Flash tuleb sisse lülitada
1
Sellepärast väriseb minugi süda ja hüppab paigast!
2
Kuulge, kuulge tema hääle mürinat ja kõminat, mis tema suust väljub!
3
Selle ta päästab lahti kogu taeva alla ja oma välgu maailma äärteni!
4
Selle taga möirgab tema hääl: ta müristab oma võimsa häälega ega peata välke, kui tema häält kuuldub!
5
Jumal müristab oma häälega imepärasel viisil, ta teeb suuri tegusid, milliseid me ei mõista!
6
Sest ta ütleb lumele: "Lange maa peale!" vihmahoole ja sajule: "Ole tugev!"
7
Ta paneb siis igamehe käe kinni otsegu pitseriga, et kõik inimesed tunneksid ta tegu!
8
Siis läheb metsloom oma peidupaika ja jääb oma pessa!
9
Lõunakambrist tuleb tuulispea ja põhjatuulega külm!
10
Jumala hingusest tekib jää ja tardub veepind!
11
Ta koormab ka pilvi niiskusega, pilved pilluvad tema välku!
12
Need rändavad ringi tema juhtimisel, et teha kõike, mida ta neid käsib maailmas ja maa peal,
13
olgu vitsana, kui ta maale tarvis, olgu armuna, kui ta seda osutab!
14
Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid!
15
Kas sa mõistad, kuidas Jumal annab neile käsu ja laseb oma pilve välgu sähvatada?
16
Kas sa mõistad pilvede sõudu, ülima tarkuse imetegu?
17
Sina, kellel riided on kuumad, isegi kui maal on lõunatuulest rahu,
18
kas sa ühes temaga laotad pilvekatet, vastupidavat nagu valatud peeglit?
19
Õpeta meid, mida me peaksime temale ütlema; pimeduse tõttu me ei saa midagi ette tuua!
20
Kas peaks temale jutustatama, et mina tahan rääkida? Kui keegi kõneleb, kas seda siis temale teada antakse?
21
Kui nüüd ei nähta valgust, mis hiilgab pilvedes, siis puhub tuul ja toob selguse!
22
Põhja poolt tuleb kuldne hiilgus - Jumala ümber on hirmuäratav aupaistus!
23
Kõigevägevam - temani me ei jõua, tema on suur jõult ja rikas õiglusest, tema ei riku õigust!
24
Seepärast peavad inimesed teda kartma, tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis vastas Jehoova Iiobile tormituulest ja ütles:
2
"Kes see on, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
3
Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
4
Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
5
Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead! Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
6
Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
7
kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
8
Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast väljus,
9
kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
10
kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
11
ning ütlesin: "Siitsaadik sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!"?
12
Kas sa oled kunagi oma elupäevil annud hommikule käsu, määranud koidule tema paiga,
13
et ta haaraks kinni maa äärtest ja puistaks õelad sealt välja,
14
et see muutuks nagu savi pitsati all ja värvuks otsegu riie,
15
et õelailt võetaks nende valgus ja tõstetud käsivars murtaks?
16
Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?
17
Ons sulle ilmutatud surma väravaid, või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
18
Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!
19
Kus on tee valguse asukohta ja kus on pimeduse paik,
20
et sa võiksid teda viia ta valdkonda ja märkaksid teeradu tema koju?
21
Sa tead seda, sest olid ju siis juba sündinud ja su päevade arv on suur!
22
Kas sa oled käinud lume aitade juures ja näinud rahe aitu,
23
mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?
24
Kus on tee sinna, kus tuul jaguneb, kust idatuul levib üle maa?
25
Kes on lõhestanud vihmavalingule vao ja kõuepilvele tee,
26
et see võiks sadada asustamata maale, kõrbe, kus ei ole inimest,
27
laastatu ja lageda küllastuseks, et rohi võiks võrsuda põudsest maast?
28
Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad?
29
Kelle üsast on väljunud jää ja kes on sünnitanud taeva halla,
30
kui veed tarduvad otsegu kiviks ja sügavuse pinnad tõmbuvad kokku?
31
Kas sa suudad siduda Sõelatähtede tõrksust või valla päästa Vardatähtede köidikuid?
32
Kas sa võid Vihmatähti välja saata õigel ajal ja juhatada Vankritähtede kogumit?
33
Kas sa tunned taeva seadusi? Või kehtestad sina maa peal tema kirja?
34
Kas sa suudad tõsta oma häält pilvedeni, et veevoolus sind kataks?
35
Ons sul võimalik saata välke, et need läheksid ja ütleksid sulle: "Vaata, siin me oleme!"?
36
Kes on teinud iibise targaks või kes on annud kukele mõistuse?
