Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: viisil "Kauge tamme tuvi"; Taaveti kuldne laul ajast, mil vilistid võtsid ta kinni Gatis.
2
Ole mulle armuline, Jumal, sest inimesed tahavad mind ahmida, ühtelugu kipuvad sõjamehed mu kallale!
3
Mu varitsejad püüavad mind ahmida kogu päeva, sest palju on neid, kes mu vastu kõrgilt sõdivad!
4
Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale,
5
Jumala peale, kelle sõna ma kiidan! Ma loodan Jumala peale, ei ma karda! Mis võibki lihane inimene mulle teha?
6
Kogu päeva nad moonutavad mu sõnu, kõik nende mõtted minu kohta sihivad kurjale!
7
Nad tulevad kokku ja luuravad ning jälgivad mu samme, sest et nad varitsevad mu hinge!
8
Kas peaks neil olema pääsemist oma nurjatusega? Vihaga tõuka maha rahvad, oh Jumal!
9
Minu paguluspäevad olid sa ära lugenud; pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus?
10
Kord peavad taganema mu vaenlased sel päeval, mil ma hüüan; seda ma tean, sest Jumal on minu poolt!
11
Jumalas ma kiidan ta sõna, Jehoovas ma kiidan ta sõna!
12
Jumala peale ma loodan, ei ma karda; mida võibki mulle teha inimene?
13
Jumal, minu peal on tõotused, mis ma sinule andsin; ma tasun sulle tänuohvrid!
14
Sest sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: viisil "Ära hävita!" Taaveti kuldne laul ajast, mil ta põgenes Sauli eest koopasse.
2
Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun su tiibade varju, kuni õnnetus möödub!
3
Ma hüüan Jumala, kõigekõrgema poole, Jumala poole, kes juhib mu asja!
4
Küll ta läkitab abi taevast ja päästab mind; ta teotab mu jälitajat! Sela. Küll Jumal läkitab oma helduse ja tõe!
5
Heldeke! Ma leban keset tuldsülitavaid lõukoeri, inimlaste keskel, kelle hambad on piigid ja nooled ja kelle keel on terav mõõk!
6
Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus!
7
Võrgu on nad seadnud mu sammudele, mu hinge nad painutasid alla, nad kaevasid mu ette augu, aga nad ise kukkusid sinna sisse! Sela.
8
Kindel on mu süda, oh Jumal! Mu süda on kindel! Ma tahan laulda ja mängida!
9
Ärka üles, mu au; ärka, naabel ja kannel, ma äratan üles koidu!
10
Ma tahan sind tänada rahvaste seas, Issand! Ma tahan lauldes mängida rahvahõimude keskel!
11
Sest suur on sinu heldus kuni taevani ja su tõde kuni ülemate pilvedeni!
12
Ülenda, Jumal, üle taevaste, üle kogu maailma oma auhiilgus!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: viisil "Ära hävita!" Taaveti kuldne laul.
2
Kas te tõesti vaikides räägite õigust? Kas te õiglaselt mõistate kohut, inimlapsed?
3
Küll te teete südames ülekohut, oma käte vägivalda te kaalute välja maa peal!
4
Õelad on loobunud Jumalast lapsekojast alates, valetajad on eksinud sünnist saadik!
5
Neil on mürki nagu ussi mürk, nagu kurdil rästikul, kes oma kõrvad kinni topib,
6
et ta ei kuuleks lausujate häält, osava võluri võlumist!
7
Jumal! Purusta nende hambad suust; kisu välja noorte lõvide hambad, Jehoova!
8
Valgugu nad ära nagu vesi, uidaku sinna-tänna; lasku ta välja oma nooled, kuid need olgu nagu nüsitud!
9
Nagu tigu, kes sulab, nad kadugu, nagu naise enneaegsed, mis ei ole näinud päikest!
10
Enne kui teie pajad saavad tunda kibuvitsa leeki, olgu toorelt või kuumalt, viigu torm nad laiali!
11
Õige rõõmustub nähes kättemaksmist; ta peseb oma jalad õela veres!
12
Ja inimesed ütlevad: Ometi on õigel kasu; tõesti on olemas Jumal, kes mõistab kohut maa peal!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: viisil "Ära hävita!" Taaveti kuldne laul ajast, mil Saul läkitas mehed varitsema tema maja ja teda surmama.
2
Tõmba mind ära mu vaenlaste käest, mu Jumal! Kaitse mind nende eest, kes mulle kallale tungivad!
3
Kisu mind ära nende käest, kes teevad nurjatust, ja päästa mind verevalajate käest!
4
Sest vaata, nad varitsevad mu hinge! Võimsad kipuvad mu kallale! Mul aga ei ole üleastumisi ega patusüüd, oh Jehoova!
5
Ilma et ma oleksin paha teinud, jooksevad nad kokku ning valmistuvad! Virgu mulle vastu tulema ja vaata!
