Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti laul. Riidle, Jehoova, nendega, kes minuga riidlevad; sõdi nende vastu, kes minu vastu sõdivad!
2
Haara kätte kilp ja kaitsevari ning tõuse minule abiks!
3
Paljasta piik ja tapper minu tagaajajate vastu; ütle mu hingele: "Mina olen sinu pääste! "
4
Häbenegu ja jäägu häbisse need, kes kipuvad mu hinge kallale; taganegu ja punastagu need, kes mõtlevad mulle kurja teha!
5
Olgu nad nagu aganad tuule käes ja Jehoova ingel paisaku nad maha!
6
Nende tee olgu pime ja libe ja Jehoova ingel jälitagu neid!
7
Sest nad on mulle pannud salajasse oma võrgu, põhjuseta on nad mu hingele kaevanud augu!
8
Tulgu ta peale aimamatu hukatus ja tema võrk, mille ta salajasse on pannud, püüdku kinni teda ennast; sattugu ta sellesse hukatuseks!
9
Aga minu hing ilutsegu Jehoovas, ta rõõmustugu tema päästest!
10
Kõik mu luud-kondid öelgu: "Jehoova, kes on sinu sarnane, kes tõmbad välja hädalise selle käest, kes temast on tugevam, ja viletsa ja vaese tema riisuja käest?"
11
Ülekohtused tunnistajad astuvad ette! Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult!
12
Nad tasuvad head kurjaga; mu hing on maha jäetud!
13
Aga minul, kui nemad olid haiged, oli kotiriie kuueks; ma kurnasin oma hinge paastumisega; siis tulgu nüüd mu palve nende eest tagasi mu põue!
14
Nagu sõbra, nagu venna pärast ma käisin kurvalt, ja nagu see, kes oma ema leinab, olin ma nukralt kummargil!
15
Aga kui ma vääratasin, rõõmustusid nad ja tulid kokku; nad tulid kokku minu vastu, need lööjad, keda ma ei tunnud; nad tahtsid mind lõhki kiskuda ega jäänud vait;
16
riivatute leivakaku juures irvitajate seas nad kiristavad hambaid mu peale!
17
Issand, kui kaua sa vaatad seda? Too välja mu hing nende möllamisest, mu ainuke noorte lõukoerte käest!
18
Siis ma tänan sind suures rahvakogus ja kiidan sind hulga rahva seas!
19
Ärgu minust rõõmustugu need, kes põhjuseta on mu vaenlased; ja kes mind asjata vihkavad, ärgu pilgutagu silmi!
20
Sest nemad ei räägi, mis rahu toob, vaid mõtlevad petlikke asju nende vastu, kes vaikselt elavad maa peal!
21
Nad ajasid suu ammuli mu vastu ja ütlesid: "Paras, paras! Nüüd meie silm näeb!"
22
Sina, Jehoova, näed seda, ära ole vait! Issand, ära ole minust kaugel!
23
Ärka ja virgu, mu Jumal ja mu Issand, mõistma minule õiglast kohut ja ajama mu riiuasja!
24
Mõista mulle kohut oma õigust mööda, Jehoova, mu Jumal! Ära lase neid rõõmutseda minust!
25
Ärgu nad öelgu oma südames: "Paras! Seda meie hing tahtis!" Ärgu nad öelgu: "Me oleme ta ära neelanud!"
26
"Häbenegu ja punastagu ühtlasi need, kes rõõmutsevad mu õnnetusest; saagu häbi ja teotus riietuseks neile, kes suurustavad mu vastu! "
27
Hõisaku ja rõõmustugu need, kellel on hea meel minu õigusest, ning öelgu alati: "Olgu kõrgesti ülistatud Jehoova, kellele meeldib oma sulase hea käekäik!"
28
Ja mu keel kõnelgu sinu õigusest ja kogu päeva su kiidetavusest!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti laul. Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut,
2
sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!
3
Looda Jehoova peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!
4
Olgu sul rõõm Jehoovast; siis ta annab sinule, mida su süda kutsub!
5
Veereta Jehoova peale oma tee ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!
6
Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse!
7
Ole vait Jehoova ees ja oota teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!
8
Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!
9
Sest kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa!
10
Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil!
11
Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!
12
Õel kavatseb kurja õigele ja kiristab temale hambaid!
13
Issand naerab teda, sest ta näeb tema hukatuse päeva tulevat!
14
Õelad paljastavad mõõga ja tõmbavad oma ammu vinna, et kukutada viletsat ja vaest ja tappa neid, kes on õigel teel!
15
Kuid nende mõõk läheb nende eneste südamesse, ja nende ammud murduvad!
16
Õige inimese natuke on parem kui paljude õelate suur varandus!
