Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kostis Iiob ja ütles:
2
"Kuidas sa küll oled aidanud rammetumat, toetanud jõuetumat käsivart!
3
Kuidas sa küll oled rumalale nõu annud ja suurt tarkust õpetanud!
4
Kelle abiga sa oled pidanud kõnesid ja kelle vaim on sinust väljunud?
5
Surnute vaimud all värisevad, hirmu täis on veed ja nende elanikud!
6
Paljas on surmavald Jumala ees ja kadupaigal pole katet!
7
Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale!
8
Ta seob veed oma pilvedesse ja pilv ei lõhkegi nende all!
9
Ta peidab täiskuu palge, laotab selle üle oma pilve!
10
Ta joonestab vetepinnale sõõri kuni valguse ja pimeduse piirini!
11
Taeva sambad kõiguvad ja hämmastuvad tema sõitlusest!
12
Oma rammuga ta liigutab merd ja oma taibukuses ta peksab Rahabit!
13
Tema hingusest selgib taevas, tema käsi torkab läbi põgeneva mao!
14
Vaata, need on ainult tema tee ääred! Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme! Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:
2
"Nii tõesti kui elab Jumal, kes võttis ära mu õiguse, ja Kõigevägevam, kes kibestas mu hinge:
3
niikaua kui minus on veel hingeõhku ja mu ninas Jumala hõngu,
4
ei räägi mu huuled valet ega kõnele mu keel kavalasti!
5
Jäägu see minust kaugele, et annaksin teile õiguse! Kuni ma pole hinge heitnud, ei loobu ma oma vagadusest!
6
Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda, mu süda ei laida mind ühegi mu elupäeva pärast!
7
Käigu mu vaenlasel käsi nagu õelal ja mu vastasel otsegu kurjategijal!
8
Sest mis lootus on jumalatul, kui temale tehakse lõpp, kui ta hing igatseb Jumala poole?
9
Kas Jumal peaks kuulma ta kisendamist, kui temale kitsas kätte tuleb?
10
Kas ta tunneb rõõmu Kõigevägevamast? Kas ta igal ajal Jumalat appi hüüab?
11
"Ma tahan teile õpetada Jumala kätt; mida Kõigevägevam mõtleb, seda ma ei salga!"
12
Vaata, te kõik olete ise seda näinud, mispärast te siis nõnda tegelete tühja-tähjaga?
13
See on õela inimese osa Jumala juures, ja pärisosa, mille vägivalla teostajad saavad Kõigevägevamalt:
14
kui tal on palju lapsi, siis on need mõõga jaoks, ja tema järglasil ei ole küllalt leiba!
15
Kes temale järele jäävad, need matab katk, ja ta lesknaised ei saa neid taga nutta!
16
Kui ta hõbedat kokku kuhjab nagu põrmu ja riideid varub nagu savi,
17
siis varugu: aga õige paneb need selga ja süütu pärib hõbeda!
18
Ta ehitab oma koja riidekoi eeskujul, asma sarnaselt, mille vahimees teeb!
19
Rikkana ta heidab magama, aga teeb seda viimast korda: kui ta silmad avab, siis ei ole tal enam midagi!
20
Suur hirm saab teda kätte nagu voolas vesi ja öösel viib tuulekeeris tema kaasa!
21
Idatuul tõstab tema üles ja ta läheb - see pühib tema ära ta asupaigast!
22
Tema peale visatakse ilma armuta kive ja ta peab põgenema nende käe eest!
23
Tema pärast plaksutatakse käsi, ja paigast, kus ta asus, vilistatakse temale järele!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Tõesti, hõbedal on leiukoht ja kullal pesemispaik,
2
raud võetakse mullast ja kivist valatakse vask!
3
Piir pannakse pimedusele ning viimseni otsitakse üles pimeduse ja sünguse kivi!
4
Kaevandusi murrab võõras rahvas, unustatuina, eemal jalaastumisest, kõlguvad nad kõikudes, inimestest kaugel!
5
Maast kasvab leib, aga selle sügavused pööratakse tulega pahupidi!
6
Selle kivid on safiiride asukohaks ja seal on kullatolmu!
7
Teed sinna ei tea kotkaski ega märka kulli silm!
