Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kostis Iiob ja ütles:
2
"Kuulge ometi mu sõnu ja teie troost jäägu troostiks!
3
Olge minuga kannatlikud, siis ma räägin, ja kui olen rääkinud, võite irvitada!
4
Kas ma kaeban inimese peale? Ja miks ei peakski mu vaim muutuma kannatamatuks?
5
Vaadake minu poole, siis te ehmute ja panete käe suu peale!
6
Sest kui ma sellele mõtlen, siis ma jahmun ja värin haarab mu ihu!
7
Miks jäävad õelad elama, saavad vanaks, võtavad isegi jõudu juure?
8
Nende sugu seisab kindlana nende ees ja nende järglased on nende silma all!
9
Nende kojad on säästetud hirmust ja Jumala vitsa pole nende peal!
10
Nende sõnn kargab, ja mitte asjata, nende lehmad poegivad loodet heitmata!
11
Nad lasevad oma lapsukesi joosta nagu lambaid ja nende noorukid tantsivad!
12
Nad laulavad trummi ja kandle saatel ning tunnevad rõõmu vilepilli häälest!
13
Nad veedavad oma päevi õnnes ja lähevad rahus alla surmavalda!
14
Nad ütlevad Jumalale: "Tagane meist, sest sinu teede tundmiseks pole meil lusti!
15
Kes on Kõigevägevam, et peaksime teda teenima? Ja mis kasu meil on, kui me teda palume?"
16
Vaata, eks ole nende õnn nende eneste käes, õelate nõu temast kaugel?
17
Kui sageli siis kustub õelate lamp ja tabab neid õnnetus? Kui sageli ta jagab oma vihas hukatust,
18
et nad oleksid nagu õled tuules, otsegu aganad, mida tuulekeeris hajutab?
19
Jumal talletavat õela süü tema laste jaoks! Ta tasugu temale enesele, nõnda et ta tunneb!
20
Nähku ta omad silmad tema langust ja ta ise joogu Kõigevägevama viha!
21
Tõesti, ei ole siis rõõmu ta kojal pärast teda, kui ta kuude arv on napiks mõõdetud!
22
Aga kas võiks Jumalale tarkust õpetada - temale, kes taevalistelegi kohut mõistab?
23
Üks sureb oma täies elujõus, kõigiti rahulikult ja muretumalt,
24
reied lihavad ja kondid täis üdi!
25
Teine sureb kibestunud hingega, õnne maitsta saamata!
26
Nad magavad üheskoos põrmus ja ussikesed katavad neid!
27
Vaata, ma tean teie mõtteid ja riukaid, mis te minu vastu sepitsete!
28
Sest te küsite: "Kus on siis nüüd see võimumehe koda? Ja kus on telk, milles õelad elasid?"
29
Kas te ei ole küsinud teekäijailt ega ole tähele pannud nende märguandeid,
30
et kurjale antakse armu õnnetusepäeval ja ta päästetakse vihapäeval?
31
Kes kuulutaks temale näkku ta käitumist, ja kes tasuks temale, mis ta on teinud?
32
Ja kui ta hauda viiakse, siis hoolitsetakse isegi ta kääpa eest!
33
Oru kivipangadki on temale magusad! Tema järele lähevad kõik inimesed, ja enne teda läinuid on otsatumalt!
34
Kuidas te siis mulle toote nõnda tühist troosti? Ja teie vastused - neist jääb järele ainult vale!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kostis teemanlane Eliifas ja ütles:
2
"Kas Jumalal on inimesest kasu? Ei, aga mõistlik mees toob kasu iseenesele!
3
Kas Kõigevägevamal on head sellest, et sa oled õiglane, või kasu, kui su eluviisid on laitmatud?
4
Kas ta su jumalakartuse pärast sind noomib, sellepärast sinuga kohtusse läheb?
5
Kas mitte su kurjus pole suur ja su süüteod otsatumad?
6
Sest sa võtsid oma vendadelt panti ilmaaegu ja riisusid alastiolijailt riided!
7
Sa ei annud väsinule juua ja keelasid näljasele leiba!
8
Aga rusikamees - tema päralt oli maa ja ainult armualune võis seal elada!
9
Sa saatsid lesknaised ära tühje käsi ja vaestelaste käsivarred murti!
10
Seepärast on nüüd su ümber silmused ja äkiline hirm kohutab sind!
11
Valgus muutus pimeduseks - sa ei näe enam, ja veetõus katab sind!
12
Eks ole Jumal kõrgel taevas? Ja vaata, kõrgeim täht - kui kõrgel see on!
