Flash tuleb sisse lülitada
1
Taaveti palve. Kuule, Jehoova, mu õiget asja, pane tähele mu härrast hüüdmist, võta kuulda mu palvet, mis pole petiste huulte oma!
2
Su palge eest tulgu minule õiglane otsus, su silmad näevad, mis on õige!
3
Kui sa katsud läbi mu südant, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind - siis sa ei leia midagi! Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte!
4
Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidunud üleannetuist teeradadest!
5
Mu sammud hoidsid kinni su jälgedest, mu jalad ei kõikunud!
6
Mina hüüan su poole, sest sina, Jumal, vastad minule; kääna oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet!
7
Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!
8
Hoia mind nagu silmatera; oma tiibade varju alla peida mind
9
õelate eest, kes mind rõhuvad, mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad!
10
Nad on sulgenud rasvaga oma südame, oma suuga nad räägivad ülbesti!
11
Nad on meie kannul; nüüd nad ümbritsevad mind! Oma silmad nad sihivad sellele, kuidas mind maha panna!
12
Nad on nagu lõukoer, kellel on himu murda, ja nagu noor lõvi, kes peidus varitseb!
13
Tõuse, Jehoova, astu tema vastu, suru ta kokku; päästa mu hing õela käest oma mõõgaga,
14
meeste käest oma käega, oh Jehoova, meeste käest, kes on maailmast, kelle osa on siin elus, kelle kõhu sa täidad oma varaga, kelle pojad saavad rohkesti ja kes panevad ülejäägi hoiule oma lastele!
15
Mina saan näha su palet õiguses, ma täitun su palge paistusest, kui ma ärkan!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Laulujuhatajale: Jehoova sulase Taaveti laul, kes rääkis selle laulu sõnad Jehoovale sel ajal, kui Jehoova oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.
2
Siis ta ütles: "Sind ma armastan südamest, Jehoova, mu vägi!
3
Jehoova on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!
4
"Kiidetud olgu Jehoova!" nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest!
5
Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu!
6
Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette!
7
Oma kitsikuses ma hüüdsin Jehoovat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd tungis ta palge ette, ta kõrvu!
8
Siis värises ja vabises maa, mägede alused kõikusid ja põrusid üksteise vastu, sest ta viha süttis!
9
Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest!
10
Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv!
11
Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning ta hõljus tuule tiibadel!
12
Ta pani enesele katteks pimeduse, majaks enda ümber mustavad veed, paksud pilved!
13
Kumast tema ees lõhkesid pilved, sadas rahet ja tuliseid süsi!
14
Jehoova müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält rahe ja tuliste sütega!
15
Ta heitis oma nooli ja pillutas neid, lõi kangesti välku, ja pani need sähvima!
16
Siis said nähtavaks vete sügavused ja maailma alused paljastusid sinu sõitluse läbi, Jehoova, su sõõrmete tuule puhangust!
17
Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis mind, ta tõmbas mind välja suurest veest!
18
Ta päästis mind mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust!
19
Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Jehoova oli mulle toeks!
20
Ta tõi mind välja lagedale, ta päästis mind, sest tal oli minust hea meel!
21
Jehoova teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda!
22
Sest ma hoidsin Jehoova teid ega taganenud õelasti Jumalast!
23
Sest kõik ta seadlused on mu ees, ma ei hüljanud tema seadusi!
24
Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin oma pahateost!
25
Seepärast Jehoova tasus mulle mu õigust mööda, mu käte puhtust mööda tema silma ees!
26
Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
27
puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks!
28
Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad!
29
Sest sina süütad mu lambi. Jehoova, mu Jumal, valgustab mu pimedust!
30
Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri!
31
Jumala tee on laitmatu, Jehoova kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad!
32
Sest kes on Jumal peale Jehoova? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
33
See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee!
34
Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele!
35
Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama!
36
Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su alandus teeb mind suureks!
37
Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks!
38
Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad kätte saada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu!
39
Ma tahan nad purustada, nõnda et nad ei saa tõusta, vaid langevad mu jalge alla!
40
Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud kokku mu alla need, kes tõusevad mu vastu!
41
Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed!
42
Nad hüüavad appi, aga päästjat ei ole; nad hüüavad Jehoova poole, aga tema ei vasta neile!
43
Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu tolmu tuule ees; ma põrmustan nad nagu tänavate pori!
44
Sina päästad mind rahva riidlemistest; Sa sead mind paganate peaks! Rahvad, keda ma ei tunne, hakkavad mind orjama!
45
Kuulduste peale nad kuulevad mu sõna, võõra rahva lapsed meelitavad mind!
46
Võõra rahva lapsed nõrkevad ja väljuvad värisedes oma linnustest!
