Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti laul sellest ajast, mil ta oli Juuda kõrves.
2
Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara! Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu kuival ja põudsel maal, kus pole vett!
3
Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust!
4
Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind!
5
Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud!
6
Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
7
kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal!
8
Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata!
9
Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind!
10
Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse!
11
Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks!
12
Aga kuningas rõõmustub Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, peab kiitlema; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2
Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeban, hoia mu elu vaenlase hirmu eest!
3
Pane mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust,
4
kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli,
5
et salajas maha lasta laitmatu! Äkitselt nad lasevadki ta maha ega karda midagi!
6
Neid kinnitatakse kurjes kavatsusis, nad õhutavad üksteist salajasi võrke panema, nad ütlevad: "Kes meid näeb?"
7
Nemad mõtlevad jultunud tegudele: "Me oleme valmis, kava on hästi kavatsetud! Sest sügav on mehe sisemus ning süda!"
8
Kuid Jumal laseb nad maha, neid haavatakse äkilise noolega!
9
Ta paneb nad komistama nende keele pärast, kõik, kes neid näevad, vangutavad pead!
10
Ja kõik inimesed hakkavad kartma ja kuulutama Jumala tööd ning aru saama tema tegudest!
11
Õige rõõmustub Jehoovas ja otsib pelgupaika tema juures; ja kõik hõiskavad, kes on õiglased südamelt!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
2
Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused!
3
Sina kuuled palvet, sinu juure tuleb kõik liha!
4
Minu süüteod on vägevamad minust, aga meie üleastumised annad sina andeks!
5
Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest!
6
Kardetavate tegudega vastad sa meile õiguses, sa meie õndsuse Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,
7
Kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,
8
Kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,
9
nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti! Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama!
10
Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks! Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,
11
kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku! Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu!
12
Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli!
13
Aru aasad lokkavad, kingud ehivad endid ilutsemisega,
14
karjamaad täituvad lambakarjadega ja orud on viljaga kaetud; nad hõiskavad, nad laulavadki!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale, laul ja lauluviis: Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!
2
Mängige kiites tema nime au, andke temale au ja kiitust!
3
Ütelge Jumalale: kui kardetavad on sinu teod! Su suure väe pärast teesklevad su vaenlased su ees,
4
kõik ilmamaa kummardab sind ja mängib sulle kiitust, ta mängib kiitust su nimele! Sela.
5
Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures!
6
Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; siis me oleme rõõmsad temas!
7
Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganrahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela.
8
Tänage, rahvad, meie Jumalat, kostku valjusti tema kiitus!
9
Tema paneb elama meie hinge ega lase meie jalgu kõikuda!
10
Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, sa oled meid sulatanud, nagu hõbedat sulatatakse!
11
Sa vedasid meid võrku, sa panid vaotise meie niuetele!
12
Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette! Kuid sina viisid meid välja küllusesse!
13
Ma lähen su kotta põletusohvritega, ma tasun sinule oma tõotused,
14
milleks mu huuled avanesid ja mida mu suu ütles mu kitsikuses!
15
Ma toon sulle lihavaid põletusohvreid ühes jäärade ohvrisuitsuga; ma valmistan sulle ohvriks veiseid ühes sikkudega! Sela.
16
Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema mu hingele on teinud!
17
Tema poole ma hüüdsin oma suuga ja tema ülistus oli mu keelel!
18
Kui oleksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks Issand mind kuulnud!
19
Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält!
20
Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
2
Jumal tõuseb! Ta vaenlased hajuvad ja ta vihkajad põgenevad tema palge eest!
3
Nagu suits haihtub, nõnda sa nad hajutad; nagu vaha tule paistel sulab, nõnda hukkuvad õelad Jumala palge ees!
4
Kuid õiged rõõmutsevad ja hõiskavad Jumala palge ees ning ilutsevad rõõmu pärast!
5
Laulge Jumalale, mängige kiites tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes! Tema nimi on Jehoova, hõisake rõõmu pärast tema ees!
6
Ta on vaestelaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus!
7
Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib välja vangid jõukale elujärjele; aga kangekaelsed jäävad elama päikeselõõma!
8
Jumal, kui sa väljusid oma rahva ees, kui sa sammusid kõrbeteed, Sela,
9
siis värises maa ja taevadki tilkusid Jumala ees, seesinane Siinai Jumala ees, Iisraeli Jumala ees!
10
Rikkalikku vihma, sina, Jumal, puistad oma pärisosale ja sa kosutad närbunut!
11
Sinu loomad asuvad seal; sina, Jumal, kinnitad oma headusega viletsat!
12
Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi!
13
Sõjavägede kuningad põgenevad, nad põgenevad ja pereema jagab saagi!