13
Seepärast sa mõtled: "Mis teab Jumal? Kas ta läbi suure pimeduse võib kohut mõista?
14
Pilved on tal varjuks ees, ei ta siis näe, ja ta kõnnib taevavõlvil!"
15
Kas tahad hoida vana teed, mida on käinud pahad inimesed,
16
need, keda enneaegselt haarati, kellede aluse vool uhtus,
17
kes Jumalale ütlesid: "Tagane meist!" ja veel: "Mida võiks Kõigevägevam meile teha?"
18
Ja ometi oli tema täitnud nende kojad õnnistusega ja õelate nõu oli temast kaugel!
19
Õiglased nägid seda ja rõõmustusid, ja süütu irvitas neid:
20
"Tõesti, meie vastased on hävitatud, ja mis neist jäi järele, selle sõi tuli!"
21
Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!
22
Võta ometi tema suust õpetust ja pane tema sõnad oma südamesse!
23
Kui sa pöördud tagasi Kõigevägevama juure ja alandad ennast, saadad ülekohtu oma telgist kaugele,
24
viskad kulla põrmu peale ja Oofiri kulla ojakivide sekka,
25
siis on Kõigevägevam sulle kullaks ja puhtaimaks hõbedaks,
26
sest siis sa võid rõõmu tunda Kõigevägevamast ja tõsta oma palet Jumala poole!
27
Kui sa teda palud, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused!
28
Kui sa midagi ette võtad, siis läheb see sul korda ja sinu teede peale paistab valgus!
29
Sest tema alandab kõrgilt kõneleja, aga ta aitab neid, kes silmad maha löövad!
30
Ta päästab süütu mehe, ja sind päästetakse su käte puhtust mööda!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kostis Iiob ja ütles:
2
"Mu kaebus on tänagi mässuline! Tema käsi lasub raskesti mu ohkamise kohal!
3
Oh, kui ma teaksin, kuidas ma teda leian, kuidas ma saaksin minna tema aujärje ette!
4
Siis ma paneksin oma kohtuasja tema ette ja täidaksin oma suu vastulausetega!
5
Ma tahaksin teada sõnu, miska ta mulle vastab, ja mõista, mis tal mulle on ütelda!
6
Kas ta oma kõikvõimsuses peaks minuga vaidlema? Ei, hea, kui ta mind tähelegi paneb!
7
Siis võiks õiglane temaga arutada ja ma pääseksin oma kohtumõistjast igaveseks!
8
Vaata, kui ma lähen itta, siis ei ole teda seal; või läände, siis ma teda ei märka!
9
Kui ma otsin põhjas, siis ma teda ei silma; pöördun ma lõunasse, siis ma teda ei näe!
10
Kuid tema tunneb teed, mida ma käin! Katsub ta mind läbi - ma väljun sellest nagu kuld!
11
Mu jalg on püsinud tema jälgedes, ma olen pidanud tema teed ega ole kõrvale läinud!
12
Tema huulte käskudest ma ei ole taganenud, ma olen oma põues talletanud sõnad tema suust!
13
Aga tema on teinud valiku ja kes saaks teda keelata? Mida tema hing ihaldab, seda tema ka teeb!
14
Sest ta viib täide, mis mulle on määratud, ja seesugust on tal palju!
15
Seepärast ma tunnen hirmu tema palge ees, ja kui ma järele mõtlen, siis ma kardan teda!
16
Jumal on teinud araks mu südame ja Kõigevägevam on see, kes mind hirmutab!
17
Sest ma pean vaikima pimeduse ees ja pilkane pimedus katab mu palet!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Miks ei ole Kõigevägevam talletanud karistusaegu, ja miks need, kes teda tunnevad, ei saa näha tema päevi?
2
Rajasid nihutatakse, karja riisutakse ja karjatsetakse kui oma!
3
Vaestelaste eesel viiakse ära, lesknaise härg võetakse pandiks!
4
Vaesed tõugatakse teelt kõrvale, kõik maa viletsad peavad peitu pugema!
5
Vaata, otsegu metseeslid kõrves lähevad nad oma tööle, otsima toidust lagendikul: nende lastel pole leiba!
6
Nad peavad lõikama öösiti väljal ja kähku koristama õela viinamäge!
7
Nad peavad ööbima alasti, riieteta, ja külmas olema katteta!
8
Mägede äikesevihmast nad saavad märjaks, ja olles varjupaigata, nad liibuvad vastu kaljut!
9
Emarinnalt riisutakse vaenelaps ja viletsa imik võetakse pandiks!