47
Jehoova elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
48
Jumal, kes mulle annab kättemaksmise ja alistab mulle rahvad,
49
sina, kes mind päästad mu vaenlaste käest, tõstad mind kõrgele mu vastaste eest ja vabastad mind vägivalla meeste käest!
50
Sellepärast ma tahan, Jehoova, sind tänada paganate seas ja laulda kiitust su nimele,
51
Kes teed suureks oma kuninga õnne ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga kahe päeva pärast olid paasa ja hapnemata leibade pühad, ja ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid, kuidas kavalusega teda kinni võtta ja ära tappa.
2
Sest nad ütlesid: "Mitte pühade ajal, et ei tõuseks rahva mässu."
3
Ja kui ta istus lauas Betaanias, olles pidalitõbise Siimona kojas, tuli üks naine, kellel oli alabasterriist selge ning kalli nardisalviga. Ja ta murdis alabasterriista katki ja valas salvi tema pea peale.
4
Aga seal olid mõned, kes pahameelega ütlesid üksteisele: "Mistarvis on see salvi raiskamine?
5
Sest selle oleks võinud ära müüa enam kui kolmesaja teenari eest ja raha vaestele anda." Ja nad sõitlesid naist.
6
Aga Jeesus ütles: "Jätke ta rahule! Miks te teete talle südamevalu? Ta on teinud mulle heateo.
7
Sest vaeseid on ikka teie juures ja, kui te tahate, võite neile head teha; aga mind ei ole teil mitte alati.
8
Ta on teinud, mis ta võis. Ta on ennakult mu ihu võidnud matmiseks.
9
Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes evangeeliumi kuulutatakse kõiges maailmas, peab ka räägitama tema mälestuseks, mis tema on teinud."
10
Ja Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juure, et teda neile ära anda.
11
Kui nad seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja lubasid anda talle raha. Ja ta hakkas otsima, kuidas ta saaks teda ära anda parajal ajal.
12
Ja hapnemata leibade esimesel päeval, kui paasatalle veristati, ütlesid tema jüngrid talle: "Kuhu sa tahad, et me läheme ja teeme ettevalmistusi sulle paasatalle söömiseks?"
13
Ja tema läkitas kaks oma jüngreist ning ütles neile: "Minge linna, ja teile tuleb vastu inimene, kes kannab veekruusi; järgige teda.
14
Ja seal, kuhu ta sisse läheb, ütelge majaisandale: "Õpetaja küsib: Kus on võõrastetuba, milles ma võin oma jüngritega süüa paasatalle?
15
Ja tema näitab teile suure ülemise toa, mis on valmis korraldatud. Seal valmistage meile."
16
Ja tema jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid nõnda, nagu ta neile oli ütelnud. Ja nad valmistasid paasatalle.
17
Aga kui õhtu jõudis, tuleb tema nende kaheteistkümnega.
18
Ja kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: "Tõesti ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära, üks, kes minuga ühes sööb!"
19
Siis nad hakkasid kurvaks minema ja üksteise järele temale ütlema: "Ega ometi mina?"
20
Tema ütles neile: "Üks neist kaheteistkümnest, kes ühes minuga pistab käe vaagnasse, annab mind ära.
21
Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse. Hea oleks niisugusele inimesele, kui ta ei oleks sündinud!"
22
Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: "Võtke! See on minu ihu."
23
Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile; ja nad kõik jõid selle seest.
24
Ja ta ütles neile: "See on minu veri, lepingu veri, mis ära valatakse paljude eest.
25
Tõesti ma ütlen teile: Mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala Riigis!"
26
Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja Õlimäele.
27
Ja Jeesus ütleb neile: "Te kõik taganete minust, sest kirjutatud on: ma löön karjast ja lambad pillutatakse!
28
Aga pärast oma ülestõusmist ma lähen teie eele Galileasse."
29
Siis Peetrus ütleb temale: "Kui ka kõik sinust taganevad, siis mina mitte!"
30
Jeesus ütles talle: "Tõesti ma ütlen sulle, täna, sellel ööl, enne kui kukk on kaks korda laulnud, salgad sina mind kolm korda!"
31
Aga tema ütles veel eriti: "Kui ma sinuga peaksin ka surema, ei salga ma sind mitte!" Ja samuti ütlesid ka kõik.
32
Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani, ja tema ütles oma jüngritele: "Istuge siin niikaua kui ma palvetan!"
33
Ja ta võttis enesega ühes Peetruse, Jakoobuse ja Johannese ja hakkas vabisema ning suurt õudsust tundma,
34
ja ta ütles neile: "Minu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake!"