14
Kas tahate jääda puhkama sadulakorvide vahele? Tuvi tiivad on hõbedaga karratud, ta tiivasuled vahajaskollase kullaga!
15
Kui Kõigeväeline seal pillutas kuningaid, sadas Salmonil lund!
16
Baasani mägi on Jumala mägi, Baasani mägi on kühmuline mägi!
17
Mispärast te, kühmulised mäed, vaatate kadedusega sellele mäele, mida Jumal on ihaldanud enesele eluasemeks? Tõesti, Jehoova tahab seal elada igavesti!
18
Jumala sõjavankreid on musttuhandeid ja tuhat korda tuhandeid! Issand on nende keskel, Siinai on pühamus!
19
Sina läksid üles kõrgele, sa viisid vangid vangi, sa võtsid ande inimeste seast; kangekaelsedki tahavad elada Jehoova Jumala juures!
20
Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, Kes on meie pääste! Sela.
21
Meil on Jumal, kes päästab, ja Jehoova Issand, kellel on surmast väljapääsutee!
22
Aga Jumal peksab puruks oma vaenlaste pea ja nende karvase pealae, kes oma süütegudes kõnnivad!
23
Issand on ütelnud: Ma toon nad tagasi Baasanist, ma toon nad tagasi mere sügavusist,
24
et sa kastaksid oma jala verre ja su koerte keel saaks oma osa su vaenlastest!
25
Su pidurongi nähakse, oh Jumal, su pidurongi pühamus, mu Jumal ja mu Kuningas!
26
Ees käivad lauljad, taga keelpillimängijad, keskel trummilööjad neitsid!
27
Rahvakogudes tänage Jumalat, tänage Issandat, teie, kes olete Iisraeli allikalt!
28
Seal on Benjamin, noorim, nende juhataja, Juuda peamehed oma hulkadega, Sebuloni peamehed, Naftali peamehed!
29
Sinu Jumal seadis sulle võimuse! Kinnita, Jumal, mis sa meie heaks oled teinud!
30
Sinu Jeruusalema templi pärast toogu kuningad sulle ande!
31
Taltsuta elajas pilliroos, rahvaste vasikate seas härgade kari, kes roomab hõbetükkide pärast! Jumal pillutab rahvad, kes igatsevad lahinguid!
32
Suured isandad tulevad Egiptusest, Etioopia sirutab rutuga oma käed Jumala poole!
33
Teie ilmamaa kuningriigid, laulge Jumalale, mängige Issandale kiitust, Sela,
34
Temale, kes sõidab taevaste taevas, mis on muistsest ajast! Ennäe, tema annab kuulda oma häält, võimast häält!
35
Andke Jumalale võimus! Tema kõrgus on Iisraeli üle ja tema võimus pilvedes!
36
Kardetav oled sina, Jumal, oma pühast paigast, Iisraeli Jumal; tema, kes annab võimu ja tugevust rahvale! Tänu olgu Jumalale!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui ta kõik oma kõned oli lõpetanud kuulavale rahvale, läks ta Kapernauma.
2
Ja ühe sõjapealiku sulane oli haige ning suremisel; ja ta oli kallis tema meelest.
3
Aga kui ta Jeesusest kuulis, läkitas ta juutide vanemad tema juure ja palus Teda, et ta tuleks ja teeks tema sulase terveks.
4
Kui need saabusid Jeesuse juure, palusid nad teda üliväga ning ütlesid: "Ta on seda väärt, et sa temale seda teed;
5
sest ta armastab meie rahvast ja tema on meile ehitanud kogudusekoja."
6
Jeesus läks nendega. Aga kui ta enam ei olnud majast kaugel, läkitas pealik oma sõbrad talle ütlema: "Issand, ära tee enesele vaeva, sest mina ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuled.
7
Sellepärast ei ole mina ennast arvanud väärt tulema sinu juure, vaid ütle aga sõna, siis mu sulane paraneb.
8
Sest minagi olen inimene, kes on pandud valitsuse alla, ja minu all on sõjamehi, ja kui ma ütlen ühele: Mine! siis ta läheb, ja teisele: Tule! siis ta tuleb, ja oma sulasele: Tee seda! siis ta teeb."
9
Kui Jeesus seda kuulis imetles ta teda ja pöördudes rahva poole, kes järel käis, ütles ta: "Ma ütlen teile, ei ole ma Iisraelistki leidnud nii suurt usku!"
10
Ja kui need, kes olid läkitatud, jälle koju said, leidsid nad sulase terve olevat.
11
Järgmisel päeval läks ta linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga ühes läksid tema jüngrid ja palju rahvast.
12
Kui ta linna värava ligi jõudis, vaata, siis kanti välja surnut, oma ema ainust poega; ja ema oli lesk. Ja suur hulk linna rahvast oli temaga.