10
Nad käivad alasti, riieteta, ja kannavad näljastena viljavihke!
11
Müüride vahel nad peavad suruma õli, sõtkuma surutõrt, aga kannatama janu!
12
Nad ägavad orjatöö all ja haavatute hing hüüab appi! Ent Jumal ei pane tähele palvet!
13
On neid, kes on valguse vastased, kes ei taha tunda selle teid ega jääda selle radadele!
14
Puhteajal tõuseb mõrvar üles, et tappa viletsat ja vaest, ja öösiti hiilib varas!
15
Abielurikkuja silm ootab hämarust, mõteldes: "Ükski silm ei näe mind!" ja paneb katte näole!
16
Pimeduses murtakse kodadesse: päeval nad redutavad kodus, nad ei taha valgusest teada!
17
Sest sügav pimedus on neile kõigile hommikuks ja pimeduse hirmud on nende sõbrad!
18
Aga päeva koites on neil kiire! Neetud olgu maal nende põld, ükski surutõrre sõtkuja ärgu pöördugu nende viinamäele!
19
Põud ja kuumus võtavad lumeveed, surmavald võtku patustajad!
20
Siis nende kodukoha turg unustab nad, nende nime ei mäletata enam: nõnda murtakse ülekohus nagu puu!
21
Neil on tegemist sigimatuga, kes pole sünnitanud, ja nad ei tee head lesknaisele!
22
Ometi aitab Jumal oma jõuga vägivalla teostajaid: nad tõusevad üles, isegi kui neil ei ole enam lootustki eluks!
23
Ta annab neile julgeoleku ja nad saavad sellest tuge; aga ta silmad on nende teede peal!
24
Nad on tõusnud üürikeseks - ja siis ei ole neid enam! Neid alandatakse, neid kistakse nagu kõiki muidki ja nad lõigatakse ära otsegu viljapead!
25
Eks ole ju nõnda? Kes tahaks teha mind valelikuks ja mu sõnad tühjaks?"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta läks sealt ära ja tuli oma kodukohta, ja ta jüngrid järgisid teda.
2
Ja kui hingamispäev tuli, hakkas ta kogudusekojas õpetama. Ja paljud, kes teda kuulsid, hämmastusid väga ja ütlesid: "Kust sellele see kõik on tulnud ja mis tarkus see on, mis temale on antud? Ja kuidas niisugused vägevad teod sünnivad ta käte läbi?
3
Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg, Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks ka tema õed ole siin meie juures?" Ja nad pahandusid temast.
4
Aga Jeesus ütles neile: "Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!"
5
Ja ta ei saanud seal teha ühtki muud vägevat tegu kui ainult panna oma käed väheste haigete peale ja nad terveks teha.
6
Ja ta pani imeks nende uskmatust. Ja tema käis läbi ümberkaudsed külad ning õpetas.
7
Ja ta kutsus need kaksteistkümmend enese juure ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle,
8
ja käskis neid, et nad midagi muud ei võtaks teele kaasa kui ainult kepi, ei pauna ega leiba ega raha vöö vahele,
9
vaid sidugu paeltega kingad jalga ja ärgu pangu kaht kuube selga.
10
Ja ta ütles neile: "Kuhu kotta te iganes sisse lähete, sinna jääge, seni kui te sealt väljute.
11
Ja kus paigas iganes teid vastu ei võeta ega kuulata, sealt väljuge ja puistake tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks!"
12
Ja nad läksid välja ja kuulutasid, et tuleb meelt parandada,
13
ja ajasid palju kurje vaime välja ja võidsid palju tõbiseid õliga ja tegid nad terveks.
14
Ja kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest ta nimi oli juba tuttav, ja ütles: "Ristija Johannes on surnuist üles tõusnud ja sellepärast on imelised väed tema sees tegevad!"
15
Aga teised ütlesid: "Tema on Eelija!" Teised aga: "Tema on prohvet nagu üks prohveteid!"
16
Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: "Johannes, kelle pea ma otsast raiusin, on üles tõusnud!"
17
Sest Heroodes ise oli läkitanud ja Johannese kinni võtnud ja tema sidunud ning vangitorni pannud Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast. Sest ta oli tema enesele naiseks võtnud.
18
Oli ju Johannes ütelnud Heroodesele: "Sul ei ole luba oma venna naist pidada!"
19
Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ja ei saanud mitte.
20
Sest Heroodes kartis Johannest; ta teadis teda õige ja püha mehe olevat ning kaitses teda, ja kui ta teda kuulis, jäi ta mõneski asjas kahevahele ja kuulas teda siiski hea meelega.