6
Ja sina, Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal, ärka üles nuhtlema kõiki paganaid! Ära heida armu nurjatuile loobujaile! Sela.
7
Nad tulevad igal õhtul uuesti, uluvad nagu koerad ja käivad mööda linna!
8
Vaata, nad ajavad kurja välja oma suust, mõõgad on nende huultes, sest nad arvavad: kes seda kuuleb?
9
Aga sina, Jehoova, naerad neid, sa pilkad kõiki paganaid!
10
Mu jõud, ma tahan hoida su poole, sest Jumal on mu kindel varjupaik!
11
Mu helduse Jumal tuleb mulle vastu, Jumal lubab mind parastada mu varitsejaid!
12
Ära tapa neid, et mu rahvas ei unustaks seda! Pane nad hulkuma oma vägevuse sunnil ja tõuka nad maha, Issand, meie kilp!
13
Nende suupatu pärast, nende huulte kõne pärast, jäägu nad kinni oma kõrkuses ning sajatamise ja vale pärast, mida nad räägivad!
14
Lõpeta nad ära vihaleegiga; lõpeta nad, et neid ei oleks ja et nad tunneksid Jumala olevat valitseja Jaakobis maailma otsani! Sela.
15
Siis nad tulgu õhtul uuesti ja ulugu nagu koerad ja käigu mööda linna!
16
Hulkugu nad ümber, otsides toitu, ja kui nad jäävad söömata, urisegu peale!
17
Aga mina laulan sinu vägevusest ja hõiskan hommikul sinu heldusest; sest sa oled mulle kindlaks kaitsjaks, pelgupaigaks mu kitsikusepäeval!
18
Mu jõud, sinule ma mängin lauldes kiitust; sest Jumal on mu kindel varjupaik, mu helde Jumal!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: viisil "Tunnistuse liilia"; Taaveti kuldne laul õpetuseks,
2
kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soola orus maha löönud kaksteistkümmend tuhat edomlast.
3
Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles!
4
Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub!
5
Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava viinaga!
6
Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest! Sela.
7
Et pääseksid su armsad, seks aita oma parema käega ja vasta meile!
8
Jumal on rääkinud oma pühamus: "Ma ilutsen; ma jaotan Sekemi ja mõõdan ära Sukkoti oru!
9
Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse! Juuda on mu valitsuskepp,
10
Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma heidan oma kinga! Vilistimaa, hõiska minule!
11
Kes viib mind kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
12
Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära ega sa, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega!
13
Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
14
Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie vastased!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.
2
Üksnes Jumala juures on mu hing vait, tema käest tuleb mulle pääste!
3
Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma sugugi ei kõigu!
4
Kaua te tikute ühe mehe kallale ja lõhute kõik teda, nagu oleks ta väljavajunud sein või mahavarisenud müür?
5
Nemad vaid peavad nõu, kuidas teda maha paisata kõrgest aust; valest on neil hea meel! Oma suuga nad õnnistavad, aga oma südames nad neavad! Sela.
6
Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait, sest temalt tuleb, mida ma ootan!
7
Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu!
8
Jumala käes on mu õndsus ja mu au; mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas!
9
Lootke tema peale igal ajal, te rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks! Sela.
10
Ainult tuuleõhk on inimlapsed, paljas vale on mehepojad; kaalule pandult on nemad kõik ühtekokku kergemad kui tuuleõhk!
11
Ärge pange oma lootust vale ja riisumise peale, ärge lootke tühja; kui jõukus kasvab, siis ärge pange seda mikski!
12
Kord on Jumal rääkinud; kaks korda ma olen seda kuulnud, et Jumalal on vägi,
13
ja et sinul, Issand, on heldus; sest sa tasud igaühele ta tegusid mööda!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja hingamispäeval ta juhtus minema läbi viljapõldude; ja tema jüngrid katkusid päid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.
2
Ent mõningad variseridest ütlesid: "Miks te teete seda, mida hingamispäeval ei ole luba teha?"
3
Aga Jeesus vastas ning ütles neile: "Eks te ole seda lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg,
4
kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis vaateleivad, sõi ning andis ka oma kaaslasile, ehk küll neid ei olnud luba süüa muil kui üksnes preestritel!"
5
Ja ta ütles neile: "Inimese Poeg on hingamispäeva isand!"
6
Aga juhtus ühel teisel hingamispäeval, et ta läks kogudusekotta ja õpetas. Ja seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.
7
Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et nad leiaksid kaebust tema peale.
8
Tema aga teadis nende mõtted ja ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: "Tõuse üles ja astu keskele!"Ja ta tõusis ja seisis seal.
9
Siis ütles Jeesus neile: "Ma küsin teilt: Kas hingamispäeval on luba teha head või kurja, hinge päästa või hukka saata?"
10
Ja ta vaatas ümber nende kõikide peale ja ütles mehele: "Siruta oma käsi!"Ja see tegi nõnda. Ja tema käsi sai jälle terveks.