13
Ja kui Issand teda nägi, oli tal väga hale meel temast ja ütles talle: "Ära nuta!"
14
Ja ta astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: "Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!"
15
Ja surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima. Ja ta andis tema ta emale.
16
Aga neid kõiki valdas hirm, ja nad andsid au Jumalale ning ütlesid: "Suur prohvet on meie seas tõusnud ja Jumal on tulnud oma rahvast katsuma!"
17
Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõigisse ümberkaudseisse paikadesse.
18
Ja seda kõike kuulutasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus enese juure kaks oma jüngritest
19
ja läkitas nad Issanda juure küsima: "Kas oled sina see, kes tuleb, või peame ootama teist?"
20
Aga kui mehed tema juure jõudsid, ütlesid nad: "Ristija Johannes läkitas meid sinu juure küsima: Kas oled sina see, kes tuleb, või peame ootama teist?"
21
Ent samal tunnil ta tegi paljud terveks tõbedest ja valudest ja kurjest vaimudest, ja paljudele pimedaile ta kinkis nägemise.
22
Ja ta vastas ning ütles neile: "Minge ja kuulutage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutumad käivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles, vaestele kuulutatakse evangeeliumi;
23
ja õnnis on see, kes minust ei pahandu!"
24
Aga kui Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas ta rahvale rääkima Johannesest: "Mida te olete läinud välja kõrbe vaatama? Pilliroogu, mida tuul kõigutab?
25
Või mida te olete välja läinud vaatama? Inimest, pehmete riietega riietatud? Vaata, kes käivad toredas riietuses ja endid hellitavad, need on kuninglikes kodades!
26
Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tõesti, ma ütlen teile, ta on veel rohkem kui prohvet!
27
Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, mina läkitan sinu palge eele oma ingli, kes sulle tee valmistab sinu ees!
28
Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes, aga väikseim Jumala riigis on suurem temast!"
29
Ja kõik rahvas, kes seda kuulis, ja tölnerid tunnistasid Jumala õigeks, lastes endid ristida Johannese ristimisega.
30
Variserid ja käsutundjad aga tegid tühjaks Jumala tahte eneste kohta ega lasknud teda endid ristida.
31
"Kellega ma siis võrdlen selle sugupõlve inimesi ja kelle sarnased nad on?
32
Nad on laste sarnased, kes turul istuvad ja üksteisele hüüavad nõnda: Me oleme teile vilet ajanud, ja te ei ole tantsinud; me oleme teile nutulaulu laulnud, ja te ei ole nutnud!
33
Sest Ristija Johannes on tulnud, ja ta ei söönud leiba ega joonud viina; ja te ütlete: Temal on kuri vaim!
34
Inimese Poeg on tulnud, ja ta sööb ja joob, ja te ütlete: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste sõber!
35
Ometi mõistetakse tarkus õigeks kõigi tema laste poolt!"
36
Aga keegi variseridest palus teda enesega leiba võtma. Ja ta läks variseri kotta ja istus lauda.
37
Ja vaata, selles linnas oli naine, kes oli patune. Kui see teada sai, et ta istub lauas variseri kojas, tõi ta alabasterriistatäie kallist lõhnasalvi
38
ja astus nuttes tema taha ta jalgade juure ja hakkas tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles tema jalgu ning võidis neid salviga.
39
Aga kui variser, kes teda oli kutsunud, seda nägi, mõtles ta iseeneses nõnda: Kui seesinane oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune see naine on, kes teda puudutab, et ta on patune.
40
Ja Jeesus vastas ning ütles temale: "Siimon, mul on sulle midagi ütelda!" Aga tema kostis: "Õpetaja, räägi!"
41
"Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend.
42
Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta mõlemaile selle. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?"
43
Siimon vastas ning ütles: "Ma arvan see, kellele ta rohkem kinkis." Tema ütles temale: "Sa otsustasid õieti!"
44
Ja pöördudes naise poole, ütles ta Siimonale: "Kas sa näed seda naist? ma tulin sinu majasse, sa ei annud vett mu jalgade tarvis, tema aga on pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
45
Sa ei annud mulle suud; tema aga ei ole sellest ajast, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgadele suud andmast.
46
Sa ei võidnud mu pead õliga, tema aga on mu jalgu võidnud salviga.
47
Sellepärast, ütlen ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele pisut andeks antakse, see armastab pisut!"
48
Ja ta ütles naisele: "Sinu patud on sulle andeks antud!"
49
Siis need, kes temaga lauas istusid, hakkasid iseeneses mõtlema: Kes see on, kes ka patud andeks annab?
50
Aga tema ütles naisele: "Sinu usk on sind aidanud; mine rahuga!"