37
Kellel oleks osavust lugeda pilvi? Või kes võiks kummutada taevalähkreid,
38
kui muld on kokku vajunud valandiks ja kamakad on takerdunud üksteise külge?
39
Kas sina ajad lõukoerale saaki ja täidad noorte lõukoerte himu,
40
kui need kükitavad pesades, lebavad varitsedes tihnikus?
41
Kes valmistab kaarnale roa, kui ta pojad karjuvad Jumala poole, toiduta ümber hulkudes?
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kas sa tead kaljukitsede poegimisaja, kas valvad hirvede sünnitust?
2
Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aja, millal nad poegivad,
3
kui nad kõveraks tõmbudes vasikaid heites oma ihuviljast vabanevad?
4
Nende vasikad kosuvad, kasvavad avaral aasal, lähevad ära ega tule tagasi nende juure!
5
Kes on sebra lahti lasknud ja kes on valla päästnud metseesli köidikud,
6
kellele ma olen seadnud koduks lagendiku ja elukohaks soolakõrve?
7
Ta naerab linna kära, sundija kisa ta ei kuule!
8
Ta uitab mägedel, oma karjamaal, ja otsib kõike, mis aga haljas on!
9
Kas metshärg tahab sind teenida? Kas ta jääb ööseks su sõime juure?
10
Kas sa saad metshärja siduda köiega vaole? Kas ta äestab su järel orumaad?
11
Kas sa võid loota tema peale, kuigi ta rammult on suur, ja jätta oma töö tema hooleks?
12
Kas sa usud, et ta tuleb tagasi ja kogub su seemne rehealusesse?
13
Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons tal toonekure tiivad ja suled?
14
Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda,
15
unustades, et jalg need võib purustada ja metsloom tallata!
16
Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; et ta vaev võiks olla asjatu, see pole tema mure!
17
Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust!
18
Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku!
19
Kas sina annad hobusele jõu, ehid ta kaela lakaga?
20
Kas sina paned ta hüppama nagu rohutirtsu? Tema võimas nooskumine on kohutav!
21
Ta kaabib orus ja tunneb rõõmu, ta läheb jõuliselt relvadele vastu!
22
Ta naerab hirmu, ta ei kohku ega tagane mõõga eest!
23
Ta kohal kõliseb nooletupp, piigitera ja viskoda!
24
Ta kihutab tuhinal ja hoogsasti ega püsi paigal, kui sarv hüüab!
25
Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: Iihahaa! Juba kaugelt ta haistab võitlust, pealikute kisa ja hõikeid!
26
Kas sinu mõistuse abil kull lendab kõrgele, laotab oma tiibu lõuna poole?
27
Kas sinu käsul kotkas kerkib kõrgustesse ja teeb oma pesa kõrgele?
28
Ta elutseb ja ööbib kalju peal, kaljuserval ja ligipääsmatus paigas!
29
Sealt ta luurab saaki ja ta silmad näevad kaugele!
30
Ta pojad rüübivad verd, ja kus on mahalööduid, seal on temagi!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja tema läks sealt teele ja tuli Judea aladele ja maale sealpool Jordanit. Ja rahvast voolas jälle kokku tema juure, ja ta õpetas neid jälle nagu tavaliselt.
2
Ja varisere tuli tema juure, ja teda kiusates küsisid nad temalt: "Kas on mehel luba oma naist enesest lahutada?"
3
Tema vastas ja ütles neile: "Mida Mooses teid käskis?"
4
Nemad ütlesid: "Mooses andis loa kirjutada lahutuskiri ja lahutada!"
5
Aga Jeesus kostis ja ütles: "Teie südame kanguse pärast ta kirjutas teile selle käsu,
6
ent loomise algusest Jumal lõi nad meheks ja naiseks.
7
Sellepärast loobub inimene oma isast ja emast,
8
ja need kaks, mees ja naine, saavad üheks lihaks. Nii ei ole nad enam kaks, vaid üks liha.
9
Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!"
10
Ja kodus küsisid tema jüngrid jälle temalt sama asja pärast.
11
Ja ta ütles neile: "Kes iganes oma naise enesest lahutab ja võtab teise, rikub abielu tema vastu.
12
Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja läheb teisele, siis ta rikub abielu!"
13
Ja nad tõid tema juure lapsukesi, et ta neid puudutaks. Aga jüngrid sõitlesid toojaid.
14
Kui Jeesus seda nägi, läks ta tusaseks ja ütles neile: "Laske lapsukesed minu juure tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala riik!
15
Tõesti, ma ütlen teile, kes Jumala riiki vastu ei võta nagu lapsuke, see ei pääse sinna sisse!"