8
Seda ei talla uljad metsloomad, seal ei kõnni noor lõukoergi mitte!
9
Ränikivi külge pistetakse käsi, mäed pööratakse juurteni ümber!
10
Kaljudesse lõhutakse käike ja silm saab näha kõiksugu aardeid!
11
Vooluste nõrgumiskohad tõkestatakse, ja mis peidetud on, tuuakse valguse kätte!
12
Aga tarkus - kust seda leitakse? ja kus on mõistuse asupaik?
13
Ei tunne inimene teed sinna ja seda ei leidu elavate maal!
14
Sügavus ütleb: "Minu sees seda pole!" ja meri ütleb: "Ei ole minu juures!"
15
Puhta kulla eestki ei saa seda osta ega hõbedaga selle hinda vaagida!
16
See pole makstav Oofiri kullaga, ei kalli soamikivi ega safiiriga!
17
Sellega pole võrreldav ei kuld ega klaas, ka pole see vahetatav kuldriista vastu!
18
Koralle ja mägikristalli ei nimetatagi - tarkuse kukkur on enam kui pärlid!
19
Sellega pole võrreldav Etioopia krüsoliit, puhta kullagagi ei saa selle eest maksta!
20
Kust tuleb siis tarkus ja kus on mõistuse asupaik?
21
See on varjul kõigi elavate silmade eest, peidetud taeva lindudegi eest!
22
Kadupaik ja surm ütlevad: "Meie kõrvus on sellest ainult kuuldus!"
23
Jumal, tema tunneb teed sinna ja tema teab selle asupaiga!
24
Sest tema ulatab vaatama maa äärteni, tema näeb kõike, mis taeva all on!
25
Kui ta andis tuulele kaalu ja määras mõõduga veed,
26
kui Ta andis vihmale seaduse ja kõuepilvele tee:
27
siis ta nägi seda ja mõõtis, uuris läbi ja tõi esile!
28
Ja ta ütles inimesele: "Vaata, Issanda kartus - see on tarkus, ja hoidumine kurjast on mõistus!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:
2
"Kes annaks mulle tagasi endised kuud, need päevad, mil Jumal mind hoidis,
3
kui oma lampi mu pea kohal laskis paista tema, kelle valgusega ma käisin pimeduses,
4
et ma võiksin olla nagu oma nooruspäevil, mil Jehoova osadus oli mu telgi peal,
5
kui Kõigevägevam oli alles mu juures, mu lapsed viibisid mu ümber,
6
kui mu sammud ujusid piimas ja kalju laskis mulle voolata õliojasid!
7
Kui ma siis läksin linna värava juure, kui ma seadsin oma istme turu peale,
8
siis mind nähes noored mehed pugesid peitu ja elatanud tõusid üles ning jäid seisma,
9
pealikud lakkasid kõnelemast ja panid käe suu peale,
10
vürstide hääl vaikis ja nende keel kleepus suulakke!
11
Tõesti, kelle kõrv minust kuulis, see kiitis mind õnnelikuks, ja kelle silm mind nägi, see tunnistas minu kasuks,
12
sest ma päästsin viletsa, kes appi hüüdis, ja vaeselapse, kellel ei olnud aitajat!
13
Mulle sai osaks hukkuja õnnistus ja ma panin hõiskama lese südame!
14
Ma riietusin õiglusesse, ja mu õigus ehtis mind nagu kuub ja kübar!
15
Ma olin pimedale silmadeks ja jalutumale jalgadeks!
16
Ma olin vaestele isaks ja ma uurisin isegi tundmatu tüliasja!
17
Ma purustasin ülekohtutegija lõualuud ja tõmbasin saagi ta hammaste vahelt!
18
Seepärast ma mõtlesin: "Küllap ma heidan hinge oma pesas ja elan nõnda kaua nagu föönikslind!
19
Mu juur jääb avatuks veele ja mu okste peal on öösiti kaste!
20
Mu au on alati uus ja amb mu käes on ikka laskevalmis!"
21
Nad kuulasid mind ja ootasid ning vaikisid, kui ma nõu andsin!
22
Pärast mu kõnet nad ei rääkinud enam, sest mu sõnad otse voolasid nende peale!