11
Nemad aga sattusid meeletumasse vimma ja rääkisid üksteisega sellest, mida nad küll võiksid teha Jeesusele.
12
Neil päevil sündis ka, et ta läks välja mäele palvetama ja viibis kogu öö Jumala palumises.
13
Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juure ja valis nende seast kaksteistkümmend, kelled ta nimetas ka apostliteks:
14
Siimona, keda ta nimetas ka Peetruseks, ja tema venna Andrease, Jakoobuse ja Johannese, Filippuse ja Bartolomeuse,
15
Matteuse ja Tooma, Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Siimona, keda hüütakse Selooteseks,
16
ja Juuda, Jakoobuse poja, ja Juudas Iskarioti, kes sai äraandjaks.
17
Nendega ta astus alla ja jäi peatuma lagedale paigale; ja seal oli suur hulk tema jüngreid ja kogu Juudamaalt ja Jeruusalemast ning Tüürose ja Siidoni rannamaalt suur rahvakogu,
18
kes oli tulnud teda kuulama ja ennast laskma parandada oma haigustest. Ja ka need, keda rüvedad vaimud vaevasid, said terveks.
19
Ja kõik rahvas püüdis teda puudutada, sest vägi lähtus temast ja parandas kõik.
20
Ja tema tõstis silmad oma jüngrite poole ja ütles: "Õndsad olete, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik.
21
Õndsad teie, kelledel nüüd on nälg, sest teid peab toidetama. Õndsad teie, kes nüüd nutate, sest siis te naerate.
22
Õndsad olete, kui inimesed teid vihkavad ja kui nad teid kogudusest välja heidavad ning laimavad ja teie nime kui paha nime hülgavad Inimese poja pärast.
23
Rõõmutsege sel päeval ja hüpake, sest vaata, teie palk on suur taevas! Tegid ju nõndasamuti prohvetitega nende isad.
24
Kuid häda teile rikastele! Sest teil on troost käes.
25
Häda teile, kes nüüd olete täidetud, sest teile tuleb nälg! Häda teile, kes nüüd naerate, sest te saate veel leinata ja nutta!
26
Häda teile, kui kõik inimesed teist räägivad head, sest nõndasamuti tegid nende isad valeprohvetitele!
27
Aga teile, kes kuulete, ütlen ma: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad;
28
õnnistage neid, kes teid neavad; paluge nende eest, kes teid siunavad.
29
Kes sind lööb vastu kõrva, sellele paku ka teine; ja kes sult võtab kuue, sellele ära keela vammust.
30
Anna igaühele, kes sind palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära nõua tagasi.
31
Ja nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile.
32
Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki armastavad neid, kes neid armastavad.
33
Ja kui te teete head oma heategijaile, mis tänu on teil sellest? Sest patusedki teevad sedasama.
34
Ja kui te laenate neile, kelledelt te loodate tagasi saada, mis tänu on teil sellest? Patusedki laenavad patustele, et nad samavõrra saaksid tagasi.
35
Aga armastage oma vihamehi ja tehke head ja laenake ilma midagi selle vastu lootmata; siis teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on lahke ka tänamatute ja kurjade vastu.
36
Olge armulised, nõnda nagu teie Isa on armuline.
37
Ja ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle kohut. Ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka. Andke andeks, siis antakse ka teile andeks.
38
Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe; sest sama mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile."
39
Aga ta ütles neile võrdumi: "Egas pime või pimedat talutada? Eks nad mõlemad kuku auku?
40
Ei ole õpilane ülem oma õpetajast, ent iga täiesti õpetatu on samasugune kui ta õpetaja.
41
Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki su omas silmas sa ei pane tähele?
42
Ehk kuidas sa võid ütelda oma vennale: Vend, lase ma tõmban pinnu sinu silmast! ja sa ise ei näe palki omas silmas? Sa silmakirjatseja! Tõmba esmalt palk omast silmast ja siis sa seletad pindu välja tõmmata oma venna silmast!
43
Sest ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega jälle halba puud, mis kannaks head vilja.
44
Sest igat puud tuntakse tema viljast. Ei nopita ju viigimarju kibuvitsust ega korjata viinakobaraid ohakaist.
45
Hea inimene toob esile head oma südame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma südame halvast tagavarast. Sest mida süda täis, sellest suu räägib!
46
Aga miks te mind hüüate: Issand, Issand! ega tee, mida ma ütlen?
47
Igaüks, kes tuleb minu juure ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järele - ma näitan teile, kelle sarnane ta on.
48
Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja võttis sügavasse ning rajas tema aluse kaljule. Kui siis suurvesi tuli, murdus vool vastu seda maja ja ei suutnud seda kõigutada, sest see oli hästi ehitatud.
49
Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes maja rajas maa peale ilma aluseta; ja voolav vesi rõhus selle vastu ja see langes kohe kokku; ja selle maja varisemine oli suur!"