16
Ja ta kaisutas neid ja pani oma käed nende peale ning õnnistas neid.
17
Ja kui ta ära läks teele, jooksis keegi ta juure, langes põlvili ta ette ning küsis temalt: "Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?"
18
Aga Jeesus ütles talle: "Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.
19
Käsud sa tead: Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa ei tohi kedagi petta; sa pead oma isa ja ema austama!"
20
Aga ta kostis ja ütles temale: "Õpetaja, seda kõike ma olen pidanud oma noorestpõlvest alates!"
21
Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning ütles talle: "Üht asja on sulle vaja: mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi mind!"
22
Tema aga jäi murelikuks selle sõna pärast ja läks ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.
23
Siis Jeesus vaatas ümber ja ütles oma jüngritele: "Kui raske on neil, kelledel on palju vara, sisse minna Jumala riiki!"
24
Aga jüngrid kohkusid tema sõnade pärast. Ent Jeesus kostis jälle ja ütles neile: "Lapsed, kui raske on sisse minna Jumala Riiki!
25
Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki!"
26
Aga nemad hämmastusid veel enam ja ütlesid isekeskis: "Kes siis võib õndsaks saada?"
27
Jeesus vaatas nendele ja ütles: "Inimestel on see võimatu, aga mitte Jumalal; sest Jumalal on kõik võimalik!"
28
Peetrus hakkas temale ütlema: "Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud sind!"
29
Jeesus ütles: "Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes maja või vennad või õed või ema või isa või naise või põllud on maha jätnud minu ja armuõpetuse pärast
30
ega saaks sajakordselt nüüd selsinasel ajal maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde keset tagakiusamisi ja tulevases maailma-ajastus igavest elu!
31
Aga paljud esimesed saavad viimseiks ja viimsed esimesiks!"
32
Aga nad olid teel minemas Jeruusalemma; ja Jeesus käis nende ees, ja nad kohkusid, aga järelkäijad kartsid. Ja ta võttis jälle need kaksteistkümmend enese juure ja hakkas neile rääkima, mis temale peab sündima:
33
"Vaata, me läheme üles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad mõistavad ta surma ja annavad ta paganate kätte.
34
Ja need pilkavad teda ja sülitavad ta peale ja peksavad teda rooskadega ja tapavad tema, ja kolme päeva pärast tõuseb ta üles!"
35
Siis tulid tema juure Jakoobus ja Johannes, mõlemad Sebedeuse pojad, ja ütlesid: "Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mis me sinult palume!"
36
Aga tema ütles neile: "Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
37
Nemad ütlesid talle: "Anna meile, et me üks sinu paremal ja teine sinu vasakui pool saaksime istuda sinu auhiilguses!"
38
Aga Jeesus ütles neile: "Te ei tea, mida te palute. Kas te võite juua seda karikat, mida mina joon, või endid lasta ristida selle ristimisega, millega mind ristitakse?"
39
Aga nad ütlesid talle: "Võime küll!" Jeesus ütles neile: "Seda karikat, mida mina joon, peate te jooma, ja selle ristimisega, millega mind ristitakse, peab teid ristitama,
40
kuid istuda mu paremal ja vasakul pool ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud!"
41
Kui need kümme seda kuulsid, said nad pahaseks Jakoobuse ja Johannese peale.
42
Ja Jeesus kutsus nad enese juure ja ütles neile: "Te teate, et need, keda arvatakse rahvaste ülemaiks, valitsevad nende üle ja rahvaste suured tarvitavad võimust nende vastu.
43
Aga nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes teie seast tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44
ja kes teie seast tahab olla kõige ülem, olgu kõikide ori!
45
Sest Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!"
46
Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui ta Jeerikost välja läks ja tema jüngrid ja suur hulk rahvast, siis istus Timeuse poeg, pime Bartimeus, tee ääres ja kerjas.
47
Ja kui ta kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta kisendama ja ütlema: "Jeesus, Taaveti poeg, halasta minu peale!"
48
Ja paljud sõitlesid teda, et ta jääks vait; kuid ta kisendas veel enam: "Taaveti poeg, halasta minu peale!"
49
Ja Jeesus jäi seisma ja ütles: "Kutsuge ta siia!" Ja nad kutsusid pimedat ja ütlesid temale: "Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!"
50
Ent tema viskas kuue seljast, tõusis püsti ja tuli Jeesuse juure.
51
Ja Jeesus hakkas temaga rääkima ning ütles: "Mis sa tahad, et ma sulle teeksin?" Ent pime ütles talle: "Rabunii, et ma jälle näeksin!"
52
Jeesus ütles talle: "Mine, su usk on sind aidanud!" Ja sedamaid nägi ta jälle ja järgis teda teekonnal.