17
Sest õelate käsivarred murduvad; kuid Jehoova toetab õigeid!
18
Jehoova tunneb laitmatute päevi, ja nende pärisosa jääb igavesti!
19
Nemad ei jää häbisse kurjal ajal, ja nälja päevil on neil küllalt!
20
Sest õelad hukkuvad ja Jehoova vaenlased nagu aasade ilu, nad kaovad nagu suits, nad kaovad!
21
Õel võtab laenuks ega tasu; aga õige on armuline ja annab!
22
Sest tema õnnistatud pärivad maa ja tema neetud hävitatakse ära!
23
Jehoova kinnitab selle mehe sammud, tema tee on ta meele järele!
24
Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Jehoova toetab ta kätt!
25
Ma olin noor ja sain vanaks; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba otsivat!
26
Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks!
27
Käändu kõrvale kurjast ja tee head, siis sa jääd oma elukohta igavesti!
28
Sest Jehoova armastab õiglust ega hülga oma vagasid; need hoitakse igavesti; aga õelate seeme hävitatakse!
29
Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!
30
Õige suu kõneleb tarkust ja tema keel räägib õiglaselt;
31
Tema Jumala käsuõpetus on tema südames, tema sammud ei kõigu!
32
Õel varitseb õiget ja püüab teda tappa!
33
Jehoova ei jäta teda tema kätte ega mõista teda hukka, kui ta üle kohut mõistetakse!
34
Oota Jehoovat ja hoia tema teed, siis ta ülendab sind, et sa pärid maa; ja sa näed, kuidas õelad hävitatakse!
35
Ma nägin vägivaldse õela end laiutavat nagu juurest kasvav haljendav puu!
36
Aga ta kadus, ja vaata, teda polnud enam ja ma otsisin teda küll, kuid teda ei olnud leida!
37
Hoia, mis laitmatu, ja vaata sellele, mis on õige, sest rahunõudjal mehel on tulevik!
38
Ent üleastujad kaotatakse täiesti ja õelate tulevik hävib!
39
Kuid õigete õnnistus tuleb Jehoova käest; tema on nende tugev kaitse kitsikuse ajal!
40
Jehoova aitab neid ja päästab nad; ta päästab nad õelate käest ning annab neile abi, sest et nad otsivad pelgupaika tema juures!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Et juba mitmed on võtnud kätte kirjutada loo neist asjust, mis meie seas tõsikindlalt on sündinud,
2
nõnda nagu meile on jutustanud need, kes ise on seda näinud algusest ja on olnud sõna sulased,
3
siis olen minagi arvanud heaks algusest peale kõike hoolega uurida ja järgemööda kirja panna sinule, kõrgeauline Teofilos,
4
et sa õpiksid tundma nende asjade kindla tõe, mida sulle on õpetatud.
5
Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tütardest, ja selle nimi oli Eliisabet.
6
Nad olid mõlemad õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult.
7
Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad mõlemad olid väga elatanud.
8
Aga sündis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees,
9
et preestriameti kombe järele langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse.
10
Ja kõik rahvahulk oli väljas palvetamas suitsutuse tunnil.
11
Seal ilmus temale Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
12
Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda.
13
Aga ingel ütles talle: "Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes.
14
Ja temast on sul rõõm ning hea meel, ja paljud rõõmustuvad tema sündimisest.
15
Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Püha Vaimuga juba oma ema ihus;
16
ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole;
17
ja ta käib tema eel Eeiija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete meelsuse poole, et soetada Issandale valmistatud rahvast!"
18
Ja Sakarias ütles inglile: "Millest ma seda võin ära tunda? Mina olen ju vana ja mu naine on oma päevade poolest väga elatanud!"
19
Ingel vastas ning ütles temale: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit!
20
Ja vaata, sa jääd keeletumaks ega saa rääkida päevani, mil see sünnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal!"
21
Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
22
Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletumaks.
23
Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju.
24
Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, üteldes:
25
"Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil tema on vaadanud minu peale, et minult ära võtta mu teotus inimeste seas!"
26
Aga kuuendas kuus läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret,
27
neitsi juure, kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja.
28
Ja tulles sisse tema juure, ütles ingel: "Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!"
29
Aga tema ehmus väga sellest sõnast ja mõtles, mis see teretus võiks tähendada.
30
Siis ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!
31
Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus.
32
Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje,
33
ja ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa!"
34
Aga Maarja ütles inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna ma mehest ei tea?"
35
Ingel vastas ning ütles temale: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala pojaks. "
36
Ja vaata, su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda üteldi olevat sigimatu,
37
sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!"
38
Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järele!" Ja ingel läks ära tema juurest.
