid nad: "Issand, kas tahad, et me käsime tulla tule taevast maha ja nad hävitada?"
55
Aga ta pöördus ümber ja sõitles neid.
56
Ja nad läksid teise alevisse.
57
Ja kui nad olid sinna minemas, ütles teel keegi temale: "Issand, ma tahan sind järgida, kuhu sa iganes lähed!"
58
Jeesus ütles talle: "Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, aga Inimese pojal ei ole aset, kuhu ta oma pea paneks!"
59
Kellelegi teisele ta ütles: "Järgi mind!" Ent see ütles: "Issand, luba mind enne minna ja oma isa maha matta!"
60
Aga ta ütles temale: "Lase surnuid oma surnud matta, sina aga mine ja kuuluta Jumala riiki!"
61
Ja veel üks teine ütles: "Issand, ma tahan sind järgida! Aga luba mind enne jätta jumalaga oma kodakondsed!"
62
Aga Jeesus ütles temale: "Ükski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!"