23
Nad ootasid mind nagu vihma ja ajasid suud ammuli otsegu hilisvihma pärast!
24
Ma naeratasin neile, kui neil puudus usk, ja nad ei tumestanud mu lahket nägu!
25
Mina valisin neile tee ja istusin ise esikohal, elasin nagu kuningas väehulga keskel, otsegu leinajate trööstija!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja variserid ja mõned kirjatundjaist, kes olid tulnud Jeruusalemast, kogunesid tema juure,
2
ja nähes mõningaid ta jüngritest ebapühade, see on pesemata kätega leiba võtvat -
3
sest variserid ja ükski juut ei söö enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust;
4
ka turult tulles ei söö nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on võtnud pidada, nagu karikate ja kiviriistade ja vasknõude pesemised -
5
küsisid temalt variserid ja kirjatundjad: "Miks sinu jüngrid ei ela vanemate pärimuse järele, vaid söövad leiba ebapühade kätega?"
6
Aga ta ütles neile: "Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, nõnda nagu on kirjutatud: See rahvas austab mind huultega, kuid nende süda on minust kaugel;
7
ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised.
8
Sest hüljates Jumala käsu, te peate inimeste pärimust!"
9
Ja ta ütles neile: "Ilus küll! Te heidate Jumala käsu kõrvale, et pidada oma pärimust!
10
Sest Mooses ütles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema!
11
Teie aga ütlete: Kui inimene ütleb oma isale või emale: Korbaan - see tähendab ohvriand - on see, mis sa iganes minu käest võiksid saada!,
12
siis te ei lase teda enam ühtki head teha oma isale ega emale
13
ja teete nõnda Jumala sõna tühjaks oma pärimusega, mille te olete pärinud, ja teete palju muud seesugust."
14
Ja ta kutsus jälle kõik rahva enese juure ja ütles neile: "Kuulge mind kõik ja mõistke!
15
Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest.
16
Kui kellelgi kõrvad on kuulda, see kuulgu!"
17
Ja kui ta rahva juurest oli läinud ühte majasse, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna mõtet.
18
Ja ta ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatumad? Eks te saa aru, et kõik, mis väljastpoolt läheb inimese sisse, ei või teda rüvetada?
19
Sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid kõhtu, ja väljub eri paika." Nii ta kuulutas kõik toidused puhtaks.
20
Ja ta ütles: "Mis inimesest välja läheb, see rüvetab inimest.
21
Sest seestpoolt, inimeste südamest, lähtuvad kurjad mõtted, hoorus, vargused, tapmised,
22
abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, kõrkus, rumalus.
23
Kõik need pahad asjad lähtuvad seestpoolt ja rüvetavad inimest."
24
Ja ta tõusis ning läks sealt ära Tüürose ja Siidoni alale. Ja ta läks ühte majasse ega tahtnud, et keegi seda teada saaks. Kuid ta ei võinud jääda varjule.
25
Sest üks naine, kelle tütrekesel oli rüve vaim, oli temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha.
26
See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest.
27
Siis ütles Jeesus temale: "Lase esmalt laste kõhud täis saada; sest ei ole mitte hea võtta laste leib ja heita koerukeste ette!"
28
Ent naine kostis ja ütles temale: "Jah, Issand, aga koerukesed laua all söövad laste raasukesi!"
29
Siis ta ütles naisele: "Selle sõna pärast mine; kuri vaim on sinu tütrest lahkunud!"
30
Ja naine läks koju ja leidis tütre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat.
31
Ja kui ta jälle välja läks Tüürose aladelt, tuli ta Siidoni kaudu Galilea mere ääre Dekapoli alade keskkohale.
32
Ja ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti teda, et ta paneks oma käe tema peale.
33
Siis ta võttis tema rahva seast kõrvale ja pistis oma sõrmed tema kõrvu ja sülitas ning puudutas ta keelt,
34
vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: "Effataa!", see on: Mine lahti!
35
Ja tema kõrvad läksid lahti ja ta keeleköidik pääsis kohe valla, ja ta rääkis selgesti.
36
Ja ta keelas neid seda ühelegi rääkimast. Aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda.
37
Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: "Kõik on ta hästi teinud; kurdid teeb ta kuulma ja keeletumad rääkima!"