39
Neil päevil asus Maarja teele ja läks rutuga mägestikku Juuda linna.
40
Ja ta tuli Sakariase kotta ja teretas Eliisabetti.
41
Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps hüppas tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu
42
ja hüüdis suure häälega ning ütles: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu sugu!
43
Kust see tuleb, et minu Issanda ema on tulnud minu juure?
44
Sest vaata, kui su teretuse hääl kostis mu kõrvu, siis hüppas lapsuke suurest rõõmust mu ihus!
45
Ja õnnis see, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand temale on ütelnud!"
46
Siis Maarja ütles: "Mu hing ülistab väga Issandat
47
ja mu vaim rõõmutseb Jumalas, minu Õnnistegijas;
48
sest ta on vaadanud oma ümmardaja alanduse peale! Vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
49
sest minule on teinud suuri asju Vägev, ja tema nimi on püha,
50
ja tema halastus kestab põlvest põlve neile, kes teda kardavad!
51
Ta on oma käsivarrega teinud võimsa teo, ta on pillutanud need, kes on suurelised oma südame meele poolest;
52
ta on tõuganud maha vägevad aujärgedelt ja ülendanud alandlikud;
53
näljased on ta täitnud heade andidega, aga rikkad tühjalt minema saatnud;
54
ta on vastu võtnud oma sulase Iisraeli, meele tuletades oma halastust,
55
nõnda nagu ta on rääkinud meie isadele, Aabrahamile ja tema soole kuni igavikuni!"
56
Ja Maarja jäi tema juure umbes kolm kuud ja läks siis tagasi koju.
57
Aga Eliisabeti mahasaamise aeg tuli kätte, ja ta tõi poja ilmale.
58
Kui tema üleaedsed ja sugulased kuulsid, et Issand oli temale osutanud suurt halastust, olid nad rõõmsad ühes temaga.
59
Ja nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja nimetasid tema ta isa järele Sakariaseks.
60
Aga tema ema kostis ning ütles: "Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!"
61
Kuid nemad ütlesid temale: "Su suguvõsas pole ühtki, keda hüütakse selle nimega!"
62
Ja viibates isale küsisid nad, kuidas tema tahaks teda nimetada.
63
Tema nõudis lauakese ja kirjutas selle peale nõnda: "Johannes on tema nimi." Ja nad kõik panid seda imeks.
64
Aga sedamaid läks tema suu ning keel lahti, ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.
65
Ja kartus tuli kõikidele, kes elasid nende ümbruses, ja kõigist neist asjust kõneldi Juuda mägestikus.
66
Ja kõik, kes seda kuulsid, võtsid seda oma südamesse ja ütlesid: "Mis saab küll sellest lapsest?" Sest Issanda käsi oli temaga.
67
Ja Sakarias, tema isa, sai täis Püha Vaimu ja hakkas ennustama, üteldes:
68
"Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud katsuma oma rahvast ja on saatnud oma rahvale lunastuse
69
ning on meile äratanud päästesarve Taaveti, oma sulase kojast
70
- nõnda nagu ta maailma ajastu algusest on rääkinud oma pühade prohvetite suu kaudu -
71
päästet meie vaenlasist ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
72
et osutada halastust meie esiisadele ja tuletada meele oma püha lepingut,
73
seda vannet, mille ta vandus meie isale Aabrahamile,
74
et ta laseb meid päästetuina meie vaenlaste käest kartmatult
75
teda teenida pühaduses ja õiguses tema ees kogu meie eluaja.
76
Ja sina, lapsuke, sind peab hüütama Kõigekõrgema prohvetiks, sest sina lähed Issanda palge eel valmistama tema teid,
77
et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
78
meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meid on tulnud katsuma päevatõus kõrgest,
79
paistma meile, kes istume pimeduses ja surma varjus, ja juhtima meie jalgu rahuteele!"
80
Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrves selle päevani, mil ta esines Iisraelile.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu üles kirjutada kogu maailm.
2
See üleskirjutus oli esimene ja toimus, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
3
Ja kõik läksid endid laskma kirja panna, igaüks oma linna.
4
Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ning soost,
5
ennast laskma kirja panna ühes Maarja, oma kihlatud naisega, kes oli käima peal.
6
Aga nende seal olles sai aeg täis, et Maarja pidi maha saama,
7
ja ta tõi ilmale oma esimese poja ja mähkis ta mähkmetesse ja asetas ta sõime, sest neil polnud muud aset majas.
8
Ja seal paigus oli karjaseid väljal öitsis pidamas valvet öösel oma karja juures.
9
Ja Issanda ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ümber, ja nemad kartsid üliväga.
10
Ja ingel ütles neile: "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale:
11
sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!