35
Ja ta läks pisut eemale ja heitis maha maa peale ning palus, et see tund, kui on võimalik, läheks temast mööda,
36
ja ta ütles: "Abba Isa! Sinul on kõik võimalik; võta see karikas minult ära! Siiski mitte, mida mina tahan, vaid mida sina tahad!"
37
Ja ta tuleb ja leiab nad magamast, ja ütleb Peetrusele: "Siimon, kas sa magad? Kas sa ei suuda ühtki tundi valvata?
38
Valvake ja paluge, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, kuid liha on nõder!"
39
Ja ta läks jälle ära ja palvetas sama palvet.
40
Ja ta tuli tagasi ja leidis nad taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest, ja nad ei teadnud, mida temale vastata.
41
Ja ta tuli kolmat puhku ja ütles neile: "Te ikka veel magate ja puhkate; aeg on möödas, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!
42
Tõuske üles, lähme! Vaata, see, kes mu ära annab, on lähedal!"
43
Ja sedamaid, kui tema alles rääkis, saabus Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja ühes temaga jõuk mõõkade ja nuiadega ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.
44
Aga see, kes tema ära andis, oli neile annud tähe ning ütelnud: "Keda ma suudlen, see ta on; tema võtke kinni ja viige ta kindla valve all minema!"
45
Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe tema juure ja ütles: "Rabi!" ja andis temale suud.
46
Aga nemad pistsid oma käed tema külge ja võtsid ta kinni.
47
Siis keegi juuresseisjaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
48
Ja Jeesus kostis ja ütles neile: "Otsegu röövli vastu te olete väljunud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma!
49
Ma olen olnud iga päev teie juures pühakojas õpetamas, ja te ei ole mind mitte kinni võtnud; kuid see sünnib, et kirjad täide läheksid!"
50
Siis kõik jätsid ta maha ja põgenesid.
51
Ja üks noor mees järgis teda; sel oli linane riie seljas paljal ihul; ja nad võtsid ta kinni.
52
Aga tema jättis linase riide maha ja põgenes ära alasti.
53
Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri juure, ja sinna tulid kokku kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad.
54
Ja Peetrus järgis teda kaugelt kuni ülempreestri õue. Ja ta istus ühes sulastega ja soojendas ennast tule ääres.
55
Aga ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid Jeesuse vastu tunnistust, et saata teda surma, kuid ei leidnud mitte.
56
Sest paljud tunnistasid valet tema peale, aga tunnistused ei läinud ühte.
57
Seal tõusid mõned ning tunnistasid valet tema peale, üteldes:
58
"Me oleme kuulnud teda ütlevat: Mina kisun selle kätega tehtud templi maha ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud!"
59
Ja nõndagi ei läinud nende tunnistus ühte.
60
Siis ülempreester astus keskele ja küsis Jeesuselt ning ütles: "Eks sa kosta midagi selle vastu, mida need tunnistavad sinu kohta?"
61
Aga tema jäi vait ega vastanud midagi. Taas küsis talt ülempreester ja ütles temale: "Kas sina oled Kristus, Kiidetava Poeg?"
62
Ja Jeesus ütles: "Mina olen see, ja te peate nägema Inimese poja istuvat Jumala väe paremal poolel ja tulevat taeva pilvedega."
63
Siis rebestas ülempreester oma kuue ja ütles: "Mis meil veel on vaja tunnistajaid?
64
Te olete kuulnud jumalapilget! Mis te arvate?" Aga nad kõik otsustasid, et ta on surma väärt.
65
Ja mõned hakkasid ta peale sülitama ja ta nägu kinni katma ja teda rusikatega lööma vastu kõrvu ja temale ütlema: "Kuuluta kui prohvet!" Ja sulased lõid teda keppidega.
66
Ja kui Peetrus oli all õues, tuli üks ülempreestri tüdrukuist,
67
ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas ta temale otsa ja ütles: "Ka sina olid ühes selle Naatsareti Jeesusega!"
68
Aga tema salgas, üteldes: "Ei ma tea ega saa aru, mida sa räägid!" Ja ta läks välja eesõue. Ja kukk laulis.
69
Ja nähes teda seal, hakkas tüdruk jälle ütlema neile, kes seal seisid: "See on üks nende seast!"
70
Aga ta salgas taas. Ja vähe aja pärast ütlesid juuresseisjad jälle Peetrusele: "Tõesti sa oled nende seast; sest sa oled galilealane!"
71
Aga tema hakkas needma ja vanduma: "Ei ma tunne seda inimest, kellest te räägite!"
72
Ja kohe laulis kukk teist korda. Siis Peetrusele tuli meele sõna, mis Jeesus temale oli ütelnud: "Enne kui kukk on kaks korda laulnud, salgad sa mind kolm korda!" Ja ta ruttas välja ja nuttis.