21
Kui nüüd paras aeg oli tulnud, mil Heroodes oma sünnipäeval tegi söömaaja oma suurtele isandatele ja pealikuile ning Galilea ülemaile,
22
siis tuli sama Heroodiase tütar sisse ja tantsis. See oli meelt mööda Heroodesele ja neile, kes lauas istusid. siis ütles kuningas neitsile: "Palu mult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!"
23
Ja ta vandus temale: "Ma annan sulle, mis sa iganes minult palud, olgu kas või pool minu kuningriiki!"
24
Aga neitsi läks välja ja küsis oma emalt: "Mis ma pean paluma?"Ent ema ütles: "Ristija Johannese pea!"
25
Ja neitsi läks kohe rutuga kuninga juure, palus ning ütles: "Ma tahan, et sa mulle sedamaid annad vaagnal Ristija Johannese pea!"
26
Siis sai kuningas väga kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta ei tahtnud temale seda keelata.
27
Ja kuningas läkitas kohe valvuri ja käskis tuua tema pea.
28
See läks ja raius vangitornis ta pea otsast ära ja tõi ta pea vaagnal ning andis selle neitsile, ja neitsi andis selle oma emale.
29
Kui tema jüngrid seda kuulsid, tulid nad ja võtsid ta keha ja panid selle hauda.
30
Ja Apostlid tulid kokku Jeesuse juure ja kuulutasid temale kõik, mida nad olid teinud ja mida õpetanud.
31
Siis ta ütles neile: "Tulge teie kõrvale üksikusse paika ja puhake pisut!" Sest tulijaid ja minejaid oli palju ja nad ei saanud mahti süüagi.
32
Ja nad sõudsid paadiga kõrvale üksikusse paika.
33
ja paljud nägid neid ära sõudvat ning tundsid tema ära ja jooksid jala sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid neist ette.
34
Ja kui ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas tal neist hale meel, et nad olid otsegu lambad, kelledel pole karjast. Ja ta hakkas neid pikalt õpetama.
35
Aga kui aeg oli läinud hiliseks, tulid ta jüngrid ta juure ja ütlesid: "Paik on tühi ja aeg jääb juba hiliseks;
36
lase nad minema, et nad läheksid ümberkaudu asulaisse ja küladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi süüa!"
37
Aga tema kostis ja ütles neile: "Andke teie neile süüa!" Nemad ütlesid temale: "Kas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile süüa andma?"
38
Aga tema küsis neilt: "Mitu leiba teil on? Minge vaadake." Kui nad olid teada saanud, ütlesid nad: "Viis leiba ja kaks kala."
39
Ja ta käskis neid asetada kõik istuma, salkkond salkkonna kõrvale haljale murule.
40
Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekümnekaupa.
41
Ja ta võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas ja murdis leivad ja andis need oma jüngrite kätte rahva ette panemiseks. Ja ka need kaks kala jagas ta kõikidele.
42
Ja kõik sõid ja nende kõhud said täis.
43
Ja korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesist ja kalust.
44
Ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest.
45
Ja sedamaid sundis ta oma jüngreid astuma paati ja sõitma tema eele teisele rannale Betsaidasse, kuni tema laseb rahva minema.
46
Ja kui ta lahkumistervituse oli ütelnud, läks ta mäele palvetama.
47
Kui siis õhtu jõudis, oli paat keset merd ja tema üksi maal.
48
Ja ta nägi neil sõudes püsti häda käes olevat, sest tuul oli neile vastu. Ja neljandal öövahi-korral tuli ta mere peal kõndides nende juure ja tahtis neist mööda minna.
49
Aga kui nad teda nägid mere peal kõndivat, arvasid nad, et see on tont, ja hakkasid karjuma.
50
Sest nad kõik nägid teda ja ehmusid. Aga tema rääkis kohe nendega ja ütles neile: "Olge julged, mina olen, ärge kartke!"
51
Ja ta läks nende juure paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid üpris väga iseenestes,
52
sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende süda oli läinud kõvaks.
53
Ja kui nad üle mere olid maale sõudnud, jõudsid nad Gennesaretti ja astusid rannale.
54
Ja kui nad paadist olid väljunud, tunti ta sedamaid ära
55
ja joosti kogu sealne ümberkaudne maa läbi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus teda kuuldi olevat.
56
Ja kuhu ta iganes läks küladesse või linnadesse või asulaisse, asetati põdejaid turgudele ja paluti teda, et nad saaksid vaid puudutada tema kuue palistust. Ja kõik, kes teda puudutasid, said terveks.