12
Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!"
13
Ja äkitselt oli ingliga ühes taeva sõjaväe hulk; need kiitsid Jumalat ning ütlesid:
14
"Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kelledest temal on hea meel!"
15
Kui siis inglid olid läinud nende juurest ära taevasse, ütlesid karjased üksteisele: "Läki nüüd Petlemma ja vaadakem seda asja, mis on sündinud, mis Issand on meile teada annud!"
16
Ja nad tulid tõtates ning leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
17
Aga kui nad seda nägid, teatasid nad asjast, mis neile oli üteldud selle lapsukese kohta.
18
Ja kõik, kes seda kuulsid, panid imeks, mida karjased neile rääkisid.
19
Ent Maarja pidas kõik need sõnad meeles ning mõtles nendele oma südames.
20
Ja karjased läksid tagasi Jumalale au andes ja teda kiites kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud, nõnda nagu neile oli üteldud.
21
Ja kui kaheksa päeva täis sai ja laps pidi ümber lõigatama, pandi temale nimeks Jeesus, mille ingel oli pannud, enne kui laps sai ema ihusse.
22
Ja kui nende puhastuspäevad täis said Moosese käsuõpetuse järele, viisid nad lapse Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette -
23
nagu on kirjutatud Issanda käsuõpetuses: "Iga poeglaps, kes on ema esmasündinu, loetagu pühitsetuks Issandale"
24
- ja tuua ohver, nagu Issanda käsuõpetuses on üteldud: paar turteltuvi või kaks muud tuvi.
25
Ja vaata, Jeruusalemas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õige ja jumalakartlik ning ootas Iisraeli troosti; ja Püha Vaim oli tema peal.
26
Temale oli Püha Vaim ilmutanud, et ta ei näe surma, enne kui ta on näinud Issanda Võitut.
27
Ja ta tuli Vaimu sunnil pühakotta. Ja kui vanemad lapsukese Jeesuse sinna tõid, et tema pärast teha käsuõpetuse kombe järele,
28
siis ta võttis tema sülle, kiitis Jumalat ning ütles:
29
"Issand, nüüd sa lased oma sulase rahus minna oma sõna järele,
30
sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31
mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste nähes,
32
valguseks, mis peab ilmuma paganaile ja auhiilguseks oma rahvale Iisraelile!"
33
Ja ta isa ja ema panid imeks, mida temast räägiti.
34
Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: "Vaata, seesinane on seatud langemiseks ja tõusmiseks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse -
35
ent sinu omastki hingest peab mõõk läbi tungima - et saaksid avalikuks paljude südamete mõtlemised!"
36
Ja seal oli naisprohvet Anna, Fanueli tütar, Aaseri suguharust. See oli väga elatanud ja oli elanud oma mehega seitse aastat pärast oma neitsipõlve,
37
ja tema oli lesk, ligi kaheksakümmend neli aastat vana. See ei läinud ära pühakojast, vaid teenis Jumalat paastumiste ja palvetamistega ööd ja päevad.
38
Tema tuli sinna samal tunnil ja ülistas Jumalat ning kõneles temast kõikidele, kes ootasid Jeruusalema lunastust.
39
Ja kui nad olid lõpetanud kõik, mis tuli teha Issanda käsuõpetuse järele, läksid nad tagasi Galileamaale oma Naatsareti linna.
40
Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.
41
Ja tema vanemad käisid iga aasta Jeruusalemas paasapühil.
42
Ja kui ta sai kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üles Jeruusalemma pühadeaja kommet mööda.
43
Ja kui pärast nende päevade möödumist nad olid kodu poole minemas, jäi laps Jeesus Jeruusalemma; ja tema vanemad ei pannud seda tähele.
44
Nad arvasid tema olevat kaasteekäijate seas, ja käisid ühe päeva tee ning otsisid teda sugulaste ja tuttavate juurest;
45
ja kui nad teda ei leidnud, läksid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid teda sealt.
46
Ja kolme päeva pärast sündis, et nad ta leidsid pühakojas istumast õpetajate keskel ja neid kuulamast ja neilt küsimast.
47
Aga kõik, kes teda kuulsid, panid imeks tema mõistust ja tema kostuseid.
48
Ja teda nähes ehmusid tema vanemad väga, ja ta ema ütles temale: "Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme valuga sind otsinud!"
49
Siis ta ütles neile: "Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?"
50
Aga nemad ei mõistnud seda sõna, mis ta neile rääkis.
51
Ja ta läks ühes nendega ja tuli Naatsaretti ja oli neile allaheitlik. Ja tema ema pidas kõik need sõnad oma südames.
52
Ja Jeesus edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.
